1-17-9307/3 - Isikuvastased süüteod - Vabadusevastased süüteod - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

Menetluskulude ja rahalise karistuse tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo/maksegraafiku leht koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohus selgitab, et makseinfo/maksegraafiku lehel on informatiivne tähendus, s.t et kaevatav ning õiguslikku tähendust omav dokument on kohtulahend, millega nõue välja mõisteti, mitte aga dokument, mille alusel toimub nõude tasumine. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Asitõendid: • DVDplaadid (4 tk) plaadid asuvad kriminaalasja materjalide juures jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. • Kaks raadiomikrofoni, transiiver, transiiveri karp, kõrvaklapp, padrunisalv, 82 padrunit (karbis) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6/1 Tallinn KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida, kilekaaned A4 paber vene keelse trükitud kirjaga, kolm fotot, A4 paber märkmepaberitega, DNA proovid hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel. • Tahvelarvuti IPod ja kaaned, kolm mälukaarti Kingston, mälupulk Insmat, sülearvuti ASUS, Fujitsu ja adapter, mobiiltelefon Cat2, mälukaardid, 4 mobiiltelefoni Nokia, kaks Tele 2 kaarti, Zen kõnekaart, satelliittelefon Iridium ning aku, satelliit SIM-kaart , SIM-kaart Airtel, SIMkaart Vodacom, mälupulk, mälukaart MP3 mängija, väline kõvaketas, mälukaart Olympus, mälukaart DNA, mälukaart DSM, mälukaart Kolumbus, mälukaart Scandisck, mälukaart Multi meedia, videokassett TDK ning kõvaketas tagastati omanikule - jätta KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel omanikule Jaan Sakson ́ile. Kohtuotsuse põhiosa On tõendamist leidnud, et Jaan Sakson olles isikuna, kellel puudub jälitustegevuseks seaduslik õigus, teostas jälitustoimingu, milline on sätestatud KrMS § 1263 lg 2 p 2 kuulas salaja pealt teavet ja nimelt: 2016. aastal enne 25.05.2016 kuulas varjatult pealt Xxxx ja teiste Xxxx asuvas korteris viibivate isikute suhtlust ja kogus nende kohta andmeid audioseadmetega-raadiomikrofonidega, mis olid paigutatud aadressile Xxxx Xxxx elukohas ja transiiveriga, milline asus aadressil Xxxx Jaan Saksoni elukohas. Samuti tema, isikuna kellel puudub jälitustegevuseks seaduslik õigus, teostas jälitustoimingu, milline on sätestatud KrMS § 1263 lg 1 jälgis varjatult isikut ja nimelt: enne veebruari 2016 Tallinnas jälgis varjatult Xxxx’i ja kogus ning talletas pildistades Xxxx’i kohta andmeid. Jaan Sakson pani toime jälitustegevuseks seaduslik õiguseta isikuna toime teise isiku jälgimise tema kohta andmete kogumise eesmärgil, so KarS § 137 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo.

Samuti Jaan Sakson pärast 08.01.2016 täpselt tuvastamata ajal varastas Xxxx korterist Xxxx’ile 08.01.2016 Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse poolt väljastatud ametliku dokumendi-sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Jaan Sakson pani toime ametliku dokumendi varguse, so KarS § 346 järgi ettenähtud kuriteo. Samuti Jaan Sakson kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal ja kohas omandas ja hoidis, omamata selleks relvaseaduse § 34 vastavat luba kuni 25.05.2016 toimunud läbiotsimiseni enda elukohas Xxxx laskekõlblikku laskemoona 116 tulirelva laskemoona hulka kuuluvat padrunit. Jaan Sakson rikkus oma tegevusega relvaseaduse § 34 lg 2 sätteid, mille kohaselt füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks relvaseaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras. Jaan Sakson pani toime KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo- laskemoona ebaseadusliku käitlemise. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel 04.10.2017 sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt: KarS § 137 lg 1 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära (päevamäära suuruseks võetakse aluseks J. Saksoni keskmine päevasissetulek 2015. aastal, s.o 20,30 eurot), s.o 2030 eurot. KarS § 346 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära (päevamäära suuruseks võetakse aluseks J. Saksoni keskmine päevasissetulek 2015. aastal, s.o 20,30 eurot), s.o 609 eurot. KarS § 418 lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära (päevamäära suuruseks võetakse aluseks J. Saksoni keskmine päevasissetulek 2015. aastal, s.o 20,30 eurot), so 1015 eurot. KarS § 64 lg 1 ja § 63 lg 2 järgi, suurendades üksikkaristustest suurimat, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 2436 eurot. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav Jaan Sakson ning tema kaitsja Kristi Rande kuriteo kvalifikatsiooniga ja jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus leiab, et Jaak Sakson ́i poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus asub seisukohale, et Jaan Sakson kuulub temale KarS § 137 lg 1, § 346, § 418 lg 1 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude (ekspertiisi kulud ekspertiisiaktid nr 16E-TB0038, nr 16EIA0029) ja sundraha tasumise kohustust. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluskulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Kohtunik Leo Kunman