Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p-des 2, 8 sätestatud kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi, 2) osaleda sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

M.F-i süüdistatakse selles, et tema, 2017.a juulikuus kella 22:30 paiku, viibides Xxxx asuvas korteris, pigistas ja väänas xxxxt nina piirkonnast, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, olles varem kehaliselt väärkohelnud teist isikut, uuesti 12.08.2017 kella 22:30 paiku, viibides Xxxx korteris, võttis xxxx kõrist kinni, lükkas ta voodi peale ja lõi kätega pea ja keha piirkonda. Peale seda viskas ta kõva esemega kannatanut parema külje piirkonda, põhjustades Xxxxle füüsilist valu ja tervisekahjustuse - pindmise haava ülakeha paremal küljel. Samuti tema, olles varem kehaliselt väärkohelnud teist isikut, uuesti 13.08.2017 kella 16:23 paiku, viibides Xxxx asuva korteri magamistoas, lõi ta xxxxt kätega pea ja keha piirkonda, võttis juustest kinni ja lükkas vastu kappi, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seega pani M.F oma tahtliku tegevusega toime teise inimese, temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, mis on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Samuti tema 13.08.2017 kella 16:00 paiku, viibides Xxxx asuvas korteris, ähvardas Xxxxi ja Xxxxit ära tappa. Sõnades „ma võtan noa ja löön teid kõiki maha“, suundus ta köögikapi juurde. Antud teost kannatanud tundsid reaalset ohtu oma elule ja tervisele. Peale seda kella 16:30 paiku ähvardas ta xxxxt ja sõnas „jah ma lähen ära aga enne ma löön su maha“. Seejärel suundus ta kööki ja kannatanu kuulis, kuidas köögikapi sahtel lahti tõmmati. Antud teost tundis Xxxx reaalset ohtu oma elu ja tervisele. Kannatanutel oli alust karta oma elu ja tervise pärast, kuivõrd M.F oli alkoholijoobes ja agressiivne ning on kehaliselt väärkohelnud oma elukaaslast ning kannatanutele teadaolevalt on varem kohtu poolt karistatud vägivallateo eest. Sellega M.F, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus M.F-i karistamist KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 8 kuud; §120 lg 1 järgi vangistusega 5 kuud. Lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 3 päeva. KarS § 74 lg 1 alusel jätta mõistetav vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui M.F ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja § 75 lg 2 p-des 2, 8 ettenähtud kohustused. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel tuleb kannatanu Xxxxi isikuõiguste kaitseks kohaldada süüdistatavale lähenemiskeeldu 3 aastaks, st keelata tal läheneda kannatanule isiklikult ja avalikes kohtades (mitte lähemale kui 50 meetrit), mitte läheneda kannatanu elukohale Xxxx linnas (mitte lähemale kui 100 meetrit) ning keelata tal kannatanuga ühendust võtta sidepidamisvahendite (post, telefon, internet jt) kaudu. Süüdimõistetul tuleb tasuda ka menetluskulud kogusummas 897 eurot ning seda on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest.

Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil M.F tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning M.F tuleb süüdi tunnistada ja talle karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Kohaldada tuleb kannatanu Xxxxi suhtes lähenemiskeeldu kokkuleppes näidatud ulatuses. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõenditena CD-plaat kõnesalvestustega jätta kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 3101, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.