lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-17-11847/17

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudHarju Maakohus Liivalaia kohtumaja · 30.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtuasja number
1-17-11847/17
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Kuulutamise aeg
30.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1739
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-17-11847/23Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.03.20181-17-11847/46Harju Maakohus Tallinna kohtumaja14.08.2019

Lahendi tekst

Riigi Teataja

1-17-11847

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.01.2018 Tallinn (Liivalaia kohtumaja)

Kriminaalasja number

1-17-11847 (kohtueelses menetluses 17230200841)

Kohtukoosseis

kohtunik Anne Rebane

Kohtuistungi sekretär

Merike Kunnus

Prokurör

Kristo Adosson

J.I süüdistus KarS § 423 järgi üldmenetluses , ik XXX, aadress xxxx, viibimiskoht J.I vangla, töökoht puudub Kahtlustatavana kinnipidamine 11.11.2017 vahistatud 11.11.2017 Tõkend 11 väärteokaristust ja 3 kriminaalkaristust – Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7153 KarS § 4231 järgi; Harju Maakohtu 11.11.2015 otsusega Karistataus kriminaalasjas nr 1-15-6225 KarS § 214 lg 2 p 1, 4, 5, § 199 lg 2 p 7, 9 - § 25 lg 2, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi, katseaeg 11.11.2015-10.11.2018 Kaitsja Alar Neiland

Kriminaalasi Süüdistatav

RESOLUTSIOON

järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud

1.J.I süüdi tunnistada KarS § 423 vangistust.
2.KarS § 65 lg 2 alusel liita käesoleva otsuse p 1 mõistetud karistus Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7153 mõistetud ärakandmata karistusega (rahaline karistus 1940 eurot ja vangistus 2 aastat 10 kuud ja 24 päeva) ning mõista süüdistatavale liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust ja rahaline karistus 194 päevamäära e 1940 eurot, millest viimane KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse täide iseseisvalt.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 25.08.20261-26-5427/6Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 19.08.20261-26-5951/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.08.20261-26-5638/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3769/12Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
3.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada J.I karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 11.11.2017. a.
4.J.I suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
5.J.I-lt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:

• KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 456.00 eurot; • KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750.00 eurot.

6.Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1206.00 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 100.50 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Nordea Pank või EE873300333499990003 Danske Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99918700005602 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-17-11847“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 21.02.2018. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 21.02.2018. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.
1.Süüdistuse sisu J.I süüdistatakse selles, et tema, omamata juhtimisõigust ja olles karistatud Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega KarS §-i 4231 järgi (süstemaatiline juhtimisõiguseta sõitmine 26.07.2017), juhtis taaskord, s.o süstemaatiliselt, 11.11.2017 kella 01.15 ajal Harjumaal Riisipere alevikus Metsa põik 37 maja juures mootorsõidukit Citroën C5 reg.nr-ga xxxx. Süüdistatav rikkus oma tegevusega liiklusseaduse (LS) § 94 lg-s 1 kirjeldatud nõuet. Oma

tegevusega pani J.I toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. J.I tunnistab oma süüd.

2.Kohtuotsuse põhjendused 2.1 KarS § 4231 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

J.I-le heidetakse ette LS § 94 lg 1 sätestatud nõuete rikkumist. LS § 94 lg 1 kohaselt mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (LS § 90 lg 1 p 1). Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-75-15 punktis 8 sedastanud, et

2.2 Vaidlus puudub selles, et J.I juhtis 11.11.2017 mootorsõidukit Citroën C5 registreerimismärgiga xxxx. Sõiduki juhtimist kinnitavad tunnistaja Risto Kulderknupu ütlused (tl 36-37). Tunnistaja oli sellel päeval abipolitseinikuna patrullis Lääne-Harju maakonna piirkonnas Keila pool, Riisipere, paldiski, Turba, Lehetu. Tunnistaja tundis kohtusaalis J.I näol ära isiku, kelle nad teise patrullpolitseinikuga (Karl Kalda) kinni pidasid. J.I juhtis mootorsõidukit Citroën C5. Kontrollimisel selgus, et juhil puudub juhtimisõigus. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt, peeti J.I kinni 11.11.2017 Harjumaal Riisipere alevikus Metsa põik 37 maja juures (tl 13-15). Samuti nähtub 11.11.2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et J.I juhtis 11.11.2017 mootorsõidukit Citroën C5 registreerimismärgiga xxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust (tl 16). Sõiduki juhtimist kinnitab J.I ka ise (tl 37-38). 2.3 Juhtimisõiguse puudumist tõendab Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et J.I puudub kehtiv juhiluba (tl 19). Eeltoodut kinnitab ka J.I ise (tl 3738). 2.4 J.I on Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7153 süüdi mõistetud KarS § 4231 järgi (tl 18). KarS § 4231 koosseisu tähenduses pani J.I KarS § 4231 kirjeldatud teo toime süstemaatiliselt, kui juhtis samal aastal uuesti mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Mootorsõiduki juhtimine on otsuse p 2.2 tõendamist leidnud. Juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on tõendamist leidnud otsuse p 2.3. J.I pani mootorsõiduki juhtimise ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta toime kavatsetult. Ta teadis, et tal puudub juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele asus sõidukit juhtima. J.I põhjendas oma teguviisi vajadusega tööle sõita, et lisaraha teenida. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks.

