lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-9573/236

Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 15.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-9573/236
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
15.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1017
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-9573/50Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval21.03.20131-12-9573/229Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja04.12.20171-12-9573/246Viru Maakohus Narva kohtumaja19.09.20191-12-9573/273Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium29.12.20201-12-9573/283Viru Maakohus Narva kohtumaja11.03.20221-12-9573/287Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium13.04.2022

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis

Tartu Ringkonnakohus 15. jaanuar 2018 1-12-9573 Juhan Sarv, Tiit Lõhmus ja Mati Kartau Indrek Kruuvi (isikukood 38007304223) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise järelevalve alla Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. detsembri 2017. a määrus Indrek Kruuv Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listov Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 4. detsembri 2017. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Pärnu Maakohtu 21. märtsi 2013. a otsusega tunnistati Indrek Kruuv süüdi karistusseadustiku (KarS) § 113 järgi ja talle mõisteti karistuseks 11 aastat vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 20. aprilli 2012. Vangistuse lõpptähtpäev on 20. aprill 2023.
2.13. novembril 2017 saatis Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid I. Kruuvi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vangla ega prokuratuur ei toetanud I. Kruuvi vabastamist.
3.Viru Maakohtu 4. detsembri 2017. a määrusega jäeti I. Kruuv karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohus tõi I. Kruuvi positiivselt iseloomustava teabena välja, et süüdimõistetu on läbinud keevitaja ja tisleri õppemooduli, osalenud vangistuses sotsiaalprogrammides, tal on lähedaste toetus ja vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Samas arvestas kohus, et I. Kruuvil on neli kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud vägivallaga seotud kuritegude eest. Viimast karistust kannab ta tapmise eest. Süüdimõistetul on viis kehtivat distsiplinaarkaristust, millest neli on tööst keeldumise ja üks kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Distsiplinaarkaristused näitavad, et isikule vangistus ei ole veel eesmärki saavutanud – isiku käitumine ei ole paremuse poole muutunud. I. Kruuvi lähedaste hulka kuuluvad

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 17.09.20261-26-6089/5Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

kriminaalkorras karistatud isikud. Kriminaalset mõtteviisi toetavate ja/või sõltuvusprobleemidega inimestega suhtlemine ei aitaks kaasa süüdimõistetu resotsialiseerumisele. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb alles viie aasta pärast. Kohtul ei kujunenud veendumust, et karistuse eesmärgid oleksid saavutatud ja et isik ei paneks vabaduses enam toime uusi kuritegusid. I. Kruuvi käitumist ei ole praegu võimalik korrigeerida õiguskuulekuse suunas kriminaalhoolduslike vahenditega. I. Kruuv on varem kriminaalhoolduse all olles pannud toime uue kuriteo. Uue kuriteo toimepanemise risk on vägagi oluline. See tuleneb isiku varasemast käitumisest – korduvad karistused, pikaajalised vangistused, mh esimese astme kuriteo eest. Samuti viitab sellele isiku käitumine vanglas – korduvad olulised distsipliinirikkumised.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4.Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Kruuv, kes palub maakohtu määruse tühistada. I. Kruuv ei nõustu vangla iseloomustuses toodud riskiprotsentide määramise metoodikaga. I. Kruuvi hinnangul on vangla koostatud riskiprotsendid uue kuriteo toimepanemise ohu kohta määratud usuliste veendumuste, rassi, juuksevärvi, päritolu, sissetuleku, keeleoskuse jmt mitteõiguspärastel alustel. Kuna maakohus ei rahuldanud I. Kruuvi taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks, ei hinnanud maakohus tõendeid korrektselt. Jättes vanglalt täiendava arvamuse küsimata, ei tuvastanud kohus olulisi faktilisi asjaolusid, mis mõjutavad I. Kruuvi vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
5.Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Viru Maakohus on vaidlustatud määruses vajalikul määral põhjendatud, miks ei saa KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades I. Kruuvi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Maakohus võttis kaalumisel arvesse nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, leides, et ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Seejuures ei ole kohus jätnud I. Kruuvi ennetähtaegse vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega pole ringkonnakohtul ka alust maakohtu määrust tühistada.
7.Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
8.I. Kruuvi hinnangul ei ole arusaadav, milliste kriteeriumite alusel on vangla määranud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kohta käivad riskiprotsendid. Seetõttu ei tohiks kohus vangla arvamusega arvestada. Ringkonnakohus nõustub, et vangla protsentides väljendatud riskihinnangut selle kohta, millise tõenäosusega paneks I. Kruuv vabaduses toime uue kuriteo, ei saa I. Kruuvi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud. Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. (Vt ka nt Tartu Ringkonnakohtu
17.oktoobri 2017. a määrus asjas nr 1-16-6652, p 15 ja 23. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 1-11-14170, p 23) Samas ei olegi maakohus I. Kruuvi retsidiivsusriski hindamisel vangla 2(3)

määratud riskiprotsentidele tuginenud. Seetõttu on I. Kruuvi iseenesest põhjendatud kriitika vangla riskihinnangu aadressil käesolevas määruskaebemenetluses ainetu ega saa tingida maakohtu määruse tühistamist.

9.I. Kruuvi on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Valdavalt on I. Kruuv toime pannud vägivaldseid kuritegusid, kuriteod on ajas muutunud ohtlikumaks. Praegu kannab I. Kruuv vangistust tapmise eest. Soodusteguriks kuritegude toimepanemisel on alkoholi tarvitamine, isiksuse- ja terviseprobleemid. Vangla iseloomustuse kohaselt on I. Kruuv oma tegude ja nende tagajärgede suhtes ükskõikne (KoTo, tl 6). Samuti vähendab ta oma süüd, leides, et süüdlasi on rohkem kui ainult tema (KoTo, tl 7). Ka vangistuses ei ole I. Kruuvi käitumine hea – tal on neli kehtivat distsiplinaarkaristust tööst keeldumise eest. See on kõnekas fakt, mis viitab sellele, et kinnipeetav ei suuda reegleid järgida isegi kontrollitud vanglakeskkonnas.
10.Ehkki I. Kruuvil on vabanemisel elukoht ja lähivõrgustik vendade ning õdede näol, arvestas maakohus õigustatult mh sellega, et mitu I. Kruuvi lähivõrgustikku kuuluvat inimest (sh õed Ä. S ja A. V ning vend A. S) on kriminaalkorras karistatud. Vabanemisjärgne töökoht võiks küll teatud määral retsidiivsusriski maandada, kuid samas oleks I. Kruuvi tööandjaks tema tuttav S. S, keda on samuti kriminaalkorras karistatud. Seetõttu võib elukeskkond mõjutada I. Kruuvi negatiivselt. On positiivne, et I. Kruuv tunnistab alkoholiprobleemi, samas on tal arvestatav oht tagasilanguseks. Varasema käitumismustri pinnalt on aga alust karta, et alkoholijoobes võib I. Kruuv kaotada enesekontrolli ning muutuda vägivaldseks.
11.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus maakohtuga nõustuvalt, et I. Kruuvi puhul on uute kuritegude toimepanemise tõenäosus – arvestades ka nende võimalike uute kuritegude raskust – kaugelt liiga suur, et süüdimõistetu oleks võimalik praegu enne tähtaega vangistusest vabastada. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
4.detsembri 2017. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Juhan Sarv

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja