Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Edasikaebamise kord: Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

Tellija, so Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, võttis objektile omanikujärelevalve teostajaks Y OÜ (registrikood XXXXXXXX). Y OÜ tegevusalaks on majandustegevuse registri andmetel üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine. Y OÜ üks osanikest ja ainuisikuline juhatuse liige on alates 05.06.2014 Teet Järvet, olles seega eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik. Samuti on Y OÜ huvides tema majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik SS, kes koos Teet Järvetiga on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse objektil omanikujärelevalve teostajatena esindanud Y OÜ-d. Teet Järvet ja SS on osalenud omanikujärelevalve esindajatena Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Ekorpuse ehituskoosolekutel, mis on toimunud tellija, omanikujärelevalve ja töövõtja vahel. Ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 2 tulenevalt on ehitamise tehniliseks dokumendiks muuhulgas töökoosolekute protokollid. 12.01.2015 toimus peale lõunat aadressil A.H. Tammsaare tee 64, Tallinn asuvas Tondi Restos kohtumine X OÜ ehitusjuhi AA ja Y OÜ esindajate Teet Järvet ja SS vahel. Nimetatud kohtumisel küsisid SS ja Teet Järvet ehitajalt vara summas 50 000 eurot selle eest, et X OÜ saaks eelkirjeldatud objektil teha töid ilma omanikujärelevalvepoolsete takistusteta. 02.02.2015 pealelõunasel ajal toimus kohtumine Tondi Restos aadressil A.H. Tammsaare tee 64, Tallinn, millest võttis osa X OÜ ehitusjuht AA ning Y esindajad Teet Järvet ja SS. Sellel kohtumisel pakkusid Teet Järvet ja SS võimalusena välja suurendada teostatud tööde aktil auditeeritavat summat 10 000 eurot. Selle kohta esitaksid nemad X OÜ-le eraldi arve mingi teenuse nimetuse all. AA selle pakkumisega ei nõustunud. 13.02.2015 leidis algusega kella 12.00 paiku Tallinna linnas aadressil Sõstra tn 2/Mustamäe tee 31 pubis Kamikadze aset kohtumine X OÜ juhatuse liikme FF ja Y esindaja SS vahel, kus SS küsis X OÜ juhatuse liikmelt vara summas 50 000 eurot selle eest, et ta aitab konsultatsiooni korras eelkirjeldatud objekti osas läbi viia, kooskõlastada ja kinnitada igakuiselt X OÜ poolt esitatavad teostatud tööde aktid. Teostatud tööde aktid on ehitajale aluseks tellijalt raha saamisel. Aktidele märgitakse akteeritaval kuul teostatud tööde mahud ja maksumused. SS lubas sellel kohtumisel veel vajadusel abistada ehitusobjektil lisatööde leidmisel. Selliste lisatööde märkimise eesmärgiks oli tegelikult mõjutada FF talle vara üle andma. Seeläbi saaks objektil ehitaja X OÜ küsida tellijalt, so Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuselt täiendavat raha juurde, mistõttu ehitaja ei kaotaks kokkuvõttes altkäemaksu andmisega, sest saaks teistpidi lisatöödega tellijalt raha tagasi projekti eelarvesse. Sealjuures pole omanikujärelevalvele oluline, kas neid ehitustöid reaalselt tellijale tehakse või mitte. SS lubas altkäemaksu maksmisega nõustumisel ja selle maksmise tagajärjel X OÜ-le mitte järgida objektil ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja tööde mahtu, so kõrvale kalduda ehitamisel ehitusprojektis sätestatud tingimustest, mida omanikujärelevalve aktsepteerib. 16.02.2015 FF ja SS vahel toiminud telefonivestluses nõustus X OÜ juhatuse liige altkäemaksu andmisega summas 50 000 eurot, millest nad olid eelmisel kohtumisel rääkinud. SS lubas omalt poolt võimalusena teha selle kohta konsultatsioonileping, mis kiirendab protsessi. Teet Järvet saatis kokku pandud ehitustööde nõustamislepingu nr 2015-03 projekti 16.02.2015 elektronposti teel EE-le. Teet Järvet juhendas EE, mida tuleb märkida Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse objekti ehitaja X OÜ-le saadetava lepingu juurde kuuluva e-kirja sisuks, kellele leping ja selle alusel arve edastada, millises summas ja milline on saadetava arve sisu. Samal kuupäeval saatis EE eelneval kokkuleppel Teet Järvetiga talle edastatud allkirjastamata lepingu enda e-posti aadressilt edasi X OÜ juhatuse liikme FF elektronposti aadressidele.

Saadetud e-kirjas EE teavitas, et edastab Ida-Viru lepingu allkirjastamiseks ning lubab hommikul saata samuti arve. EE poolt edastatud kirja manuses oli ehitustööde nõustamisleping nr 2015-03 X OÜ ja L OÜ (registrikood XXXXXXXX) vahel summas 50 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lepingu objektiks oli Kutse tn 13, Jõhvi linn Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistööde administratiivne nõustamine. Teenuse osutamise ajavahemikuks on märgitud lepingus 16.02.2015 kuni ehitustööde lõpetamiseni. 17.02.2015 saatis EE X OÜ juhatuse liikmele FF-le e-kirja, mille manuses oli L OÜ nimelt X OÜ-le koostatud 17.02.2015 arve nr 222 nimetusega „Leping nr. 2015-03“ summas 30 000 eurot (koos käibemaksuga). Nimelt FF X OÜ nimel talle edastatud lepingut ei allkirjastanud ning X OÜ L OÜ arvet nr 222 summas 30 000 eurot ei tasunud. 20.02.2015 telefonivestluse käigus FF ja Teet Järveti vahel kinnitas Teet Järvet veelkord altkäemaksu summat 50 000 eurot. Nende vestlusest selgus, et ülalpool kirjeldatud e-kirjad koos manustega, mis olid saadetud FF-le, on Teet Järvetiga kooskõlastatud. 05.03.2015 leidis algusega kella 10.00 paiku aadressil Mustamäe tee 16, Tallinn asuvas Marienthali Keskuse esimesel korrusel Kohvik&Bistroo Mustamäe kohtumine X OÜ juhatuse liikme FF ning Y OÜ esindajate SS ja Teet Järveti vahel, kus SS ja Teet Järvet järjekordselt küsisid X OÜ juhatuse liikmelt FF-lt vara summas 50 000 eurot. SS ja Teet Järvet kinnitasid, et ehitajal X OÜ-l ei teki vara andmisel probleeme Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ehitusobjektil ja teostatud tööde aktid saavad omanikujärelevalve poolt ilma takistusteta allkirjastatud. 12.03.2015 teavitas EE e-posti teel FF, et alla kirjutamata leping on tühine ja samuti arve nr 222, mille ta oli eelnevalt saatnud. Järgmisel päeval 13.03.2015 edastas EE FF-le L OÜ 13.03.2015 kreeditarve selgitusega „kreeditarve arvele nr 222“ summas -30 000 eurot. Vastavalt EhS § 30 lg 2 p 1-3 on omanikujärelevalve tegemise eesmärk tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamisel tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. EhS § 30 lg 5 p-de 2, 6, 7 järgi on omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesandeks kontrollida: nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; teostatavate ehitustööde kvaliteeti ja tööde täitmise tähtaegu, teavitades ehitise omanikku, kui teostatavate ehitustööde kvaliteet või tööde täitmise tähtaeg ei vasta kokkulepitule; ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele. EhS § 30 lg 6 sätestab muuhulgas teiste pädevuste seas omanikujärelevalve tegija õigustena nõuda: ehitusettevõtjalt nõuetele mittevastavate ehitustööde ümbertegemist; ehitusettevõtjalt ehitusprojektile mittevastavate ehitustööde ümbertegemist; ehitusettevõtjalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. Tulenevalt EhS § 30 lg 7 peab omanikujärelevalve tegija omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid. Sama seaduse paragrahvi lõige 8 sätestab, et omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 vastu võetud määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 3 lg 1 sätestab, et omanikujärelevalve tegija on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muuhulgas ehitise projekteerijast, ehitajast, ehitisele paigaldatavate ehitustoodete hankijatest ning valmistajatest. Sama korra § 5 lg 2 p-de 7, 8, 13, 14 kohaselt on omanikujärelevalve tegija ülesanneteks: ehitustööde kvaliteedi hinnangute, mõõtmiste, katsetuste ja ekspertiiside teostamiseks ettepanekute tegemine ning nende järelevalve; ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase

