Liiklussüüteod

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Sama aadress on märgitud taotlus arvamuse esitamiseks kohaselt ka kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks. Antud aadressil asuv korter on kinnistusraamatu andmetel kinnipeetava vanemate ühisomandis, kes elavad ka ise seal. 05.12.2017 on nimetatud aadressil teostatud kodukülastus kontrollimaks elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimuste olemasolu. Korter vastab elektroonilise järelevalve nõuetele. Kinnipeetava vanemad on andnud kirjaliku nõuseolku elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kinnipeetava kontaktisik on edastanud XxxxAS kinnituskirja, mille kohaselt on nimetatud ettevõte nõus J.L-iga sõlmima töölepingu ning võtma teda tööle kohe, kui isik vanglast vabaneb. Kinnipeetaval ei ole taotlus arvamuse esitamiseks andmetel tasumata nõudeid. Kinnipeetava isa kinnitas, et isegi, kui oleks võlgnevusi, siis oleks ta nõus rahaliselt aitama ning lisas, et kõik kohtukulud on siiani makstud. J.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, soovib vabaneda elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha J.L-i vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (vangla toetab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kaitsja avaldas, et isikul vangistuses olles distsiplinaarkaristused puuduvad. Oleks võinud eeldada, et suitsetamise keeld toob kogenud suitsetajal kaasa probleeme, kuid on näha, et pingutusega on võimeline sõltuvust ohjeldama. Seega võib järeldada, et ka narkootikumidest tulenevad probleemid jäävad ära. Kinnipeetaval on väga toetav perekond. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et J.L-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.L-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda, on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 7 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda sõltuvusprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kõik toimepandud kuriteod seotud narkootikumide tarvitamisega. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.L-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle

käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. J.L-i vabastamist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla toetavad ka vangla ja prokurör. Vangla on iseloomustuses välja toonud, et kinnipeetaval on motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks olemas. Pärast vabanemist on J.L olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.L , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.