Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 12.12.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Julia Nepomnjaštšaja tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. Harju Maakohtu 20.07.2016. a otsusega tunnistati Julia Nepomnjaštšaja süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda 3 aasta ja 9-kuulise vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 25.01.2016. a ja lõpp on 25.10.2019. a. Julia Nepomnjaštšaja kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses omandab alates 26.09.2016. a õmbleja eriala. Suhtumine enesetäiendamisse on positiivne. Isik ei tööta, ajavahemikul 16.01.2017. a - 15.05.2017. a läbis eesti keele kursused A2 tasemel, ajavahemikul 03.07.2017. a - 31.10.2017. a läbis eesti keele

kursused B1 tasemel, koolieksami tulemus on 73%, riigieksami kirjutas 12.11.2017. a. Sotsiaalprogramm "Võida" on määratud kinnipeetavale I kvartal 2018. a. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi on 4. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Julia Nepomnjaštšaja kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on tal võimalik elama asuda oma vanaisale kuuluvasse korterisse ja korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku isiku elama asumiseks temale kuuluvasse korterisse elektroonilise valve alla. Kinnipeetaval puudub vabanemisjärgselt kindel töökoht, kuid on olemas positiivselt toetavad lähedased. Julia Nepomnjaštšaja taotles kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt abiprokurör toetab Julia Nepomnjaštšaja tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja abiprokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et Julia Nepomnjaštšaja võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada elektroonilise valve alla. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Julia Nepomnjaštšaja isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 1-korral kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib 1. korda, kannab karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks on majandusliku kasu saamine. Vangistuses Julia Nepomnjaštšaja omandab alates 26.09.2016. a õmbleja eriala, tema suhtumine enesetäiendamisse on positiivne. Isik ei tööta, ajavahemikul 16.01.2017. a - 15.05.2017. a läbis eesti keele kursused A2 tasemel, ajavahemikul 03.07.2017. a - 31.10.2017. a läbis eesti keele kursused B1 tasemel, koolieksami tulemus on 73%, riigieksami kirjutas 12.11.2017. a. Vanglamaterjalide kohaselt Julia Nepomnjaštšajal vägivalduse ilmingud puuduvad. Isik otsib probleemide lahendamisel pigem kiireid tulemusi ja kasu, mitte pikaajalisi lahendusi. Mitte alati ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele, arvestab vaid oma vajadusi. Isiku suhtleb lähedastega nii kokkusaamiste kaudu kui ka telefoni teel, suhted on head ja toetavad. Lapsi kinnipeetaval ei ole ning tema abielu on sõlmitud välismaal. Nii ema kui ka vanaisa kinnitusel ei kuulu isiku lähivõrgustikku kriminaalkorras karistatud isikuid ega sõltlasi. Kohtuotsusest lähtuvalt oli kuritegu sooritatud grupis, kuhu oli isik värvatud, vangistuse ajal jätkab suhtlemist kuriteokaaslasega (Xxxx). Suures koguses narkootikumide vahendamine näitab aga tema puhul riskivat ja hoolimatu elustiili. Isik väidetavalt vähe tarvitab alkoholi, kui siis lahjat ja harva ning narkootikumide tarvitamise kohta info puudub. Küll on teda aga vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud 4-korral. Ametiisikutesse suhtumine on tal praegusel ajal salliv. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Vangla materjalide kohaselt on isik tunnistatud kõrgohtlikuks ühiskonnale ja oht seisneb rahvatervise kahjustamises ja narkootikumide levitamises. Oht on kõige tõenäolisem kui isik satub majandusraskustesse ja jätkab suhtlemist kriminaalse eluviisiga inimestega ega mõtle oma tegude tagajärgedele. Riskihindamise tulemusel

on tema suhtes uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 10%, mis on madal näitaja. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – ligi 2 aastat on pannud Julia Nepomnjaštšaja mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Julia Nepomnjaštšajal on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht xxxx, kuhu on võimalik paigaldada ka elektrooniline järelevalve seade. Samuti on tal olemas lähedased toetavad isikud ja väidetavalt ka kindel töökoht, mida aga kriminaalhooldusametnikul kontrollida ei õnnestunud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Julia Nepomnjaštšaja tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Julia Nepomnjaštšajale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava vanglast vabastamist tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla toetavad ka prokurör ja Vangla. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Julia Nepomnjaštšaja, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.