ja õigeaegse täitmise kontroll ja vajadusel nende esitamise, täiendamise või parandamise nõudmine; osalemine ehitustööde või selle osade üleandmisel-vastuvõtmisel ning selle põhjal hinnangu andmine ehitise valmidusastmest; kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatus, ehitusprojektile vastavuse kontroll ning dokumentatsiooni kontroll. 05.11.2014 sõlmitud hankelepingu nr 5112014 p 4.7 järgi on tellijal õigus igal ajal teostada kontrolli ja järelevalvet ehitustööde vastavuse kohta kõnealuses lepingus sätestatud ja kehtestatud nõuetele ning tellija huvidele. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse omanikujärelevalve esindajad SS ja Teet Järvet tegutsesid altkäemaksu küsimisel ühiselt ja kooskõlastatult. Nii SS kui ka Teet Järveti rolliks oli ülalpool kirjeldatud viisidel veenda ja survestada X OÜ ehitusjuhti AA ja juhatuse liiget FF altkäemaksu andma. Altkäemaksu andmisega nõustumisel, olid omanikujärelevalve esindajad SS ja Teet Järvet valmis ülalpool kahtlustuses kirjeldatud EhS-st ja Omanikujärelevalve tegemise korrast tulenevat omanikujärelevalve pädevust ja ülesandeid kuritarvitama sellisel viisil, et ei täida omanikujärelevalve tegija kohustusi ja ülesandeid vastavalt nõuetele ning viivad järelevalvet läbi ehitaja huvidest kallutatuna, lubades X OÜ-le teostada Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse E-korpuse rekonstrueerimisel ehitustöid ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja tööde mahtu järgimata ning aktsepteerides X OÜ poolt esitatud tegelikkusele mittevastavaid teostatud tööde rahalisi akte sellises mahus ja maksumuses, mis on ehitajale soodsad, kusjuures pole oluline, kas ehitustöid reaalselt selles mahus tehakse või mitte. EE poolt edastatud lepingu ja arve kasutamise tegelik sisu oli varjata altkäemaksu küsimisel ja arve aktsepteerimisel raha saamise eesmärki näiliselt rekonstrueerimistööde administratiivse nõustamise nimetuse all. Sellise tegevusega Teet Järvet, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult SS-ga Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ehitusobjekti ehitajalt omanikujärelevalve esindajana vara küsides, pani toime altkäemaksu küsimise vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest, mis on kvalifitseeritav KarS § 4023 lg 1 järgi. 1.2 Samuti süüdistatakse Teet Järvetit KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2, 345 lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, so dokumendi ehk arve, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamises, mis seisnes alljärgnevas. Nimelt L OÜ juhatuse liige EE koostas X OÜ-le tasumiseks L OÜ nimelt ja äriühingu rekvisiite kandva 17.02.2015 arve nr 222 teenuse/toote nimetusega „Leping nr 2015-03“ summas 30 000 eurot. Teet Järvet juhendas 16.02.2015 EE, kellele ja millises summas tuleb L OÜ arve 222 koostada ja edastada, samuti arutati omavahel läbi esitatava arve maksetähtaeg. Ehitustööde nõustamislepingu nr 2015-03 järgi oli lepingu objektiks Kutse tn 13, Jõhvi linn Kutsehariduskeskuse rekonstrueerimistööde administratiivne nõustamine. Nimetatud L OÜ näiliku nimetusega arve nr 222 sisu oli tegelikult mitte administratiivne nõustamine, vaid see oli üks osa altkäemaksu summast varjamaks Y OÜ esindajate Teet Järveti ja SS altkäemaksu küsimist seoses aadressil Kutse tn 13, Jõhvi, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse E-korpuse rekonstrueerimistööde juures omanikujärelevalve teostamisega. Vastavalt KarS § 22 lg 2 on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole. Teet Järvet kallutas EE koostama L OÜ nimelt arve X OÜ-le summas 30 000 eurot. Teet Järvet tekitas EE-le tahtluse toime panna võltsimine. Lisaks kallutas Teet Järvet EE edastama L OÜ nimelt võltsitud arve X OÜ-le. EE poolt 17.02.2015 edastatud arve

andis L OÜ-le raha nõudeõiguse X OÜ-lt summas 30 000 eurot. Arve kättesaamisel X OÜ nõutavat summat ei tasunud. Sellise tegevusega pani Teet Järvet toime KarS § 344 lg 1 - § 22 lg 2, § 345 lg 1- § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so dokumendi võltsimisele kallutamise ning võltsitud dokumendi kasutamisele kallutamise, eesmärgiga omandada selliste tegevustega õigusi. 1.3 Teet Järvetit ja XX süüdistatakse selles, et nad omandasid kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata isiku(te)lt, kohas ja ajal, kuid enne 05.03.2015. a narkootilist ainet marihuaanat 3,74 grammi (tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 24%), narkootilist ainet hašišit kaaluga 2,54 grammi (tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 19%) ning narkootilist ainet marihuaanat (tetrahüdrokannabinooli sisaldusega 5,6%) ja tubakat sisaldava sigareti kaaluga 0,91 grammi ehk kokku erinevaid narkootilisi aineid suures koguses, so rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Teet Järvet ja XX valdasid eelnimetatud narkootilisi aineid ühiselt ja kooskõlastatult enda ühises elukohas Tallinnas XXX kuni 05.03.2015. a, mil korteris teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti korteri kabinetis asuva Teet Järveti ja XX ühiselt kasutatava kummuti sahtlist Prada kirjadega prillitoosist politseitöötajate poolt ära kolm minigripp kilekotti, mis sisaldasid rohekat värvi taimset puru ning üks paberist valmistatud vutlaris suits, milliste leitud esemete kohta avaldas Teet Järvet läbiotsimise käigus juures viibinud politseiametnikele, et minigripp kilekottides oleva aine näol on tegemist kanepiga. Menetluse käigus teostati narkootilise aine ekspertiis, mille tulemusena tuvastati, et kahes minigripp kilekotis oleva taimse aine näol (mis Teet Järveti poolt läbiotsimise käigus antud kinnituste kohaselt oli kanep) on tegemist kokku 3,74 grammi kaaluva kanepi töötlemisprodukti marihuaanaga (kanepiõisikud) ning ühes minigripp kilekotis oleva taimse aine näol (mis Teet Järveti poolt läbiotsimise käigus antud kinnituste kohaselt oli kanep) on tegemist 2,54 grammi kaaluva kanepist valmistatud hašišiga; samast kohast leitud paberist vutlaris oleva aine näol on eksperdiarvamuse kohaselt tegemist narkootilise aine marihuaana ja tubaka seguga (kaaluga 0,91 grammi); viimati nimetatud narkootilise aine ja tubaka segu oli suitsetamise teel tarvitamiseks sigaretiks valmistatud. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanepi töötlemisproduktid marihuaana ja hašiš kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist marihuaanast ning vastavalt kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktis nr 15E-LÕH009 esitatud eksperdiarvamusele piisab narkootilise aine hašiši puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1 grammist hašišist. Seega käitlesid Teet Järvet ja XX erinevaid narkootilisi aineid (marihuaanat ja hašišit) kokku vähemalt 30 (kolmekümnele) inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjukoguse ulatuses ehk suures koguses.

Sellise tegevusega pani Teet Järvet toime suures koguses narkootiliste ainete (marihuaana ja hašiši) ebaseadusliku käitlemise (omandamise ja valdamise) isikute grupis, so KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega pani XX toime suures koguses narkootiliste ainete (marihuaana ja hašiši) ebaseadusliku käitlemise (omandamise ja valdamise) isikute grupis, so KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

taandamiseks. Sellise tegevusega rikuti võistlevuse printsiipi. Käesolevas asjas on aga asja arutanud kohtunik, kes olles ebaseadusliku kohtukoosseisu liige, oli juba ära kuulanud ühe süüdistatava ja tunnistaja, millega tekkis kohtunikul ilmselgelt ka eelotsustus, milline asjaolu nähtub järgmisest kohtu toimingutest. Kaevatavast otsusest nähtub samuti, et kohtuniku poolt juba ebaseaduslikus kohtukoosseisus üle kuulatud SS ütlustele on kohus omistanud otsuse kujundamisel kandva rolli.

Ülaltoodust nähtuvalt on kohus rikkunud kaitseõigust, sest pole võimaldanud kaitsjal esitada tõenditena ilmselgelt asjasse puutuvaid ja asjas õige lahendi tegemise seisukohalt tähtsust omavaid tõendeid. Veelgi enam, kohus on käitunud erapoolikult, sest ühe ja sama asjaolu tõendamiseks esitatud prokuratuuri tõendid on kohus vastu võtnud, kuid kaitsja poolt taotletud

tõendid jätnud vastu võtmata. Lisaks on kohus andnud kaitsja poolt esitatud tõenditele sisulise hinnangu ilma neid vastuvõtmata, asudes seejuures täiesti põhjendamatule seisukohale, et süüdistatav võinuks neid tõendid „hõlpsasti“ võltsida – seega ei ole kohus olnud erapooletu ning kohtumenetlus ei ole olnud aus ja õiglane.

Eeltoodud telefonivestluse, kohtumise stenogrammid, tunnistajate ütlused ja WhatsApp’i vestluste väljavõtted, mida kohus otsuses hinnanud ei ole, kinnitavad üheselt, et süüdistataval ei olnud mingit kavatsust, tahet ega eesmärki ehitajalt altkäemaksu küsida ega sõlmida näilikku lepingut. Kohtutoimikus olevatest tõenditest nähtub, et tegemist oli reaalse konsultatsiooniteenuse osas peetavate läbirääkimistega ning mitte ükski osapool ei avaldanud isegi vihjamisi, et lepingu sõlmimise korral rikutakse oma lepingulisi kohustusi. Maakohus on kaevatavas otsuses põhjendamata jätnud kõrvale tõendid, mis tõendavad reaalse konsultatsiooniteenuse osas peetud läbirääkimisi ning asunud ekslikult seisukohale, et tegemist ei olnud reaalse teenusega, jättes viitamata tõenditele, mille alusel kohus sellisele seisukohale jõudis ning jättes uurimata tõendid, mis teenuse osas läbirääkimiste pidamist üheselt tõendavad.

Kõnesoleva arve alusel (süüdistusakti kohaselt ei ole etteheidetud lepingu võltsimist ning see ei ole ka võimalik, sest tegemist oli allkirjastamata lepinguga, mille adressaat oli lepingu sisust teadlik, mistõttu ei saaks ka lepingu puhul olla tegemist karistusõiguslikus mõttes kohase dokumendiga) ei ole mingil viisil võimalik omandada mis tahes õigusi või vabaneda kohustustest X OÜ suhtes. Arve võib küll kajastada sisemist raamatupidamist või ühepoolset nägemust kohustuste seisust, kuid arve ei loo tsiviilõiguslikke kohustusi. Asjaolu, et ühepoolsed raamatupidamisdokumendid (arved, saldoteatised jms) ei loo tsiviilõiguslikke tagajärgi (ehk ei tekita nõudeõigust/tasumiskohustust), on Riigikohus korduvalt osundanud ka oma lahendites (vt nt RT III 1998, 27, 267; RT III 1997, 31732, 334; RT III 1998, 8, 79; 3-2-1-97-99, 3-2-1-107-99). Isegi kui eeldada süüdistuse väite, et kõnesolev arve väljastati selleks, et X OÜ saaks ettevõttest välja kanda summa, mis tegelikult oli väidetavalt altkäemaks, tõele vastamist, ei saa tegemist olla võltsimisega põhjusel, et arve adressaat pidi teadma arve väidetavast tegelikust sisust, millest tulenevalt ei olnud antud konkreetse arvega, mis edastati antud konkreetsele isikule (X OÜ-le), võimalik mis tahes õigusi omandada. Arvega, mille osas arve adressaat teab, et see ei kajasta asjaolusid õigesti, ei ole võimalik sellelt adressaadilt midagi omandada, mistõttu on tegemist dokumendiga, mis ei vastaks võltsimise objektiivsele koosseisutunnusele ka siis, kui ta ei kajastaks asjaolusid õigesti. Kui eeldada, et altkäemaksu ei ole küsitud, vastab arve poolte tegelikele kokkulepetele ning võltsimise koosseis ei ole samuti täidetud. Altkäemaksu küsimine ja selle tasumine prokuratuuri poolt kirjeldatud viisil on ka eluliselt täiesti ebausutav. Olukorras, kus isikud lepivad kokku altkäemaksu küsimises/andmises, ei ole mõeldav, et need samad isikud on altkäemaksu summalt valmis tasuma 20% riiklikke makse, mis kaasnevad koheselt käibemaksu näol ning lisaks veel vähemalt 20% tulumaksu juhul, kui väidetav altkäemaksu saaja soovib antud summa ettevõttest välja võtta (eeldades, et raha võetakse välja dividendidena). Eeltoodust tulenevalt apellandid leiavad, et kõnesolev arve ei ole võltsitud ning isegi, kui asuda seisukohale, et arve ei kajastanud tegelikke asjaolusid, ei olnud arvega võimalik omandada ühtegi õigust ega kohustust, mistõttu ei ole KarS § 344 lg 1 – § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 – § 22 lg 2 koosseisud täidetud. Kuivõrd Teet Järvetile inkrimineeritavas kuriteoepisoodis puuduvad tõendid, mille alusel oleks võimalik üheselt järeldada altkäemaksu küsimist Teet Järveti poolt, ei ole võimalik asuda ka seisukohale, et toimunud on arve võltsimine ja võltsimisele kihutamine, sest need kaks episoodi on süüdistusakti kohaselt omavahel lahutamatult seotud.

Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, milliste tõendite alusel kohus jõudis siseveendumusele, et süüdistatav on süüdi KarS § 184 lg 1 alusel. Samuti puuduvad otsuses kohtu põhjendused selle kohta, miks kohus pidas XX (Reinok) õigeksmõistmisel oluliseks asjaoluks seda, et narkootiliste ainete pakenditele ei ole läbi viidud DNA ekspertiisi, kuid süüdistatava süüdi mõistmisel nimetatud ekspertiisi puudumist oluliseks ei pidanud. Kohus on leidnud, et asjaolu, et Teet Järvet läks viis päeva pärast läbiotsimist Wismari haiglasse, et teha test, millest nähtub asjaolu, et ta ei ole narkootikume tarvitanud, muudab mingil viisil ebaloogiliseks selle, et narkootikumide päritolu hakati välja selgitama alles hiljem. Asjaolu, et Teet Järvet läks oma kaitsja soovitusel Wismari haiglasse analüüse andma, muudab süüdistatavate käitumise veelgi loogilisemaks. Kohe, kui Wismari haigla analüüsid saabusid, edastas kaitsja need uurijale ning palus kriminaalasja selles episoodis lõpetada, sest ka nimetatud tõendist nähtus üheselt, et mingit puutumust narkootikumidega süüdistatavatel polnud. Kogu suhtlus uurijatega käis vaid ja ainult altkäemaksu paragrahvi üle ning narkootikumidega seonduvat isegi ei arutatud, mis on ka mõistetav, sest nende osas puudusid mis tahes tõendid kummagi süüdistatava vast. Käesoleva menetluse kestel on selgunud, et Teet Järveti ja XX üürikodus, mis oli nende sisse kolimisel juba täielikult möbleeritud ja kus asusid kõik eluks vajalikud esemed alates sööginõudest ja lõpetades voodilinadega ning kus oli ka üürileandjale ja korteri varasematele omanikele kuulunud asju. Peale süüdistuse saamist, asus süüdistatav välja selgitama, kellele võisid narkootikumid kuuluda ja kuidas need tema elukohta sattusid. Selgus, et ilmselt on aine maha jätnud süüdistatavatel külas viibinud AC, kes arusaadavatel põhjustel sellega üle piiri sõita ei soovinud. AC on vestluses seda ka tunnistanud ning lisaks on kaitsja poolt esitatud tõenditega seostatud AC ja kõnesolev prillitoos. Maakohus on alusetult kõik need tõendid kõrvale heitnud ja süüdistatava ilma ühegi tõendita süüdi mõistnud. Arvestades, et kohtutoimikusse on süüdistaja poolt esitatud tõend üksnes narkootilise aine leidmise kohta, on oluline märkida, et nimetatud asjaolu alusel süüdistatava süüdi mõistmine on ilmselgelt vastuolus kehtiva õiguse kui ka kohtupraktikaga.

paneb toime uue ettevõtlusalase kuriteo, kohus ei ole otsuses põhjendanud, et selline oht eksisteerib, milles see seisneb või miks on selle ohu vältimiseks vajalik kohaldada ettevõtluskeeldu. KarS § 4023 lg 1 järgi on võimalik karistusena mõista rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Arvestades asjaolu, et isik ei ole varasemalt ühtegi kuritegu toime pannud ning tema süü ei saa olla suur ainuüksi põhjusel, et tema isegi ei tegelenud aktiivselt läbirääkimistega, vaid ta kaasati nendesse üksnes matkija tungival nõudmisel, ei saa nõustuda kohtuga, et Teet Järveti süü oli keskmine. Selline kohtu järeldus on põhjendamatu. Karistuse määramisel on maakohus jätnud arvestamata, et apellant on varasemalt karistamata, ta ei ole toime pannud mitte ühtegi kuritegu (sh eraettevõtluse valdkonnas). Samuti ei ole maakohus kaevatavas otsuses analüüsinud apellandi ohtu uue kuriteo toimepanemisel. Seega isegi, kui ringkonnakohus peaks leidma, et maakohtu otsus on õiguspärane, tuleb süüdistatavale määratud karistusi vähendada ning jätta lisakaristus määramata.

3.8.6 Võtta tõendina kriminaalasja toimikusse vastu Riigihangete registrist võetud andmete analüüs selle kohta, millised on keskmised omaniku järelevalve lepingute hinnad ja keskmised hinnad ühe kuu kohta. Kõnesoleva tõendi esitamise vajaduse tingis maakohtu üllatuslik ja mitte ühegi tõendiga põhjendatud seisukoht (vt otsuse p 2.1.2.), mille kohaselt polnud Y OÜ-l kohtu hinnangul juba algselt kavatsust lepingujärgne töö teostada lepingus ette nähtud tasu ees, sest lepingu maksumus oli 5 000 eurot, mis teeb tasu suuruseks ligikaudu 100 eurot nädalas, ehk 400 eurot kuus. Nimetatud asjaolu kohtumenetluses üldse ei arutatud ja prokuratuur sellele süüdistuses ka ei tuginenud. Kohus on teinud tõenditega sidumata, meelevaldse ja asjatundmatu järelduse, mis on ilmselt toonud kaasa ebaõige lahendi, sest kohus on sellele järeldusele oma edasise argumentatsiooni rajanud, mis on samuti ebaõige.

minutil). Seega ei saa nõustuda maakohtu väitega, et kaitsja esitas tasutaotluse pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Apellantide seisukohta toetab ka varasem kohtupraktika. Näiteks on Riigikohus asjades 3-1-1-10009, 3-1-1-70-08 leidnud, et kohtupraktika kohaselt tuleb vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 ja § 306 lg 1 p-le 14 taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kohus peab otsuse või sellega samaaegselt tehtava määrusega lahendama kõik KrMS § 306 lg-s 1 loetletud küsimused, s.h kriminaalmenetluse kuludega seonduva. Taotluse esitamata jätmise korral ei ole aga võimalik otsustada selle üle, millised on süüdistataval tekkinud kulud ja kelle kanda need jäävad. Antud juhul ei jäänud tasutaotlus esitamata, vaid see esitati enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa, s.t kohtuistungi lõpus. Käesolevas kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et kaitsja oleks jätnud tasutaotluse esitamata, vaid taotlus esitati vahetult pärast lõppsõna ettekandmist ja enne kohtuniku lahkumist nõupidamistuppa. Eeltoodust nähtub, et kaitsja esitas kohtule tasutaotluse seaduses ja Riigikohtu praktikas sätestatut järgides enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Sellest tulenevalt tulnuks taotlus sisuliselt lahendada ja mitte jätta läbi vaatamata.

Apellandid on nõus kirjaliku menetlusega. Apellant ei soovi ringkonnakohtus kriminaalasja arutamises osaleda ja taotleb, et kriminaalasja arutataks apellandi osavõtuta. Tõendid, mida apellandi taotlusel on vaja ringkonnakohtus uurida:

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL:

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED:

on

leidnud,

et

maakohus

on

oluliselt

rikkunud

ajakava( 1 kd. t.lk. 25-27). 25. jaanuari 2017 aasta määrusega on maakohus andnud süüdistatavad kohtu alla, võtnud seisukoha esitatud taotluste osas ja määranud kindlaks kohtuistungite toimumise aja (1 kd. t.lk. 28-30).

ristküsitleda ei näita kohtu erapoolikust ega võtnud kaitsjal võimalust tõhusaks kaitseks ega piiranud mingilgi määral süüdistatava õigusi. Kolleegium osutab, et juhul, kui maakohus oleks asja lõpuni arutanud üheliikmelise koosseisuna, kuigi KrMS § 18 lg 1 kohustab asja arutama kolmeliikmelises koosseisus, oleks tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses, mis tooks kohustuslikus korras kaasa kohtuotsuse tühistamise. Analoogse seisukohta on väljendanud ka Riigikohus( vt nt lahend nr 3-1-1-64-12) ja nimelt, et tulenevalt KrMS § 18 lg-st 1 peab maakohus esimese astme kuriteoga kriminaalasja üldmenetluses arutama eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnevas kohtukoosseisus, mitte ainuisikuliselt. Ainuisikuliselt asja arutades teeb lahendi ebaseaduslik kohtukoosseis, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 1 tähenduses. Kolleegiumi veendumuse kohaselt oli apellantide poolt viidatud ja asja materjalidest nähtuv menetlusõiguslik eksimus menetluse uuesti alustamisega kõrvaldatav ning maakohtu eeltoodud toiming vajalik.