Eeltoodust johtuvalt tuleb J.I tegevus kvalifitseerida KarS § 423 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. J.I on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

3.Karistus KarS § 4231 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. J.I on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse vastusest päringule nähtub, et J.I ei ole Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega mõistetud rahalise karistuse tasumiseks teinud ühtegi makset. Nimetatud otsusega mõisteti J.I-le kergemaliigiline karistus samalaadse (juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine) kuriteo eest. Karistusregistri andmetes puudub info, et kõik väärteokaristusena määratud rahatrahvid oleksid tasutud. Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et rahaline karistus ei ole J.I-le kohane karistuse liik. Seega tuleb teda karistada vangistusega. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab J.I süüd lugeda keskmiseks. J.I ei ole kunagi olnud juhtimisõigust ning teo pani ta toime kavatsetult. Seega ei ole J.I sooritanud ka liiklusteooria- ja sõidueksamit. Kergendava asjaoluna arvestab kohus puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ning

eri- ja üldpreventsiooni arvestades otsustab kohus J.I süüdi tunnistada KarS § 423 järgi ja mõista temale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. J.I karistati Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7153 KarS § 4231 järgi. Selle otsusega mõisteti J.I-le 65 lg 2 kohane liitkaristus Harju Maakohtu 11.11.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6225, mis kuulus täitmisele iseseisvalt. 11.11.2015 otsusega jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1 kohase katseajaga 11.11.2015-10.11.2018. Seega pani J.I käesoleva otsusega tuvastatud kuriteo toime katseajal. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb liita käesoleva otsusega mõistetud karistus (4 kuud) Harju Maakohtu 27.07.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7153 mõistetud ärakandmata karistusega (rahaline karistus 1940 eurot ja vangistus 2 aastat 10 kuud ja 24 päeva) ning mõista süüdistatavale liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust ja rahaline karistus 194 päevamäära e 1940 eurot, millest viimane KarS § 64 lg 2 kohaselt viiakse täide iseseisvalt. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada J.I karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o 11.11.2017. a. Tõkend tuleb jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni. Vahistamise alus ei ole ära langenud ning tõkendi jätkuv kohaldamine tagab ka kohtuotsuse täitmise.

4.Konfiskeerimine Prokurör taotles KarS § 83 lg 1 alusel J.I-lt mootorsõiduki Citroën C5 registreerimismärgiga xxxx konfiskeerimist kui tahtliku süüteo toimepanemise vahendi. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et kõnesoleva mootorsõiduki omanik on Taavi Treiman (tl 19). J.I selgitas istungil, et ta ei olnud sõiduki omanik. Ostu-müügi leping oli sõlmitud, aga liiklusregistris oli ümber vormistamata. Kriminaalasja materjalide hulgas puudub kõnesoleva mootorsõiduki omandamist tõendav leping. Kriminaalmenetlusse ei ole kaastaud ka liiklusregistrijärgset omanikku Xxxxega teda üle kuulatud sõiduki võõrandamise asjaolude kohta. Kolmanda isiku vara arestimine on lubatav vaid tema enda vastu suunatud konfiskeerimisnõude tagamiseks KarS § 83 lg-s 3, § 831 lg-s 2 või § 832 lg-s 2 kirjeldatud erandlikel tingimustel. KarS § 83 lg 1 kohaselt kohus võib konfiskeerida vahendi, mida kasutati või kavatseti kasutada tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi ), kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale.

Eeltoodust lähtuvalt mootorsõiduki Citroën C5 registreerimismärgiga xxxx konfiskeerimiseks ei ole täidetud KarS § 83 lg 1 nimetatud kõik eeldused. Kohus ei konfiskeeri J.I-lt mootorsõidukit Citroën C5 registreerimismärgiga xxxx.

5.Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on: määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses riigi õigusabi tasu suurus on 456.00 eurot. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast1. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 „ “ § 1 kohaselt alates 1. jaanuarist 2018. a on kuutasu alammääraks 500 eurot. J.I-lt tuleb välja mõista kaitsetasu ja sundraha. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (

)

Anne Rebane kohtunik

RKKK 3-1-1-83-10 p 28

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4767/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4898/6Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja