Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikul eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viimiseks.

PÕHIOSA

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse Ilmo Eliast selles, et ta lõi 2. juulil 2016 kella 17 ajal Võru maakonnas Vastseliina vallas xxxx-xxxxxxxxxxx külas kortermaja juures õues E. S. ühe korra jalaga pea piirkonda. Löömise tõttu murdus kannatanul kaks hammast, tema huule siseküljele tekkis haav ja ta tundis füüsilist valu. Seega pani Ilmo Elias toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe järgi süüdistatakse Ilmo Eliast ka selles, et ta sisenes 14. juulil 2016 kella 23 ajal ukseluku avamise teel Võru maakonnas Vastseliina vallas xxxxxx külas M. OÜ tootmishoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära murutrimmeri Makita väärtusega 350 eurot. Ilmo Elias on varem toime pannud röövimise. Seega pani Ilmo Elias

toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil sissetungimisega ja varem röövi toime pannuna, s.o KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava Ilmo Eliase, tema kaitsja vandeadvokaat Karl Saavo ja abiprokurör Meetlis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Ilmo Eliasele mõistetavaks karistuseks KarS § 121 lg 1 järgi 5 kuud vangistust ja KarS § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista Ilmo Eliase liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui Ilmo Elias ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 lg-s 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava teod on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Ilmo Elias KarS §-de 121 lg 1 ja 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Nimelt on selles kriminaalasjas menetluskuludeks kokkuleppe kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsja tasu tuleb Ilmo Eliasel riigile hüvitada ja seda täiel määral. Sundraha on kokkuleppe kohaselt 705 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg-st 1 tõepoolest 705 eurot. Tänasel päeval on aga sundraha 750 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg-st 2 lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 750 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe nö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 ls 2. Praeguses olukorras seda teha tulebki ja seda sõltumata süüdistatava majanduslikust olukorrast. Siiski võimaldab jätta osa menetluskulu riigi kanda ka Ilmo Eliase majanduslik olukord: süüdistatav on xxx ja tema sissetulek on väike, mistõttu on süüdistatav majanduslikult võrdlemisi halval järjel. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 tuleb Ilmo Eliasel tasuda menetluskulud (kokku 901,80 eurot) ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb CD-plaat kõneeristuse salvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.