poolt tõendi vastuvõtmisest keeldumine seadusega ette nähtud, mistõttu kohtul ei lasu kohustust vastu võtta kõiki poolte, sh. kaitseaktis, taotletud tõendeid. Ainetu on apellantide argumentatsioon T.Järveti ja SS vahelise suhtlustarkvara Viberi väljatrükkidele antud hinnangu osas. Kohus on nimetatud tõendid vastu võtnud ning seega ei saa rääkida kaitseõiguse rikkumisest. Apellatsioonis on märgitud, et kohus koheselt juba menetluse alguses avaldas, et tegemist on nõrga tõendusjõuga tõendiga, põhjendusega, et see on hõlpsasti võltsitav, mis näitab kaitsja arvates süüdistatava süüdi olekut. Kolleegium hindab sellist väidet ebaõigeks kuna vastavalt kohtuistungi protokollile( 1 kd. t.lk. 164 pöördel) ei ole kohus andnud nimetatud tõendite usaldusväärsusele nende vastuvõtmise järgselt mittemingisugust hinnangut. Kohtuistungi protokolli täpsustamise taotlust pole esitatud ja seega ei vasta apellantide väited tegelikkusele. Asjaolu, et kohus ei ole kohtuistungit edasi lükanud vahetult enne kohtuvaidlusi seoses sellega, et kaitsja soovib tulevikus esitada 500 USA dollarit maksvat raportit, mille saamine võtab aega umbes 3-6 nädalat, pole kolleegiumi veendumuse kohaselt kohtule etteheidetav ega anna alust tuvastada kaitseõiguse rikkumist. Kaitsja on selgitanud, et raport ei anna vastust vestluse sisu osas vaid ainult asjaolu, et vestlus toimus. Kohus ei ole vestluste toimumise fakti kohtuotsuses kahtluse alla seadnud. Kuna kaitsja on ise selgitanud, et vestluse sisu pole raporti alusel tuvastatav, siis polegi võimalik vestluse sisu kontrollida ning apellantide sellekohane väide on ekslik. Kohtukolleegium osutab KrMS § 2861 lg lg 2 p-le 1 , mis annab kohtule aluse keelduda tõendi kogumisest kui tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või sellega seotud muude raskustega. Kohus on keeldumise alusena välja toonud ka asjaolu, et tõendi vastuvõtmine tooks kaasa kriminaalasja arutamise edasilükkamise ( 5. kd. t.lk. 128-129). Apellandid on leidnud, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust kuna ei võtnud vastu kaitsja poolt taotletud telefoni, viidates võltsimise lihtsusele. Eelnimetatud väide on eksitav kuna kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus pärast poolte ärakuulamist esitanud pooltele küsimuse, kas nimetatud tõendi vaatlusega on võimalik välistada sõnumitega manipuleerimist. Prokurör on esitanud arvamuse, et manipuleerimine on võimalik. Kaitsja on samuti märkinud, et kõiki asju saab muuta ja võltsida. Eeltoodust tulenevalt kolleegium leiab, et väide, et kohus jättis vastu võtmata juba esitatud tõendi autentsuse kontrollimist võimaldava tõendi on ekslik ja vastuolus kaitsja enda väidetega kohtuistungil. Apellandid käsitavad kaitseõiguse rikkumisena asjaolu, et kohus jättis prokuratuuri kohustamata esitada 09. märtsi 2015 vaatlusprotokollis nimetatud Samsung SM -6900 S5 varundusfail nimega LTE—A.xry. Kolleegium osutab, et T.Järveti kaitsja poolt esitatud kaitseaktis puuduvad viited sellele, et prokuratuur rikkudes KrMS § 224 lg 1 nõudeid, pole kaitsjale kõiki kriminaalasjas tõendiväärtust omavat materjali esitanud( 1 kd. t.lk. 7-19). Sellisele asjaolule ei ole viidanud kaitsja ka eelmenetluses( 1 kd. t.lk. 25-27). Kohtuistungil on kaitsja ( 5kd. t.lk. 130-131) leidnud, et failil on T.Järveti WhatsApp vestlus EE-ga ja CC-ga 04.03.2104 aastal. Telefoni vahetuse tõttu pole nimetatud vestlus säilinud. Kohus on kohtuistungil pooled ära kuulanud ja avaldanud ka kaitsja poolt viidatud vaatlusprotokolli ning jätnud kaitsja taotluse rahuldamata. Siinkohal peab kolleegium vajalikuks osutada, et avaldatud vaatlusprotokollist( 2kd. t.lk. 143162) nähtub, et WhatsApp suhtlusest tehti fotoaparaadiga pildid ja nimetatud pildid olid lisatud

vaatlusprotokolli juurde ja kohtule ka esitatud. Prokuröri selgituse kohaselt mingit kaitsja poolt viidatud varundusfaili WhatsApp vestlusest ei ole, kuna see ei olnud tehniliselt võimalik ja on vaid kohtule esitatud fotod. Kolleegium leiab, et kaitsja poolt esitatud taotluse rahuldamata jätmisega pole kaitseõigust rikutud. Võistlevas menetluses lasub isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus kohtumenetluse pooltel. Kolleegium kordab, et kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kolleegium leiab, et ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõte ei tähenda, et kohus saaks kohustada prokuröri koguma ja esitama tõendeid, millised ei ole prokuröri poolt kohtule süüstavate ja süüdistusaktis äranäidatud tõenditena esitatud ja millised pole kohtuliku uurimise esemeks. Kolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult ja põhistatult, viidates KrMS § 2861 ettenähtud alustele, jätnud kaitsja poolt taotletud tõenditest osa vastu võtmata ja kogumata. Kolleegium ei tuvastanud taotluste rahuldamata jätmisel kaitseõiguse rikkumist ega ka ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtte rikkumist, mis annaks aluse ringkonnakohtule maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks esimese astme kohtule uueks arutamiseks.

aga maakohtu otsuses tõenditele antud hinnangu kergekäelist muutmist peab ringkonnakohus, tehes süüdistatava süüküsimuse kohta sama tõendikogumi põhjal maakohtuga võrreldes vastupidise otsuse, sellist otsustust eriti põhjalikult motiveerima. Ringkonnakohus peab sellisel juhul lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega.

Omanikujärelevalve oligi tellija poolt palgatud, et aktsepteerida tema tegevust, sellepärast ongi järelevalve. Apellantide poolt viidatud kohtuistungi protokolli kohaselt on SS andnud ütlusi, et tema ehitusvaldkonnas tegutsemise ajal ei ole tema teada järelevalve töid seisatanud kogu objekti ulatuses. Puudused esinesid, neid kõrvaldati ja ajal, mil T.Järvet oli tööd seisma pannud, temal kästi seda kontrollida. Mingis mahus töid jätkati, tema ei pidanud vajalikuks neid seisata. Tema leiab, et koguulatuses tööde seiskamine ei olnud põhjendatud. Eeltoodud ütluste valguses puuduvad sellised vastuolud tunnistajate ja SS ütlustes, mis annaks aluse seada kahtluse alla SS kui tõendiallika usaldusväärsuse ning kolleegium leiab, et maakohus on seaduslikult tema ütlustele tuginenud. Apellandid on esitanud väite, et kohus pole põhjendanud miks hindas tunnistajate MM, PP ja RR ütlused ebausaldusväärseteks. Kolleegium osutab, et sellekohane põhjendus tõepoolest puudub, kuid tegemist pole põhjenduste puudumisega kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise mõttes, kuivõrd sellekohase põhjenduse puudumine on tingitud asjaolust, et kohus on tunnistajate ütlused olulises osas otsuses kajastanud ning on neile asjas tähtsust omavas ulatuses ka tuginenud( otsuse lk 10-11). Seega on kohtuotsuse kohaselt tegemist usaldusväärsete tõenditega, mistõttu on ainetu kohtule ette heita nende ebausaldusväärseks tunnistamise osas põhjenduste puudumist. Apellandid väidavad, et kohus pole arvestanud SS ütlustega, millised kinnitavad nende arvamuse kohaselt reaalse teenuse ostmise läbirääkimiste pidamist ehk siis T.Järveti kaitseversiooni kinnitavaid ütlusi. Samas apellandid leiavad, et apellatsioonis kajastatud ütlused on vastuolus SS poolt prokuröri küsimustele antud vastustega. Kohtukolleegium osutab, et valitseva kohtupraktika kohaselt ei pea kohtuotsuses kajastuma kõikide ülekuulatud isikute kohtuistungi protokollis kajastatud ütlused tervikuna (vt Riigikohtu otsust kohtuasjas nr 3-1-1-22-10). Kolleegium leiab, et SS poolt antud apellatsioonis esitatud üksikud katked ei ole vastuolus tema enda poolt kohtuistungil prokuröri küsimustele antud vastuste sisuga. Kolleegium märgib, et SS on läbivalt selgitanud, et ehitusel esinesid puudused. Asjaolu, et SS-l oli alguses huvi enda ettevõtte kaudu ehitusel töid teha, pole puutumuses esitatud süüdistusega. Apellantide poolt tehtud viited SS ütlustele ehitust teostava ettevõtte esindajatega kohtumisel räägitu osas sellest, et nende poolt käidi välja versioon, kuidas ehitaja peaks 50 tuhandest kulu näitama ja sisustama ning et midagi oleks ta nõus ka selle eest tegema, ei sea kahtluse alla tema ütlusi sellest, et 50 tuhat eurot pidid ehitajad maksma selle eest, et nad saaksid lihtsamini, ilma omanikujärelevalve survestamiseta ja takistuste tegemiseta töid teostada. Seaduse rikkumiste või dokumentide manipuleerimise lubaduse mitteandmise kohta on SS ütlusi andnud ja need ei ole vastuolulised, mis annaks aluse tema ütluste usaldusväärsuses kahelda. Kohtule on esitatud tõenditena jälitustoimingu protokollid, sh. apellantide poolt SS ütlustes kajastatud kohtumise kohta ning apellandid pole nende seaduslikkust ega usaldusväärsust kahtluse alla seadnud, vaid on neile apellatsioonis ka tuginenud. Seega oli kohtul võimalik anda hinnang kokkussaamisel toimunud vestluse sisule vahetult hinnates jälitustoimingu protokolli. Apellandid on leidnud, et kuna SS-le oli pakutud oportuniteediga menetluse lõpetamist, oli tal isiklik huvi, mistõttu ta ei olnud erapooletu. Kolleegium leiab, et kohus ongi andnud SS ütlustele lisaks hinnangu kohtus vahetult uuritud nii isikulistele kui ka kirjalikele tõenditele ja on nendele ka viidanud. Asjaolu, et SS on andnud ütlusi nii tema enda poolt kuriteo toimepanemise asjaoludest kui ka T.Järveti osalusest kuriteo toimepanemisel, ei anna alust kahelda T.Järvetit puudutavas osas nende ütluste usaldusväärsuses.

