Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
08. jaanuar 2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-6075
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuasi
Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Luule Kärneri erakorraline ettekanne G.X-ile määratud katseaja pikendamiseks
Süüdimõistetu
G.X , isikukood XXX, elukoht xxxx
Kirjalik menetlus
Rahuldada Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Luule Kärneri erakorraline ettekanne 18.12.2017 osaliselt. Pikendada G.X ’le Harju Maakohtu 22.06.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6075 KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi määratud 2 (kahe) aastast katseaega 4 (nelja) kuu võrra, s.o kuni 22.10.2019. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja erakorralise ettekande sisu Harju Maakohtu 22.06.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6075 tunnistati G.X süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.06.2017 kuni 22.06.2017, s.o 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ning loeti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti G.X-ile mõistetud vangistus 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva täies ulatuses
täitmisele pööramata tingimusel, et G.X ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2 ja 4 sätestatud kohustusi Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati G.X-i katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustati G.X-i asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas 1 (ühe) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Katseaja kulgemine algas kohtuotsuse kuulutamisest 22.06.2017. Kohtuotsus jõustus 08.07.2017. Harju Maakohtu 27.09.2017 kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-17-6075 rahuldati KrHS § 32 lg 1 p 4 ja KrHS § 32 lg 4 alusel kriminaalhooldaja taotlus ja saadeti G.X suhtes tehtud Harju Maakohtu 22.06.2017 otsus nr 1-17-6075 täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale, s.o Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnikult Luule Kärnerilt saabus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 18.12.2017 erakorraline ettekanne G.X-ile määratud katseaja pikendamiseks kuni 22.06.2020. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 20.12.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-6075 edastati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Luule Kärneri 18.12.2017 erakorraline ettekanne G.X-ile Harju Maakohtu 22.06.2017 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks kohtualluvuse järgi lahendamiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Erakorraline ettekanne on koostatud põhjusel, et G.X on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. 12.10.2017 kell 13.18 kriminaalhooldusalase kohtumise ajal xxxx tuvastati G.X-il alkoholijoove 1,294 mg/l väljahingatavas õhus. Kontrollimisel kasutati indikaatorvahendit Alcovisor Mark X2 SN:110315, mille järgmise kontrollimise tähtaeg on 31.01.2018. Seega on G.X rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 16.11.2017 jättis G.X ilmumata eelnevalt kokku lepitud kriminaalhooldusalasele kohtumisele. Mitteilmumiseks puudus mõjuv põhjus. Eeltoodust tulenevalt on G.X rikkunud registreerimiskohustust. Samuti nähtub erakorralisest ettekandest, et G.X , kes tähtajalise töölepingu järgi 26.09.2017-25.01.2018 oleks pidanud töötama xxxx-s, lahkus töölt 13.11.2017. Töösuhte lõpetamiseks ta eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba isegi mitte ei taotlenud. Seega on G.X lõpetanud töölepingu ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. 12.10.2017 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollis sisalduvast G.X omakäelisest selgitusest nähtub, et 11.10.2017 tarvitas ta xxxx tuttava sünnipäeval kanget alkoholi (viina, konjakit). Viimati 2 pitsi alkoholi tarvitas 12.10.2017 kell 7.30. 24.11.2017 antud G.X omakäelisest seletusest nähtub, et 16.11.2017 ta ei ilmunud registreerimisele perekondlikul põhjusel, nimelt oli tal mehega tõsine tüli, mistõttu oli vaja mõnda aega eraldi olla ning ta sõitis xxxx, kus elas sõbra juures. xxxx tuli ta tagasi 20.11.2017 õhtul. 22.11.2017 leppis ta ametnikuga telefoni teel kokku, et kriminaalhooldusalane kohtumine toimub 24.11.2017 kell 08.30. Esialgselt viidi G.X suhtes kriminaalhooldust läbi Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnas. Esimene kriminaalhooldusalane kohtumine temaga toimus 19.07.2017. G.X-il oli tõsiseid probleeme käitumiskontrolli ajaks kehtestatud korra täitmisega, mistõttu talle on tehtud kaks kirjalikku hoiatust. Esimene kirjalik hoiatus tehti 14.08.2017 alkoholi tarvitamise keelule mitte allumise eest ning teine kirjalik hoiatus tehti 12.10.2017 registreerimisele mitte ilmumise eest 11.09.2017, 14.09.2017, 18.09.2017 ja 22.09.2017. G.X vahetas elukohta ning asus elama xxxx ema juurde. Sellest tulenevalt Harju Maakohtu 27.09.2017 kohtumäärusega G.X suhtes 22.06.2017 tehtud
