Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja menetluses on kriminaalasi, kus on esitatud süüdistus T.Jile, H.Sle ja M.Rile. Harju Maakohtu 25.01.2017 määrusega anti süüdistatavad kohtu alla. H.St süüdistatakse KarS § 4023 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so altkäemaksu võtmises erasektoris, mis seisnes alljärgnevas tegevuses. 05.11.2014 sõlmiti hankeleping nr 5112014 X1e ja X2OÜ (registrikood xxxxxxxx ) vahel, mille objektiks on X1e E-korpuse asukohaga xxxx rekonstrueerimistööd, samuti nimetatud rekonstrueerimistöödega seotud ning nendest tulenevad tööd ja toimingud kuni ehitise täieliku valmimiseni ning ehitise üleandmiseni töövõtja X2OÜ poolt kehtiva kasutusloaga ja ehitustööde lõpliku vastuvõtmiseni tellija, so X1 poolt. Hankelepingu kohaselt oli ehitise üleandmise lõpptähtaeg tellija X1ele 15.10.2015. 05.11.2014 sõlmitud hankelepingu nr 5112014 p 12.1 kohaselt teostavad pooled järelevalvet ja kontrolli omavahel kooskõlastatult seaduses ettenähtud korras, kas otse või läbi selleks volitatud kolmandate isikute. Punkti 12.2 kohaselt on pooltel õigus kaasata järelevalve ja kontrolli tegemiseks sõltumatuid oma ala spetsialiste, sõlmides selleks vastavad lepingud vastavate organisatsioonidega. Tellija, so X1, võttis objektile omanikujärelevalve teostajaks X3 OÜ (registrikood xxxxxxxx ). X3 OÜ tegevusalaks on majandustegevuse registri andmetel üldehitusliku ehitamise omanikujärelevalve tegemine. X3 OÜ üks osanikest ja ainuisikuline juhatuse liige on alates 05.06.2014 T.J, olles seega eraõigusliku isiku huvides majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik. Samuti on X3 OÜ huvides tema majandustegevuses tegutsemiseks pädev isik H.S, kes koos T.Jiga on X1 objektil omanikujärelevalve teostajatena esindanud X3 OÜ-d. T.J ja H.S on osalenud omanikujärelevalve esindajatena X1e E-korpuse ehituskoosolekutel, mis on toimunud tellija, omanikujärelevalve ja töövõtja vahel. Ehitusseaduse (EhS) § 31 lg 2 tulenevalt on ehitamise tehniliseks dokumendiks muuhulgas töökoosolekute protokollid. 12.01.2015 toimus peale lõunat aadressil xxxx asuvas xxxx kohtumine X2OÜ ehitusjuhi X5i ja X3 OÜ esindajate T.J ja H.S vahel. Nimetatud kohtumisel küsisid H.S ja T.J ehitajalt vara summas 50 000 eurot selle eest, et X2OÜ saaks eelkirjeldatud objektil teha töid ilma omanikujärelevalve poolsete takistusteta. 02.02.2015 pealelõunasel ajal toimus kohtumine xxxx aadressil xxxx, millest võttis osa X2OÜ ehitusjuht X5 ning X3 esindajad T.J ja H.S. Sellel kohtumisel pakkusid T.J ja H.S võimalusena välja suurendada teostatud tööde aktil auditeeritavat summat 10 000 eurot. Selle kohta esitaksid nemad X2OÜ-le eraldi arve mingi teenuse nimetuse all. X5 selle pakkumisega ei nõustunud. 