8.2 Apellandid on leidnud, et AA ütlused on ebausaldusväärsed. Esmalt kolleegium osutab, et viide Riigikohtu lahendile ei ole asjakohane kuna puudutab olukorda, kus tunnistaja vahetut küsitlemist läbi ei viidud ja tõendina oli käsitatud avaldatud ütlused. Antud menetluses on tunnistaja AA üle kuulatud ja nii kaitsjal kui süüdistataval oli võimalik teda ristküsitleda, mistõttu on ainetud ka apellantide poolt kohtule tehtud etteheited. Apellantide poolt viidatud tegelikult teostatud tööde osas pole tunnistajat AA ristküsitletud nagu ka selles osas, mida tunnistaja mõtleb lammutustööde ja praktiliste tööde all, seda enam, et kaitsja poolt oli esitatud küsimus omanikujärelevalve poolt puuduste esitamisest ehitajale, millele on tunnistaja vastanud, et sellise aja tagant ta ei mäleta, kuid mõistlik on need meilid üle vaadata( 1 kd. t.lk. 97-106) . Apellantide poolt viidatud akt-s nr 2 esitatud tööde osas kolleegiumil puudub pädevus anda täpset hinnangut tööliigile, kuid ära toodud puhastustööd, kogumismahutite rent ja lammutusjääkide väljavedu viitavad lammutustööde teostamisele. Prokuröri poolt kohtule esitatud ehituspäevikute sisu näitab 2014 aasta lõpus ja 2015 aasta jaanuaris enamasti lammutustööde teostamist, mis on kooskõlas tunnistaja AA ütlustega( 3 kd t.lk. 86-134). Viidatud konstruktsioonide ehitamise ja betoonpõrandate valamise osas kolleegium osutab, et kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on MM esitanud akti nr 2 ning on kandetarindite all, kood 351, ära näidanud konstruktsioonid, tööde maksumus 13 440,00 ja ruumitarindid ja pinnakatete all, kood 570, ära näidanud betoonpõrandad, tööde maksumus 3147,20( 2 kd t.lk. 20-23). Samas T.Järveti poolt 02.02.2015 aastal allkirjastatud ja MM-le saadetud aktis nr 2 on nii koodi 351, konstruktsioonide kui ka koodi 570 betoonpõrandate osas tööde teostamise mahuna aktsepteeritud 0 ( 2 kd. t.lk 13-17). Seega apellantide poolt esitatu ei too kaasa AA ütluste tunnistamist ebausaldusväärseks. Samas on apellandid sisustanud AA ütluste ebausaldusväärsust põhjendusega, et need tõendavad 50 tuhande euro küsimist 2014 aastal, ehk enne 01.jaanuari 2015 ja seega enne KarS § 4023 jõustumist. Kolleegiumi hinnangul on apellandid seega ise oma järeldustes AA ütlustele hinnangu andmisel vastuolulised. Siinjuures kolleegium osutab, et tunnistaja ei andnud erinevate kohtumiste täpse aja suhtes ütlusi. Süüdistuse kohaselt SS, AA ja T.Järveti vaheline esimene kohtumine A.H.Tammsaare tee 64 asuvas Tondi Restos toimus 12. jaanuaril 2015. SS andis kohtuistungil ütlusi( 1 kd. t.lk. 79- 97), et tema esimene kohtumine AA-ga toimus 2014 aasta detsembris Kamikaze restoranis, kus ta pakkus AA-le alltöövõtu variante, millega on ise tegelenud. Kuna T.Järvet soovis AA-ga kokku saada, siis uus kohtumine sai kokku lepitud jaanuari keskel 2015. See toimus Tondi grillis. Kohtusid tema, T.Järvet ja AA. Lähtuvalt apellantide seisukohast, et T.Järveti ütlused on usaldusväärsed, kolleegium osutab, et ka T.Järvet on maakohtu istungil kinnitanud, et tema sai AA-ga kohtumisest teada esmakordselt kui SS andis talle sellest teada. Sai teada jaanuar 2015 kui SS kutsus teda Tondi grilli kohtuma AA-ga. Teine kohtumine AA-ga toimus veebruari alguses, 2 veebruaril, midagi sellist, esimesed veebruari päevad....( 1 kd. t.lk. 178-179). Seega igasugune vaidlus süüdistuses esitatud kohtumise ajast 2015 aasta jaanuaris maakohtus puudus, ning ka apellatsioonis esitatud väited seda kahtluse alla ei sea.

Kolleegium ei nõustu apellantide väitega, et SS ütlus sellest, et kokkusaamiste korraldamine ja raha küsimine toimus T.Järveti ülesandel on vastuolus kõigi objektiivsete tõenditega. Seejuures teevad apellandid viite vestluse katkele, mis kajastub SS-lt äravõetud Apple iPhone 5 vaatlusprotokollis, kus vaadeldi Viber faili SS ja T.Järveti suhtlusest( 2 kd. t.lk. 162-177). Kolleegium leiab, et vaid paari lausekatke esitamine ei anna alust maakohtu tõendite kogumile tuginevate järelduste õigsuses kahelda. Kolleegium ei nõustu apellantide väitega nagu kohus oleks otsuses jõudnud järeldusele, et T.Järvet oli nõus metalli ostu-müügiga. Kohus on selgesõnaliselt otsuses kirjutanud( otsuse lk. 11, 6 kd. t.lk. 157), et läbirääkimistel oli arutlusel ka variant, et vormistatakse näilik metalli ost-müük. Seega on apellantide väide ekslik kuivõrd kohus pole süüdimõistvat otsust tehes apellantide poolt esitatud järeldusele jõudnud. Kohtu järeldus põhineb jälitustoimingu protokollides kajastatule, sellest, et 13.veebruari 2015 aasta kohtumisel SS küsis JJ-lt 50 tuhande maksmist ning kui viimane vestluse käigus uuris kuidas SS seda võimalikuks peab, tõi viimane näite erinevatest metallkonstruktsioonidest (4. kd. t.lk. 94). Seejärel pakkus uuesti välja konsultatsiooni eest 50 tuhande maksmist ning kui JJ avaldas kahtlust ka selle võimaluse üle, jätkub vestlus( 4 kd. t.lk. 101): SS : Ei, no pigem teeme mingi teise lepingu, noh. JJ: Y-ga? SS: Teeme mingi metallkonstruktsioonide mingi....tootmine või niimoodi..... JJ: No-oo....okei. SS:.....metalli, vaata see seal, palju see kuu läheb, on ju, mingid armatuuri ja ...mingid..ee... metallplaatide tarne, on ju noh, ütleme, et sul need plaadid ei sobinud ja sa pidi uued plaadid a’la tellima...ja noh. Samast vestluses nähtub, et SS ütleb ..... nüüd on need aktid lukus, on ju, tegelt peaks siis tegema veebruar, märts on ju selle konsultatsiooni nagu arved ära, on ju, ja ...25 näiteks, pluss 25 on ju ja... ja siis sa näed kuidas asjad liiguvad, on ju. JJ : Nojah, see mmm...jaanuari akt oli meil vist mingi paarkümmend tuhat, on ju. SS: Algul oli seitsekümmend, noh....a kuna A ei suutnud nagu kokku leppida, läks, sõitis ära kuhugi, läks ära, siis võeti sealt aktis maha lihtsalt, noh...see seitsekümmend oleks läind nagu läbi ka, ma arvan, noh.....A ise, meil oli kokkulepitud kõik kokkusaamised, ma pidin A-ga kokku saama ja ei midagi ei...ei olnd aega ja asjad lükkuvad edasi.... JJ: No A ei saa selliseid otsuseid vastu ka võtta.. SS: seda küll jah, on ju aga...no aga keegi mingit tagasisidet ka ei andnud on ju,noh ja see on nagu tulemus nüüd selline, no... JJ.... ei saa aru kust...et see 50 000 euri ikkagi, kust ma võtan. SS jaa aga too panegi siis ...panegi siis kõik nagu projekti järgi kui sa...noh, JJ: Ei ma teen. SS: ja asi korras on, ega sa ei pea ju provokatsioonidele alluma, on ju JJ: See on provokatsioon? SS: Ma ei tea , nagu sa nimetad seda nüüd, mina nimetan seda.... abiks, konsultatsiooniks. JJ: Abiks? SS jaa, mina vaatan pigem on see nagu konsultatsioon, M ei saa hakkama, teil on abi...saate oma objekti rahulikult lõpuni teha nii nagu ise tahate.... SS:... esimene akt oli nii ilus ja kõik oli hea ja kõik läks on ju kahe tunniga akt allkirjastati, on ju. Teine akt oli ka tegelt meil ju ootel, on ju, et saame Ahtoga kokku, lepime asjad kokku, on ju, aga A lükkas selle asja kõik edasi, on ju.. ta ei tegelenud sellega, ..mingit infot ei tulnd on

