Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

korteri 04.06.2003 ja selle kohta ta esitas notariaalse dokumendi; eluruum vastab elektroonilise valve seadme paigaldamiseks esitatavatele nõuetele ning elektroonilise valve seadme paigaldamiseks andis abikaasa ema omakäelise nõusoleku – seega Natalja Kornilieval on võimalik elama asuda tema poolt märgitud elukohta ning sinna elektroonilise valve seadme paigaldamine on võimalik. Vestluse käigus abikaasa emaga veel selgus, et ta on arvestanud Natalja Kornilieva elamisega tema juures umbes kuue kuu jooksul; pikema perioodiga vähemalt esialgu ta ei ole arvestanud; ta eeldab, et noor perekond peaks siiski saama elada omaette, privaatsemalt. Taotluse andmetel vabanemise järgselt Natalja Kornilieval töökoht puudub. Abikaasa ema väitel ta on materiaalselt kindlustatud ning tagab Natalja Kornilievale ülevalpidamise, kuid ülevalpidamise tagamiseks miniale ta loodab ka poja materiaalsele abile. Natalja Kornilieva taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Natalja Kornilieva vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. KrMS § 432 lg 33 alusel teatab, et istungist osa võtta ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Natalja Kornilieva võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Natalja Kornilieva isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 8 kuud vangistust ning tema käitumine vanglas on olnud viimasel ajal korrektne, mida kinnitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangistuse ajal. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuriteod seotud enda sõltuvuse rahuldamisega, lähtub kohus ennetähtaegsel vabastamisel ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud valmisolekust narkoprobleemiga tegelemiseks. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam sõltuvusainete kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuigi vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega, saab positiivsena käsitleda vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav suudab arvestada teiste arvamusega, eriti, kui sellele tähelepanu juhtida, olemas tuleviku eesmärgid, kuid esmajoones tahab loobuda narkootikumide tarvitamisest ning alustada oma elu varasemate tutvuste vabalt ja seaduskuulekalt, samuti peab tähtsaks töö leidmist, käesoleval ajal tunneb muutuste vajalikkust ja on motiveeritud loobuma kuritegelikust käitumisest. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma ning sõltuvusainetest hoiduma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu

hinnangul võimaldab Natalja Kornilieva tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Natalja Kornilievale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on Natalja Kornilieval olemas ka kindel elukoht ja lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Natalja Kornilieva, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.