13.02.2015 leidis algusega kella 12.00 paiku Tallinna linnas aadressil xxxx pubis xxxx aset kohtumine X2OÜ juhatuse liikme X6i ja X3 esindaja H.S vahel, kus H.S küsis X2OÜ juhatuse liikmelt vara summas 50 000 eurot selle eest, et ta aitab konsultatsiooni korras eelkirjeldatud objekti osas läbi viia, kooskõlastada ja kinnitada igakuiselt X2OÜ poolt esitatavad teostatud tööde aktid. Teostatud tööde aktid on ehitajale aluseks tellijalt raha saamisel. Aktidele märgitakse akteeritaval kuul teostatud tööde mahud ja maksumused. H.S lubas sellel kohtumisel veel vajadusel abistada ehitusobjektil lisatööde leidmisel. Selliste lisatööde märkimise eesmärgiks oli tegelikult mõjutada X6i talle vara üle andma. Seeläbi saaks objektil ehitaja X2OÜ küsida tellijalt, so X1elt täiendavat raha juurde, mistõttu ehitaja ei kaotaks kokkuvõtteks altkäemaksu andmisega, sest saaks teistpidi lisatöödega tellijalt raha tagasi projekti eelarvesse. Sealjuures pole omanikujärelevalvele oluline, kas neid ehitustöid reaalselt

tellijale tehakse või mitte. H.S lubas altkäemaksu maksmisega nõustumisel ja selle maksmise tagajärjel X2OÜ-le mitte järgida objektil ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja tööde mahtu, so kõrvale kalduda ehitamisel ehitusprojektis sätestatud tingimustest, mida omanikujärelevalve aktsepteerib. 16.02.2015 X6i ja H.S vahel toiminud telefonivestluses nõustus X2OÜ juhatuse liige altkäemaksu andmisega summas 50 000 eurot, millest nad olid eelmisel kohtumisel rääkinud. H.S lubas omalt poolt võimalusena teha selle kohta konsultatsioonileping, mis kiirendab protsessi. T.J saatis kokku pandud ehitustööde nõustamislepingu nr 2015-03 projekti 16.02.2015 elektronposti teel X7le. T.J juhendas X7, mida tuleb märkida X1e objekti ehitaja X2OÜ-le saadetava lepingu juurde kuuluva e-kirja sisuks, kellele leping ja selle alusel arve edastada, millises summas ja milline on saadetava arve sisu. Samal kuupäeval saatis X7 eelneval kokkuleppel T.Jiga talle edastatud allkirjastamata lepingu enda e-posti aadressilt edasi X2OÜ juhatuse liikme X6i elektronposti aadressidele. Saadetud e-kirjas X7 teavitas, et edastab Ida Viru lepingu allkirjastamiseks ning lubab hommikul saata samuti arve. X7 poolt edastatud kirja manuses oli ehitustööde nõustamisleping nr 2015-03 X2OÜ ja X8 OÜ (registrikood xxxxxxxx ) vahel summas 50 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Lepingu objektiks oli Kutse tn 13, xxxx rekonstrueerimistööde administratiivne nõustamine. Teenuse osutamise ajavahemikuks on märgitud lepingus 16.02.2015 kuni ehitustööde lõpetamiseni. 17.02.2015 saatis X7 X2OÜ juhatuse liikmele X6ile e-kirja, mille manuses oli X8 OÜ nimelt X2OÜ-le koostatud 17.02.2015 arve nr 222 nimetusega „Leping nr. 2015-03“ summas 30 000 eurot (koos käibemaksuga). Nimelt X6 X2OÜ nimel talle edastatud lepingut ei allkirjastanud ning X2OÜ X8 OÜ arvet nr 222 summas 30 000 eurot ei tasunud. 20.02.2015 telefonivestluse käigus X6i ja T.Ji vahel kinnitas T.J veelkord altkäemaksu summat 50 000 eurot. Nende vestlusest selgus, et ülalpool kirjeldatud e-kirjad koos manustega, mis olid saadetud X6ile, on T.Jiga kooskõlastatud. 05.03.2015 leidis algusega kella 10.00 paiku aadressil xxxx asuvas xxx esimesel korrusel xxxx kohtumine X2OÜ juhatuse liikme X6i ning X3 esindajate H.S ja T.Ji vahel, kus H.S ja T.J järjekordselt küsisid X2OÜ juhatuse liikmelt X6ilt vara summas 50 000 eurot. H.S ja T.J kinnitasid, et ehitajal X2OÜ-l ei teki vara andmisel probleeme X1e ehitusobjektil ja teostatud tööde aktid saavad omanikujärelevalve poolt ilma takistusteta allkirjastatud. 