Liiklussüüteod

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 07.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1401 on A.V süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8608 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A.V kahtlustatavana kinnipidamise aeg 6.-7. veebruar 2017, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 26 päeva vangistust.

27.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud A.V isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla esitatud arvamusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, millest 1 karistus on praeguseks kustunud. Käesolevalt on tegemist esimese vangistusega. Kuriteod on olnud samad – alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Kuritegude raskusaste ei ole muutunud. Soodusteguriks kõigi kuritegude puhul on alkohol. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. On läbinud psühholoogilised vestlused alkoholi teemal ning alates 17.10.2017 osaleb Tartu Vanglas majandusabitöödel. Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskideks toimetulek kinnipidamisasutuses. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 17%. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 10%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla A.V vabastamist enne tähtaega. Ohtlikkus seisneb mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes - isik ei mõtle tagajärgedele ning hetkeajendil tehtud otsus tundub tähtsaim. Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetava vanemad on surnud. A.V perekonda kuuluvad abikaasa R. R, poeg R. R. ja õde P. S. Lähedaste sõnul on A.V oma perekonnaga läbisaamine hea. Kinnipeetavat toetab ennetähtaegsel vabanemisel tema perekond, kellega on suheldud nii telefoni, kokkusaamiste kui ka kirjavahetuste teel. Kinnipeetava perekond väitis, et A.V kuritegeliku käitumise põhjustajaks on olnud ainult alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetava abikaasa P.R. sõnul on A.V rahulik ning teda ei iseloomusta vägivaldne käitumine, isegi alkoholi tarvitanuna. Nii abikaasa kui poja arvates ei ole kinnipeetava tutvusringkonnas inimesi, kes mõjutaksid teda kuidagi halvasti. Lähedased väitsid, et nad loodavad, et A.V on antud vangistuse jooksul olnud aega oma käitumist analüüsida ning taon teinud enda jaoks vastavad järeldused. Vabanedes on A.V võimalus elama asuda oma abikaasa juurde aadressile XXX, kus ta elas ka enne vangistust. Antud aadressil asub 3-toaline korter, mis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt kuulub kinnipeetava abikaasale R. R. Kinnipeetava elukoht vastab elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud tingimustele. Oma nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks on andnud abikaasa R.R. Rahvastikuregistri andmetel omab A.V sissekirjutust eelpoolnimetatud aadressil. Tartu Vangla materjalide kohaselt on A.V ennetähtaegse vabanemise korral võimalus asuda tööle tagasi V . kohvikusse, kus ta töötas enne vanglasse sattumist. Abikaasa R.R sõnul ei lähe A.V kindlasti tööle tagasi, kuna nad ei tea, kas teda võetakse tagasi, samuti oli seal tema jaoks alkohol liiga kergesti kättesaadav. Telefonivestluses väitis poeg R.R, et ei ole teadlik, kuhu isa vabanedes tööle asub, kuid ta kinnitas, et isal ei ole kunagi tööle saamisega probleeme olnud, kuigi ta on korduvalt töökohti kaotanud alkoholi tarbimise tõttu, mida kinnitas ka R. R. Kinnipeetavat on vangistuse ajal rahaliselt toetanud abikaasa, poeg, õde.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu A.V selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimest korda vangistuses ja joobes juhtimise eest. Probleemiks on alkohol. Loobus kunagi päeva pealt suitsetamisest ja alates 02.02. ei ole enam alkoholi tarvitanud. Enne vangistust, peale juhtumit

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud. A.V kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on A.V kandnud temale mõistetud karistusajast ära üle 6 kuu, so 1/3. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-17. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX, kus ta elas ka enne vangistust. Antud aadressil asub 3-toaline korter, mis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt kuulub kinnipeetava abikaasale R. R. Kinnipeetava elukoht vastab elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud tingimustele. Oma nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks on andnud abikaasa R.R. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks ning kus on võimalik tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Isik on vangistuses viibitud poole aasta jooksul läbinud psühholoogilised vestlused alkoholi teemal ning alates 17.10.2017 osaleb Tartu Vanglas majandusabitöödel. Käesoleval hetkel viibib kinnipeetav avavanglas. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik, kes aitab isikul püsida seadusekuulekal teel ning pakub kinnipeetavale lisamotivatsiooni alkoholi tarbimisest loobumisel. Läbisaamine abikaasa ja pojaga on hea ning ennetähtaegsel vabanemisel toetab kinnipeetavat tema perekond, kellega on suheldud nii telefoni, kokkusaamiste kui ka kirjavahetuste teel. Isiku kinnitusel pakub just perekond talle motivatsiooni alkoholist loobumisel. Kinnipeetaval ei ole vabanemisel küll garanteeritud töökohta, kuid enda kinnitusel on isik motiveeritud tööle asuma. Kinnipeetav on omandanud keskhariduse ning enne vangistust olnud pidevalt tööga hõivatud. Ka isiku käitumine vangistuse jooksul kinnitab, et A.V ei ole tööpõlgur ning tõenäosus, et isik leiab vabaduses tööd, on suur. Töökoha olemasolu tagaks isiku eduka pikaajalisema majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakuks ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku alkoholisõltuvus. Samas nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarbimisest. Enne vangistust proovis kinnipeetav juba alkoholi tarvitamisest loobuda läbides Tervem ja kainem Eesti programmi ning suundudes sealt edasi psühholoogi juurde, mis jäi vangistuse tõttu pooleli. Kinnipeetav märkis, et on nõus alluma vabaduses jätkuvalt psühholoogilisele ja psühhiaatrilisele ravile. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isikul on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada ja loobuda alkoholi tarbimisest ning võib loota, et isik on vangistuse jooksul prioriteedid läbi mõelnud ning

leiab lisamotivatsiooni perekonna näol, et alkoholi tarvitamisest lõplikult loobuda. Toetamaks kinnipeetava eesmärke, on põhjendatud määrata KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus - alluda ravile. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud A.V tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.01.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Toomas Metsma. Kaitsja esitas 11.01.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 160,08 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 160,08 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb A.V-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.