süüdimõistev kohtuotsus saadeti täitmisele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonnale, kohtumäärus jõustus 13.10.2017. Ida-Harju kriminaalhooldus-osakonna palvel asus Viru Vangla Kiviõli kriminaalhooldusesinduse ametnik juba enne kohtumääruse jõustumist G.X-iga läbi viima kriminaalhooldust. Tolleks ajaks oli olukord järgmine: G.X töötas xxxx-s tähtajalise (26.09.2017-25.01.2018) töölepingu alusel ning ta elas oma ema juures xxxx. 12.10.2017 kriminaalhooldusalase kohtumise ajal Kiviõlis tuvastati G.X-il alkoholijoove, mille kohta andmed edastati Ida-Harju kriminaalhooldusosakonnale. Peale G.X toimiku saamist alustati temaga sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbiviimist 31.10.2017, individuaaltöö on kavandatud läbi viia üks kord nädalas. Ometi 16.11.2017 G.X sotsiaalprogrammi ning seega ka kriminaalhooldusalasele kohtumisele ei tulnud. Kõigele vaatamata on G.X sotsiaalprogrammi käigus ilmutanud koostöövalmidust ning on avaldanud valmisolekut muutusteks. G.X on tunnistanud ja enesele teadvustanud, et arvestades tema senist elukäiku ja harjumusi vähimagi muutuse tegemine, veelgi enam positiivse muutuse kinnistamine, nõuab väga suurt pingutust ja eneseületamist, kuid ta on valmis vähemalt proovima teistmoodi elamist ja selleks tal on olemas elukaaslase moraalne toetus. G.X on tegevusetu peale ootamatut päevapealt töösuhte lõpetamist 13.11.2017 xxxx-ga. Uuele töökohale xxxx ta kandideeris, kuid ei osutunud valituks. Töötukassas ta ennast arvele võtnud ei ole. G.X on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, siiski ametnikuga koostöövalmiduse ilmutamine ja valmisolek vähemalt proovidagi muuta seniseid harjumusi on midagi sellist, mida G.X poolt ei oleks osanud oodata, mistõttu oli see meeldivaks üllatuseks. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et G.X-ile võib anda võimaluse sotsiaalprogrammi käigus omandatud teadmiste kasutamiseks igapäevaelus ning kasulike oskuste kinnistamiseks eluviisi muutmisel. Lähtudes ülaltoodust ja tuginedes KarS § 74 lg 4 ning KrHS § 31 lg 1, esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles teeb ettepaneku G.X suhtes katseaja pikendamiseks kuni 22.06.2020. Vaatamata sellele, et G.X on korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, leiab ametnik, et G.X-ile võib anda võimaluse elustiili muutmiseks, milleks ta on valmisolekut ilmutanud. 05.01.2018 edastas Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametnik Ando Pajo kohtule G.X poolt 04.01.2018 antud kirjaliku seletuse, milles G.X kinnitab, et on nõus sellega, et tema katseaega pikendatakse. Kohtumääruse põhjendused KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Luule Kärneri erakorraline ettekanne 18.12.2017 G.X-ile määratud katseaja pikendamiseks 1 (ühe) aasta võrra, s.o kuni 22.06.2020 on kohtule põhjendatult esitatud. Erakorralisest ettekandest nähtub, et G.X rikkus 16.11.2017 KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, sest ta jättis eelnevalt kokkulepitud ajal
mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusosakonda ilmumata. 24.11.2017 antud kirjalikus seletuses kirjutas G.X , et 16.11.2017 ei ilmunud ta registreerimisele perekondlikul põhjusel, tal oli mehega tõsine tüli, mistõttu oli vaja mõnda aega eraldi olla ning ta sõitis xxxx, kus elas sõbra juures. Samuti on G.X rikkunud KarS § 75 lg 1 p 5 sätestatud kontrollnõuet saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Nimelt pidi ta tähtajalise töölepingu kohaselt ajavahemikus 26.09.2017-25.01.2018 töötama xxxx-s, kuid ta lahkus päevapealt töölt 13.11.2017 ega taotlenud selleks eelnevalt kriminaalhooldusametnikult luba. Lisaks nähtub erakorralisele ettekandele lisatud alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist, et 12.10.2017 kell 13.18 teostas kriminaalhooldusametnik Luule Kärner aadressil xxxx kriminaalhooldusaluse poolt kohustuse mitte tarvitada alkoholi täitmise kontrolli. G.X-il tuvastati alkoholijoove 1,294 mg/l kohta. Kriminaalhooldusalune allkirjastas protokolli. Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollis sisalduvast G.X omakäelisest selgitusest nähtub, et ta tarvitas 11.10.2017 xxxx tuttava sünnipäeval kanget alkoholi (viina ja konjakit). Viimati tarvitas ta 2 pitsi alkoholi 12.10.2017 kell 7.30. Eeltoodust nähtub, et G.X on rikkunud nii kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid kui ka talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus arvestab erakorralise ettekande lahendamisel, et tegemist on esimese erakorralise ettekandega G.X suhtes ning kriminaalhooldusametnik on leidnud, et süüdimõistetule võib anda võimaluse oma elustiili muutmiseks, milleks ta on valmisolekut ilmutanud. Lisaks arvestab kohus, et G.X on kinnitanud, et ta nõustub talle määratud katseaja pikendamisega. Kohtu hinnangul on katseaja pikendamine sobiv meede süüdimõistetu rikkumistele reageerimiseks, kuna pikendatud katseaeg annab G.X-ile võimaluse näidata, et ta on suuteline kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi täitma. Samas märgib kohus, et Harju Maakohtu 22.06.2017 kohtuotsusega määrati G.X-ile 2 aastane katseaeg, millest käesolevaks ajaks on möödunud veidi üle 6 kuu, seega on kohtuotsuse järgi süüdimõistetul jäänud veel enam kui 1 aasta 5 kuud katseaega kanda, mis on võrdlemisi pikk aeg ning kohtu hinnangul ei ole käesoleval ajal põhjendatud pikendada katseaega tervelt ühe aasta võrra. Kohus leiab, et katseaja pikendamist nelja kuu võrra võib pidada piisavalt mõjusaks abinõuks hooldusaluse mõjutamisel. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi esinduse kriminaalhooldusametniku Luule Kärneri erakorralise ettekande 18.12.017 osaliselt ning pikendab G.X-ile Harju Maakohtu 22.06.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6075 KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi määratud 2 (kahe) aastast katseaega 4 (nelja) kuu võrra, s.o kuni 22.10.2019. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus KarS § 74 lg 4; KrMS § 387, 432. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.