Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod alaealise vastu

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700082435. Selgituseks märkida: Marek Verrev, 1-1711074, menetluskulud. Menetluskulud tasuda (1) ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja tema kaitsjale ning prokurörile. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg-te 6, 7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel juhul kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Pärnu Maakohtusse saabus 29.11.2017.a süüdistusakt käskmenetluses Marek Verrevi süüdistuses KarS § 182 1 järgi. Marek Verrevit süüdistatakse selles, et tema täisealise isikuna pakkus 16.06.2017.a kell 20:30 ajal Pärnus Papiniidu 42 juures alaealistele R. A. ja K. K. alkoholi. Nimelt pakkus Marek Verrev alaealistele veini, ulatades neile veinipudeli lonksu võtmiseks, kallutades sellega neid alkoholi tarvitamisele. Seega Marek Verrev täisealise isikuna noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamisega alkoholi tarvitamisele pani toime KarS § 182 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vanemprokurör teeb kohtule käskmenetluses ettepaneku süüdi tunnistada Marek Verrev KarS § 182 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 180 miinimumpäevamäära s.o 1800 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.06 – 17.06.2017.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks rahaline karistus 174 miinimumpäevamäära, s.o 1740 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Marek Verrev ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistusakt on kaitsja kätte toimetatud 29.11.2017.a ning samal kuupäeval on süüdistusakt edastatud ka süüdistatavale. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p-s 3 nimetatud puhtsüdamlik kahetsus (t.l 23). Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 07.01.2016.a otsusega. KarS § 182 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatavat rahalise karistusega 180

miinimumpäevamäära, s.o 1800 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.06 – 17.06.2017.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuuluks rahaline karistus 174 miinimumpäevamäära, s.o 1740 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Marek Verrev ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kuritegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks vangistuse mõistmist. Tegemist on küll kuriteoga, kuid seda ei saa pidada selliseks teoks, mille puhul oleks kohaseks karistuseks vangistus. Kohtu hinnangul on antud juhul süüdistatavat võimalik mõjutada rahalise karistusega. Samas leiab kohus, et rahaline karistus on võimalik mõista tingimisi, kuna katseag kohustab isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seda toetab ka asjaolu, et jätkuvalt on isikul ka 07.01.2016.a otsusest tulenev karistus. Seega uue kuriteo toimepanemise korral peab süüdistav arvestama nii 07.01.2016.a kui ka käesoleva otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et viimased andmed süüdistatava poolt deklareeritud tulu kohta pärinevad aastast 2016. Nimetatud andmetest nähtub, et süüdistatava keskmine päevasissetulek on pärast kohustuslikke mahaarvamisi 1.48 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks miinimummäär, s.o 10 eurot. Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. Lähtudes eeltoodust, süüdi tunnistada Marek Verrev KarS § 182 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 180 miinimumpäevamäära s.o 1800 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.06 – 17.06.2017.a, s.o kaks päeva. Seega kandmisele kuulub rahaline karistus 174 miinimumpäevamäära, s.o 1740 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui Marek Verrev ei pane üheaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendeid ei ole, samuti ei ole tõkendit. Tsiviilhagi või avalik-õiguslikku nõudeavaldust ei ole esitatud. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Marek Verrevilt riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu 48 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705 eurot, kokku 753 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.