Viru Maakohus
Kriminaalasja number
1-17-3173
Määruse tegemise aeg ja koht
29. november 2017 Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna 27.11.2017 erakorraline ettekanne K. M. ́ile Viru Maakohtu 03.05.2017 kohtuotsusega määratud katseaja pikendamiseks K. M., isikukood xxx, elukoht: xxx
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Triin Tarendi esitas kohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusalusele K. M. ́ile katseaega 4 kuu võrra. K. M. tunnistati Viru Maakohtu 03.05.2017 kohtuotsusega süüdi KarS § 121 lg 1; § 120 lg 1; § 214 lg 1 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1; KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 8 kuud. KarS § 74 lg 1,3 alusel otsustati karitust mitte pöörata täitmisele katseajaga 1 aasta. Katseaja kestel pidi K. M. täitma KarS § 75 lg 1 p 1 – 6, lg 2 p 2, 21,4,8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt on K. M. rikkunud talle talle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 03.05.2017 otsusega nr 1-17-3173 määratud kohustust: - mitte tarvitada alkoholi. 02.11.2017 sai kriminaalhooldusametnik Ida Prefektuurist informatsiooni, et 28.10.2017 kell 02.34 teavitati häirekeskust, et aadressil xxx sisenesid kaks noormeest keldrisse ning sealt kostub lõhkumisele omane heli. Politsei saabudes selgus, et üheks isikuks osutus K. M.. Kuna K. M.e olek viitas võimalikule joobeseisundile, kontrolliti teda indikaatorvahendiga ning saadi tulemuseks 0,23 mg/l. K. M. tunnistas, et tarvitas alkoholi (GIN). 07.11.2017 antud kirjalikus seletuses tunnistab K. M., et jõi long drinki 28.10.2017 varahommikul. Jõi, sest talle pakuti. Esmakohtumine, mille käigus tutvustati K. M.ele talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi, toimus 24.05.2017. Senise katseaja jooksul ei ole K. M.el esinenud kontrollnõuete ja kohustuste rikkumisi. Registreerimiskohustust on ta täitnud kohusetundlikult. 20.06.2017 taotles K. M. luba osaleda noortevahetusprojektis xxx 10.-21.08.2017. Antud reis oli planeeritud juba enne katseaja algust ja selle Eesti poolsed korraldajad on Ida Prefektuuri töötajad. Reisi eesmärk on motiveerida riskinoori käituma õiguskuulekalt.
Alates 01.08.2017 osaleb perekond mitmedimensionaalses pereteraapias. 02.11.2017 sai kriminaalhooldusametnik informatsiooni K. M.e klassijuhatajalt, et noormehe käitumine on muutunud jälle halvemuse suunas. Õpimotivatsioon on langenud. Viimasel ajal ta lahkub koolist või puudub kellelegi teada andmata. K. M. probleeme ei tunnista. Ütleb ainult, et tal on tekkinud konflikt klassijuhatajaga. Käitumiskontrolli pikendamine motiveeriks K. M.t suurema kohusetundega suhtuma talle katseajaks pandud kontrollnõuetesse ja kohustustesse,mis omakorda vähendaks uue kuriteo sooritamise riski. Eriti motiveeriks see K. M.t omandama põhihariduse ja jätkama õpinguid kutsehariduse omandamiseks. K. M. on nõus katseaja pikendamisega. Vastavalt KarS § 74 lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4, § 75 lg 3, § 76 lg 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et kriminaalhooldus on kulgenud hästi, K. M. on kohusetundlikult täitnud registreerimiskohutust ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine. Ka K. M. ise on nõus katseaja pikendamisega neljaks kuuks. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada K. M. katseaega 4 kuu võrra. Juhindudes KrMS § 427, kohtunik M ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kolmanda üksuse Viru piirkonna kriminaalhooldusametniku Triin Tarendi 27.11.2017 erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada K. M. ́le Viru Maakohtu 03.05.2017 otsusega määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra s.o. kuni 03.09.2018. Määruse ärakiri saata süüdimõistetu K. M.ile ja Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda. Käesolevale kohtumäärusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai kohtumäärusest teada või pidi teada
saama.
/ allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.