ju ja siis...siis Teet hakkaski tööle... et see on nagu sellest hetkest kui ..ei ole nagu koostööd tehtud on ju... SS Praegu tellija nagu ..nooh usaldab Y’i tegelt,... ta on nagu väga rahul selle tööga....pigem ongi see. Et mida nagu ...Teet ütleb, niimoodi need asjad nagu käivad.... SS:.... sa võid nagu mõelda ja nuputada, arutada on ju, et....et noh,ma lihtsalt ise arvan, et mõistlik oleks on ju see asi nagu....kokku leppida...küsin pärast tagasisidet. Jälitustoimingu protokolli kohaselt toimus 16. 02. 2015 telefonivestlus SS ja FF vahel ( 4 kd. t.lk. 23-26). Sellest nähtub, et FF nendib, et ta peab nõustuma kahe kuu jooksul 50 tuhande euro maksmisega, kuid soovib siiski detailide arutamiseks kohtuda ka T.Järvetiga, millega nõustub ka SS. Jälitusprotokolli kohaselt JJ ettepanekule kokku saada, seejuures ka T.Järvetiga SS ütleb: Ei seda kindlasti, jah, selle võime nagu veel läbi arutada ja iseenesest noh, me võimegi ju sellise... lepingu sinna taha teha.. konsultatsioonilepingu on ju....nagu nõustan on ju, aitangi nagu neid asju. SS: Räägime läbi ja siis paneme need detailid nagu kirja... aga meil on ka nagu seda põhimõttelist nõusolekut vaja, et noh, homme on juba koosolek. ..... ...et siis teab nagu kuidas käituda jne noh.... Tunnistaja EE ütlustega( 1 kd. t.lk. 124-128) on tõendatud, et sõber T.Järvet võttis temaga ühendust ja küsis, kas EE saaks teha ühe arve. T.Järvet selgitas, et tal endal on mingi huvide konflikt ja ise ta seda teha ei saa. Nägi enda ettevõttele tulu saamise võimalust. Ettevõte peategevuseks oli autopesula teenuse pakkumine. Hetkel on tegemist ettevõttega, kes tegeleb kinnisvara investeeringutega, juhtimisteenuse edasimüümisega. Tema pidi nõustamisteenust vahendama, tema ostab seda sisse odavamalt kelleltki teiselt läbi T.Järveti. Lepingu valmistas ette T.Järvet. Arve tegi järgmisel hommikul tema T.Järveti poolt talle edastatud detailide järgi. Ta usaldas T.Järvetit ja eeldas, et läbi T.Järveti on ka reaalse teenuse pakkuja, kuid ta ei tea kes see olema pidi. Saades teada T.Järveti kinnipidamisest ja saadud infost, oli tal alust arvata, et tema ettevõtet taheti ära kasutada ebaausalt raha küsimiseks. Eeltoodud ütluste asjaolusid kinnitab ka T.Järveti mobiiltelefoni vaatlusprotokollis kajastatu ( 2 kd. t.lk. 143-161) ja EE poolt elektrooniliselt 16.02.2015 JJ-le saadetud lepingu ja 17.02.2015 arve ärakiri( 2 kd. t.lk. 3,5,6,) ja 12. märtsi 2015 lepingu ning arve tühistamise teade( 2 kd. t.lk. 7-9). Siinjuures kolleegium osutab, et eelpoolviidatud T.Järveti poolt koostatud lepingust tuleneb, et töövõtjaks on L OÜ, kes osutab lepingu objektina äranäidatud administratiivse nõustamise teenust ja lepingu tasu suuruseks on 50 tuhat eurot, mida makstakse kahes osas veebruaris ja märtsis 2015( 2kd. t.lk. 3). Kolleegium leiab, et EE ütlustega ja eeltoodud dokumentide sisuga on kinnitust leidnud, et EE reaalset nõustamisteenust ei kavatsenudki osutada ning ei EE ütlused ega ka eeltoodud tõendid ei kinnita reaalse nõustamisteenuse osutamist ning apellantide eelläbirääkimiste väide pole kooskõlas koostatud lepingu sisuga. Apellantide poolt viidatud jälitusprotokollis kajastatud T.Järveti väide, et metalli osas oli mööda rääkimine, et metalli peaks siis ka tarnima ja kuna ta metalli ei too, siis peaks võltsima ja valetama, mida teha ei saa, näitab kolleegiumi seisukohalt vaid seda, et 50 tuhande maksmine mingisuguse tehingu eest metalliga, mille käis eelnevalt kohtumisel välja SS, ei ole T.Järveti arvates võimalik. Selline T.Järveti arvamus aga ei kinnita apellantide seisukohta, et tegemist oli tegeliku nõustamisteenuse eelläbirääkimistega. Vaatlusprotokollis kajatatud T.Järveti ja SS suhtlusest( 2. kd. t.lk. 162-177), millele viitavad ka apellandid, nähtub, et 17.02.2015 uurides lepingu kättesaamise ja allkirjastamise kohta, teatab

SS pärast toimunud koosolekut, et JJ ei taha väga koolituskulu sisse panna, et kas saab seda muuta, et nt saab, panna mingi metalli tööd. Millele vastab T.Järvet, et siis ei vasta sisule, las olla nii nagu on, on kõik reaalne, projektijuhtimine peaks ju talle sobima. Kolleegium leiab, et apellantide poolt viidatud vestlustes T.Järveti poolt toonitatu, et sõlmitud leping annaks maksjale 50 tuhande euro tasumiseks reaalse sisu, pole kolleegiumi seisukohalt aluseks altkäemaksu küsimise eest vastutusest vabanemiseks. Nii nähtub apellantide poolt viidatud 20. 02. 2015 aasta vestlusest JJ-ga , et T.Järvet on Tallinnas märtsi alguses. JJ räägib lepingust ,millel vastab T.Järvet, et H tegeleb sellega, et temaga tuleb kõik kokku leppida... Kui JJ avaldab, et ta ei saa sellist summat mingi konsultatsiooniteenuse eest sisse panna, majandusaasta aruanne näitab selle välja, vastab T.Järvet: Aga leppige sedasi...mõelge midagi muud välja...vahet ei ole.... asja ei ole mõtet nii keeruliseks ajada... T.Järvet: .... parem oleks see, et lepi praegu lihtsalt ..kokku, et lepi H-ga kõik detailid ära, noh, ma ütlen...mingisuguse lahenduse välja töötaksid vist nii on lihtsam... .. võiks selle niimoodi teha, et lepime siis hetkel niimoodi kokku, et H ja A siis omavahel ise klaarivad selle ära ja ülejäänud on kõik okei, noh kõik on nii-öelda kursis. Kolleegium leiab, et eeltoodud vestlus kinnitab maakohtu järeldust, et reaalse konsultatsiooniteenusega tegemist ei olnud nagu ka järeldust, et T.Järvet korduvalt kinnitas, et SS-ga tuleb kõik kokku leppida, mis kinnitab, et SS, tegutseb temaga kokku lepitult ja tema heakskiidul. Apellandid on teinud viite tunnistaja CC poolt antud ütlustele. CC poolt kohtuistungil antud ütluste(5 kd. tlk. 118 pöördel -121) kohaselt pöördus T.Järvet tema kui metalli sektoris tegutseva isiku poolt nõu küsimisega selles valdkonnas sertifikaatide ja kvaliteedi kohta. Olid probleemid korrosiooniga, mingid värvimata detailid, rohkem ei mäleta. T.Järvet küsis kes võib aidata lahendada metalli teemalisi küsimusi, arvas, et võis ka rääkida summadest mida spetsialist maksma läheb. Asi ei läinud konkreetseks. T.Järvet tahtis temalt saada teavet kuna tegeleb sellel alal ja teab tõenäoliselt küsimustele vastuseid. Mingit koostöölepet EE-ga ei ole arutanud ega ka koostöölepet T.Järvetiga. Kolleegium leiab, et tunnistaja ütlustega ei ole tõendatud, et T.Järvet pöördus tema poole konkreetsete koostööpartnerite leidmiseks nagu on tunnistaja ütlusi tõlgendanud apellandid. CC ütluste osas kohtuistungi protokolli parandamise taotlust pole esitatud. Apellandid on leidnud, et T.Järveti ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisel on kohus rikkunud põhjendamiskohustust. Seejuures on apellandid viidanud Riigikohtu lahenditele, kus on selgitatud ütluste usaldusväärsusele hinnangu andmist. Kohtukolleegium nendib, et maakohus, tehes küll tõenditele viiteid, pole täpselt osutanud, millistega on T.Järveti ütlused raha küsimise eitamise osas vastuolus. Samas, võttes aluseks Riigikohtu otsustes ( nt nr 3-1-1-14-14 ja 3-1-1-63-14) esitatud seisukohad, saab järeldada, et tegemist pole olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa oleks jäänud tervikuna või mõne kuriteo osas üldse koostamata. Apellantide seisukohaga nõustumise korral saab rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuse ebapiisavusest. Selline minetus on hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. KrMS § 341 lg 3 kehtestab põhimõtte, et kui ringkonnakohus tuvastab KrMS § 339 lg 2 mõttes kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, on kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks saatmine seaduslik vaid juhul, kui rikkumist pole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Kolleegium osutab, et ringkonnakohtul on õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. KrMS § 15 lg 2 p 2 kohaselt võib

ringkonnakohus tugineda tõenditele, mida on maakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud. Apellantide etteheidet aluseks võttes leiab kolleegium, et ringkonnakohtul on antud juhul võimalik T.Järveti ütluste usaldusväärsusele hinnang anda. T.Järveti kohtuistungil antud ütluste kohaselt( 1 kd. t.lk. 172-194) tunnistas ta, et kohtus 12. jaanuaril 2015 aastal Tondi Grillis koos SS-ga X OÜ ehitusjuhi AA-ga, kuid telefonist või kalkulaatorilt 50 tuhande näitamise situatsiooni ei näinud. Eelnimetatud ütlused on maakohus tunnistanud ebausaldusväärseks. Kolleegium sellise järeldusega nõustub. Kohtumise asjaolude kohta on andnud ütlusi nii kohtumisel viibinud SS kui ka AA. Süüdistatavana ülekuulatud SS ütluste kohaselt(1 kd. t.lk. 82 pöördel) andsid nad T.Järvetiga AA-le teada, et on võimalik ehitada koostöös omaniku järelevalvega ja selle eest küsisid nad 50 tuhat eurot. Summa esitas talle telefoni teel T.Järvet, tema näitas seda summat telefoni kalkulaatoril AA-le. Summa oli mõeldud selleks, et ehitajal oleks lihtsam ehitada, et teda ei survestataks objektil. Tunnistaja AA on andnud ütlusi( 1kd. t.lk. 99), et kohtumisel T.Järveti ja SS-ga Tondi grillis käis jutt näidete põhjal sellest kui keeruliseks võib omanikujärelevalve teha ehitusettevõtjale töö tegemise. Seal käidi välja juba ettepanek 50 tuhande euro maksmise osas. Visuaalselt näidati summat telefonis. Sai aru, et selle raha eest oleks tal võimalik hulga probleeme ennetada. Seega on kohtumisel toimunud rahasummana 50 tuhande euro telefonis näitamise kohta andnud riimuvaid ütlusi nii süüdistatav SS kui ka tunnistaja AA. Uue kohtumise kohta on T.Järvet andnud ütlusi, et AA ja SS omavahel rääkisid. Talle öeldi, et peaks akti kinnitama ära summas mis saadeti. SS hakkas rääkima mingisugustest rahanumbritest. SS ütluste kohaselt esimesel kohtumisel ei olnud juttu kuidas ehitaja peaks 50 tuhat maksma, kuid teisel korral, veebruari alguses, käisid nad välja idee, et nad esitavad 10 tuhande euro peale siis arve. Oligi jutt, et AA kinnitaks neile oma nõusolekut selle summa tasumiseks. Mingit kinnitust summa tasumise osas ei saanud. Tagasisidet ei tulnud ja siis sai T.Järvetilt teada, et jaanuarikuu akt oli T.Järveti poolt tagasi saadetud palju väiksemas summas, kui see oli esitatud. Tema aktidega ei tegelenud( 1 kd. t.lk. 83-84). Analoogseid ütlusi kohtumise jutuajamisest ja toimunust kinnitab tunnistaja AA, kelle ütluste kohaselt uuel kohtumisel korrati ettepanekut ja tehti ka uus ettepanek, et kui kohe ei taheta kogu summat tasuda, siis võiks natukenegi. Mõlemad olid aktiivsed. Tehti ettepanek maksta ära kasvõi 10 tuhat eurot. Oli juttu, et maksta mingi ettevõtte arvele, mis nendel seal olemas oli( 1 kd. t.lk. 100-101). T.Järvet on kohtuistungil andnud ütlusi, et saades teada SS-lt, et ehitaja soovib mingeid töid tellida, võttis ta ühendust oma tuttava CC-ga, et viimane ajaks tiimi kokku ja teeks objekti lõpuni. CC seda ei välistanud ja oli sellega nõus. Kinnitab, et CC oli teenuse pakkumisega nõus, aga tal ei olnud ettevõtet. Oli nõus kui keegi teeb lepingu. See oleks toimunud läbi EE ettevõtte, nad oleksid alltöövõtjana sinna teenust osutanud. Oli kokku lepitud, et saavad EE-ga ja CC-ga kokku, et lepingu detailid paika panna. Eelnimetatud ütlused on vastuolus CC kohtuistungil antud ütlustega sellest, et T.Järvet tahtis vaid tema teadmistele tuginevatele küsimustele vastuseid. Mingit koostöölepet EE-ga ei ole arutanud ega ka tema koostöölepet T.Järvetiga. Mingit teenuse osutamisest ehitajale juttu konkreetselt ei olnud. Tema mingeid ettevõtteid ega kontakte ei otsinud, puudus huvi. EE ütluste kohaselt tema tegi mida T.Järvet palus, ta ei tundnud huvi T.Järveti ja kolmanda isiku teenuse sisust, tal puudus informatsioon kellele teenust pidi vahendama. Seega ka EE ei kinnita T.Järveti eelpoolrefereeritud ütlusi kokkulepete ja kokkusaamiste osas.

jälitustoimingute protokollides kajastatud vestluste sisuga. Seetõttu kolleegium samaselt maakohtuga leiab, et T.Järveti poolt kuriteo toimepanemise ja tema süü tõendatuse hindamisel tuleb T.Järveti ütlused kui ebausaldusväärsed tõendite kogumist välja jätta.

käigus“ mulaks“, kuid mis kontekstist tulenevalt on seadusest tulenevad nõudmised, mis looks ehitajale takistusi tööde õigeaegsel teostamisel. Kolleegium leiab, et apellantide eelpool toodud väited ei anna alust maakohtu süüdimõistva otsuse tühistamiseks.

Kolleegium märgib, et kohtupraktikas on arvet käsitatud dokumendina KarS § 344 mõttes ( nt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-20-14), mistõttu apellantide vastupidine seisukoht on ekslik. Samuti kolleegium leiab, et sellekohast kohtupraktikat kinnitab ka maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-96-16 sedastatu. Seega kolleegium ei nõustu apellantide seisukohaga, et võltsitud arve juba oma olemuselt pole käsitatav KarS § 344 ja § 345 ettenähtud dokumendina. Siinjuures kolleegium osutab ka, et eelpooltoodud lahenditele tuginevalt on KarS § 344-s 1 ja § 345 lg-s 1 käsitatud dokumendina ka kirjalikku akti, mis rikub kaitstavat õigushüve kuid millel puudub selle väljaandja allkiri. Seetõttu apellantide viited allkirja puudumisele pole asjakohased. Apellandid on õigesti viidanud koosseisulisele objektiivsele tunnusele ja nimelt näeb KarS § 344 ette, et võltsitud dokument peab olema kohane õiguse omandamiseks või kohustusest vabanemiseks. Samas kolleegium leiab, et seaduses sätestatule viitamine ei anna alust samade tunnuste tõendatuks lugemisele toetuva süüdimõistva otsuse tühistamiseks. T.Järvetile esitatud süüdistuse ja maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on dokumendina, mille võltsimisele ja edastamisele T.Järvet EE kihutas, L OÜ rekvisiitidega koostatud arve nr 222( 2 kd. t.lk. 6), mis sisaldas valeinformatsiooni ning mis andis L OÜ-le rahalise nõudeõiguse X OÜ vastu summas 30 000 eurot, seega saab arvet pidada kohaseks õiguse omandamisel. Eelnimetatud arve nr 222 informatsiooniks on arve esitaja ja maksja rekvisiitidele lisaks viide lepingule nr 2015-03 ja summa koos käibemaksuga 30 000 eurot. Kolleegium on juba otsuse p 9 esitatud põhjendustel nõustunud maakohtu järeldusega, et süüdistuses viidatud leping sisaldas valeinformatsiooni, tegemist ei olnud lepingu poole, töövõtjana ära näidatud äriühingu poolt tellijale lepingus näidatud rekonstrueerimistööde administratiivsenõustamise teenuse tegeliku pakkumisega. Eelpooltoodud tõendite kogumi alusel on tuvastatav, et lepingu ja sellele viitav arve koostati ja esitati varjamaks, et tegelikkuses oli summa näol tegemist küsitud altkäemaksuga. Nimetatud järeldust ei väära ka apellatsioonis uuesti esitatud T.Järveti ütlused, millistele on ringkonnakohus juba eelpool nimetatud punktis oma hinnangu andnud. Arvel tegelikkusele mittevastava ja valeinformatsiooni sisaldava lepingu äranäitamisega muutus arve sisu ebaõigeks. Kolleegium leiab, et lepingule lisatud ja selle alusel esitatud arve andis L OÜle rahalise nõudeõiguse, mistõttu saab arvet pidada kohaseks õiguse omandamisel. Siinjuures kolleegium osutab, et oluline ei ole, kas võltsitud dokumendiga ka tegelikult mõni õigus omandati. KarS § 345 lg 1 sätestab muuhulgas vastutuse võltsitud dokumendi kasutamise eest üksnes juhul, kui toimepanija tegutses eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Seega tuleb tuvastada võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk. Mis eesmärgil toimus võltsimine, ei oma selle kuriteokoosseisu puhul tähtsust. Asjaolus, et EE nii lepingu kui ka arve X OÜ esindajale saatis, igasugune vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus selles, et EE äriühing arve alusena viidatud lepingus näidatud rekonstrueerimistööde administratiivset nõustamisteenust ei pidanudki pakkuma. Selleks puudus tema juhitud ja autopesula teenust pakkuval äriühingul igasugune pädevus. EE ütluste kohaselt sai aru, et tema äriühingu nimelt pidi arve tegema seetõttu, et T.Järvet mingil põhjusel, mingi huvide konflikti tõttu, ei saanud seda ise teha. Tema poolt arve esitamise eesmärgiks oli tulu teenimine tema poolt juhitud äriühingule. Nõudeõiguse tekkimist kinnitab ka arvel esitatu kuna sellest nähtuvalt kuulusid 30 000 euro saaja rekvisiidid L OÜ-le. Asjaolu kuidas EE ja T.Järvet raha pärast selle saamist jagavad, pole koosseisu tuvastamisel tähtsust. Siinjuures kolleegium osutab, et võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi esitamisega, mitte aga alles esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega, mistõttu pole tähtsust FF kui X OÜ esindaja ja maksja arusaam arvest.

Maakohtu esitatud järeldust T.Järveti poolt dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele kihutamise kui kuriteost osavõtu vormi seaduslikkuse osas, pole apellatsioonis vastuargumente esitatud. Kolleegium peab vajalikuks vaid märkida, et nii EE ütlustega kui ka vaatlusprotokollis toodud EE ja T.Järveti vestluse sisuga on tõendamist leidnud T.Järveti poolt kuritegudest osavõtmine kihutamise vormis.

kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. In dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest KrMS § 7 lg 3 mõttes. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendusega, et kohtule esitatud prille kandva meesterahva fotod süüdistusversiooni kahtluse alla ei sea ega kinnita ka kaitseversiooni nagu on väitnud apellandid. Kolleegium leiab, et kohtu poolt tõenditel tuginevat järeldust T.Järveti poolt narkootilise aine käitlemisest ei kummuta apellantide viited Wismari Haigla labori analüüsidele. T.Järvetile oli esitatud suures koguses narkootilise aine käitlemise osategudena omandamine ja valdamine, mistõttu asjaolu, et T.Järveti uriini ja vere analüüsid kanepi tarvitamise jälgi ei näidanud, pole süüdistusega puutumuses ega oma tähtsust. Maakohtu poolt XX õigeksmõistva otsuse, mida pole apellatsiooni korras vaidlustatud, põhjendustes muuhulgas tehtud viide DNA ekspertiisi puudumisele, ei too kaasa T.Järveti õigeksmõistmist. Kolleegium leiab, et apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuses toodud seisukohtade ümberhindamiseks, kuna need ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud põhjendusi süüdistatava süüküsimuses ja tema käitumisele antud õigusliku hinnangu osas. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et asjaolu, kui apellandid ei nõustu maakohtu poolse tõendite hindamisega ja tõendite analüüsist ning nende hindamisest tehtud järeldustega, ei tähenda, et maakohus oleks tõendeid hinnanud ebapiisavalt ja rikkunud sellega menetlusõiguse norme nagu viitavad apellandid.

poolt juba enne jälitustoimingute tegemist. Kohus oli õigustatud arvestama, et kuritegu oli toime pandud grupis, T.Järveti teopanust ja ka süüdistatava enda suhtumist toimepandusse. Kolleegium ei tuvastanud apellatsiooni alusel ühtegi kergendavat asjaolu, mida maakohus oleks jätnud arvestamata ja mis tõi kaasa kuriteo raskusele ja süüdlase isikule mittevastava põhikaristuse ja liitkaristuse mõistmise. Apellandid on vaidlustanud ka lisakaristuse kohaldamise, leides, et kohus pole analüüsinud uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. KarS § 491 ettenähtud lisakaristuse eesmärk on ajutiselt kõrvaldada ettevõtlusest isik, kes ei osale seal ausalt. Maakohus on analüüsinud T.Järveti kui äriühingu juhatuse liikme käitumist ning ka tema suhtumist toimepandusse. Kolleegium osutab, et kui isik, kes leiab, et altkäemaksu küsimine ja seda jätkuvalt, on õigustatud tegevus ettevõtluses, annab selline suhtumine aluse järelduseks, et tema poolt ebaausa äritegevusega jätkamise tõenäosus on suur ja selline isik tuleb mingiks ajaks ettevõtlusest kõrvaldada. Eeltoodud säte näeb ette lisakaristusena ettevõtluskeelu kohaldamist ühest kuni viie aastani. Maakohus kohaldas keeldu kolm aastat. Kolleegium leiab, et lisakaristuse määr on kooskõlas nii toimepanduga kui süüdistatava isikuga ning apellatsiooni väited ei anna alust lisakaristuse kohaldamise osas maakohtu otsuse tühistamiseks.

Kohtuotsuses on kohus jõudnud järeldusele, et kuivõrd kaitsja tasutaotlused on esitatud pärast kohtu siirdumist nõupidamistuppa, on tegemist hilinenult esitatud taotlustega.

Ringkonnakohus rahuldas apellantide taotluse maakohtu 19. juuni 2017 kohtuistungi helisalvestise ära kuulamise osas ja kuulas helisalvestist vahetult kohtuistungil. Helisalvestisest kuuldu kohaselt on tuvastatav, et pärast süüdistatavate viimast sõna teatab kohus kohtuotsuse kuulutamise aja ja kuulutab kohtuistungi ka lõppenuks. Koheselt pärast seda on kaitsjad esitanud tasutaotlused, millised on kohus ka vastu võtnud, viidates samas protokollile. Kolleegium märgib, et helisalvestise alusel on tuvastatav, et kohus on küll enne kui kaitsjad tasutaotlused esitada jõudsid, kuulutanud istungi lõppenuks, kuid kohus ei olnud veel siirdunud nõupidamistuppa ja võttis kaitsjatelt ka taotlused vastu. Kolleegium nõustub apellantide arutlusega sellest, et kaitsjatel puudus antud juhul võimalus kohtuistungil vaidluste käiku sekkumata kaitsjatasu taotluste esitamiseks. Analoogselt apellantidega leiab kolleegium, et selline sekkumine on lubamatu ning mõistlik olnuks kohtul anda kaitsjatele võimalus tasutaotluste esitamiseks juba pärast süüdistatavate viimast sõna. Helisalvestiselt kuuldu kohaselt on kohus aga koheselt teavitanud kohtuotsuse kuulutamise aja ja lõpetanud istungi. Ka eesistuja selgituse vahele segamist ei pea kolleegium eetiliseks, mistõttu oligi kaitsjatel võimalus tasutaotluste esitamiseks pärast eesistuja poolt kohtuistungi lõpetamist, kuid enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kolleegium leiab, et kaitsjate poolt esitatud tasutaotlused olid esitatud õigeaegselt, mistõttu jättis maakohus ebaseaduslikult XX kaitsja tasutaotluse läbi vaatamata, millise menetlusõiguse rikkumise tunnistab ringkonnakohus oluliseks KrMS § 339 lg 2 tähenduses ja mis toob kaasa selles osas otsuse tühistamise. Kolleegium osutab, et olukorras, kus maakohtu poolt tehtud lahend, kus esitatud taotlus on jäetud sisuliselt lahendamata ja on piirdutud läbi vaatamata jätmisega, on apellatsioonikohtul üldjuhul pädevus kontrollida vaid läbi vaatamata jätmise seaduslikkust ning esmakordselt sisulise lahendi tegemiseks ringkonnakohtul tavaliselt seaduslik alus puudub. Samas kolleegium leiab, et antud juhul on ringkonnakohtul võimalik endal menetluskulude osas teha sisuline lahend. Sellise järelduse tegemisel toetub kolleegium KrMS § 191 lg-le 3 ja Riigikohtu lahendis nr 31-1-89-11 sedastatule, et KrMS § 191 lg 3 sätestab, et kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni läbi vaadates võib ringkonnakohus teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Osutatud sättest tulenev pädevus hõlmab kolleegiumi hinnangul ka ringkonnakohtu õigust teha kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohta ise uus otsustus ka juhul, kui madalama astme kohtu vaidlustatud otsuses on see küsimus jäetud täielikult või mingite konkreetsete kulude osas lahendamata. Kolleegium leiab, et vaidlustatud kriminaalasjas on maakohus jätnud samuti sisuliselt taotluse läbi vaatamata ning eeltoodud juhiste kohaselt lahendab ringkonnakohus XX kaitsja maakohtu menetluse kulude hüvitamise taotluse ise, kriminaalasja selles osas maakohtule uueks arutamiseks saatmata. XX kaitsja on esitanud maakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse hüvitada kaitsja poolt õigusabi osutamisega seotud kulu kokku summas 2 343,75 eurot( ilma käibemaksuta). On esitanud tabeli menetlustoimingute sisu ja kulutatud aja osas, samuti lisanud arved ( 6 kd. t.lk. 21-44). Esmalt kolleegium osutab, et kaitsja poolt apellatsioonis viidatud Riigikohtu lahendites kehtestatud põhimõtte kohaselt tuleb kaitsja tasu esitada õigeaegselt, mis tähendab ka seda, et kohtueelsel uurimisel tekkinud kulude osas tuleb esitada taotlus uurimist läbiviivale menetlejale, kellel on võimalus seda kontrollida. Kohtueelsel uurimisel õigeaegselt esitatud õigusabi hüvitamise taotlus kantakse vastavalt KrMS § 154 lg 2 p-le 11 süüdistusakti. Antud juhul süüdistusaktis ei ole menetluskuluna kaitsjatasu ära näidatud, mistõttu kohtumenetluses selle väljamõistmiseks alused puuduvad.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata kaitsja poolt esitatud taotluse hüvitada 250.00 eurot kliendi esindamise eest kohtueelse uurimise käigus politseis. Kohtukolleegium leiab, et valitud kaitsja poolt ära näidatud ülejäänud kaitsetoimingud on olnud seotud kriminaalmenetlusega maakohtus. Kõik esitatud toimingud on kolleegiumi hinnangul asjakohased ja vajalikud ning ära näidatud ajakulu mõistlik. Mõistlikuks saab lugeda ka taotlusest nähtuvat õigusabiteenuse tunnihinda 125.00 eurot. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et taotletud tasu summas 2093,75 on KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega, mistõttu kuulub taotlus selles summas rahuldamisele. Vastavalt taotluse sisule on kaitsja arvestus tehtud käibemaksuta, mistõttu kuulub lisamisele veel käibemaks summas 418,75 eurot. Seega kokku on mõistlikuks tasuks 2512,50 eurot. Maakohus tegi XX suhtes õigeksmõistva otsuse. KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva otsuse tegemisel menetluskulud riik. Seega kuulub kaitsjatasu summas 2512,50 eurot XX kasuks Eesti Vabariigilt väljamõistmisele. Taotluse kohaselt on valitud kaitsja poolt XX-le õigusabi osutamise eest tasunud Y OÜ ja B OÜ. Apellatsioonikohtu istungil kaitsja märkis, et taotleb õigusabiga seotud kulude kandmist XX-le kuuluvale pangakontole.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt Riigikohtu määrus nr 3-3-1-28-09, p 11). XX kaitsja taotles apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotuna XX-le 343,75 (ilma käibemaksuta) euro hüvitamist. Taotluse kohaselt on tunni hinnaks 125.00 eurot, mis kolleegiumi hinnangul on mõistlik. Kolleegium leiab, et kaitsja koos XX-ga on esitanud apellatsiooni, mille ringkonnakohus ka rahuldas. Taotluses ära näidatud toiming on olnud vajalik ja sellele kulutatud ajakulu hindab kolleegium mõistlikuks, mistõttu kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele summas koos käibemaksuga 412.00 eurot. T.Järveti kaitsja taotles apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega T.Järvetile 875,00(ilma käibemaksuta) euro hüvitamist. Taotluse kohaselt on tunnihinnaks 125.00 eurot, mis kolleegiumi hinnangul on mõistlik. Kolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Taotluses on muuhulgas märgitud apellatsiooni koostamiseks kulutatud ajaks 5 tundi 15 minutit. Kolleegium leiab, et märgitud ajakulu ei saa hinnata mõistlikuks ega hüvitamisele kuuluvaks. Eelpooltoodud Riigikohtu juhistest tulenevalt arvestab kolleegium, et esitatud apellatsioon samastub osaliselt kaitsja poolt maakohtule esitatud kirjalike teeside väidetega, samuti asjaolu, et ringkonnakohtu hinnangul on kaebuse argumendid põhjendatud vaid väga minimaalses osas. Eeltoodust tulenevalt kolleegium hindab apellatsiooni koostamiseks kulutatud mõistlikuks ajakuluks 3 tundi, summas 375.00 eurot. Ülejäänud osas hindab kolleegium taotluses esitatud toimingud vajalikeks ja nendele kulutatud aega mõistlikuks. Seega kuulub kaitsja taotlus rahuldamisele summas koos käibemaksuga 712,50 eurot. KrMS § 185 lg 1 kehtestab muuhulgas, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lg 1 p 3, 4 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Vaidlustatud kriminaalasjas tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse menetluskulude läbivaatamata jätmise osas ja muudab maakohtu otsuse põhiosa, mistõttu kuuluvad valitud kaitsjatele makstud tasud Eesti Vabariigilt süüdistatavate kasuks väljamõistmisele.

(allkirjastatud digitaalselt) Parandatud 15.11.2018 määrusega

RESOLUTSIOON

Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2017 aasta otsuse nr 1-16-10888 põhiosas. Asendada otsuses nimi AA nimega FF.

Määrus kuulub lahutamatu osana Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2017 aasta otsuse nr 1-17- 10888 juurde. Määrus saata menetlusosalistele.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.