12.03.2015 teavitas X7 e-posti teel X6i, et allakirjutamata leping on tühine ja samuti arve nr 222, mille ta oli eelnevalt saatnud. Järgmisel päeval 13.03.2015 edastas X7 X6ile X8 OÜ 13.03.2015 kreeditarve selgitusega „kreeditarve arvele nr 222“ summas -30 000 eurot. Vastavalt EhS § 30 lg 2 p 1-3 on omanikujärelevalve tegemise eesmärk tagada ehitusprojektikohane ehitamine, ehitamisel tehniliste dokumentide koostamine, ehitustööde nõuetekohane kvaliteet. EhS § 30 lg 5 p-de 2, 6, 7 järgi on omanikujärelevalvet tegeva isiku ülesandeks kontrollida: nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist; teostatavate ehitustööde kvaliteeti ja tööde täitmise tähtaegu, teavitades ehitise omanikku, kui teostatavate ehitustööde kvaliteet või tööde täitmise tähtaeg ei vasta kokkulepitule; ehitamise vastavust ehitusprojektile, õigusaktidest ning ehitise omaniku ja ehitusettevõtja vahel sõlmitud lepingust tulenevatele nõuetele. EhS § 30 lg 6 sätestab muuhulgas teiste pädevuste seas omanikujärelevalve tegija õigustena nõuda: ehitusettevõtjalt nõuetele mittevastavate ehitustööde ümbertegemist;

ehitusettevõtjalt ehitusprojektile mittevastavate ehitustööde ümbertegemist; ehitusettevõtjalt ehitamise nõuetekohast ja õigeaegset dokumenteerimist. Tulenevalt EhS § 30 lg 7 peab omanikujärelevalve tegija omanikujärelevalve tegemisel täitma ehitamise käigus ehitise ja ehitamise ohutuse eesmärgil kehtestatud nõudeid. Sama seaduse paragrahvi lõige 8 sätestab, et omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.01.2011 vastu võetud määruse nr 7 „Omanikujärelevalve tegemise kord“ § 3 lg 1 sätestab, et omanikujärelevalve tegija on kohustatud osutama teenust asjatundlikult ja erapooletult, olles sõltumatu muuhulgas ehitise projekteerijast, ehitajast, ehitisele paigaldatavate ehitustoodete hankijatest ning valmistajatest. Sama korra § 5 lg 2 p-de 7, 8, 13, 14 kohaselt on omanikujärelevalve tegija ülesanneteks: ehitustööde kvaliteedi hinnangute, mõõtmiste, katsetuste ja ekspertiiside teostamiseks ettepanekute tegemine ning nende järelevalve; ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase ja õigeaegse täitmise kontroll ja vajadusel nende esitamise, täiendamise või parandamise nõudmine; osalemine ehitustööde või selle osade üleandmisel-vastuvõtmisel ning selle põhjal hinnangu andmine ehitise valmidusastmest; kaetavate tööde ja ehitise osade ülevaatus, ehitusprojektile vastavuse kontroll ning dokumentatsiooni kontroll. 05.11.2014 sõlmitud hankelepingu nr 5112014 p 4.7 järgi on tellijal õigus igal ajal teostada kontrolli ja järelevalvet ehitustööde vastavuse kohta kõnealuses lepingus sätestatud ja kehtestatud nõuetele ning tellija huvidele. X1e omanikujärelevalve esindajad H.S ja T.J tegutsesid altkäemaksu küsimisel ühiselt ja kooskõlastatult. Nii H.S kui ka T.Ji rolliks oli ülalpool kirjeldatud viisidel veenda ja survestada X2OÜ ehitusjuhti X5it ja juhatuse liiget X6i altkäemaksu andma. Altkäemaksu andmisega nõustumisel, olid omanikujärelevalve esindajad H.S ja T.J valmis ülalpool kahtlustuses kirjeldatud EhS-st ja Omanikujärelevalve tegemise korrast tulenevat omanikujärelevalve pädevust ja ülesandeid kuritarvitama sellisel viisil, et ei täida omanikujärelevalve tegija kohustusi ja ülesandeid vastavalt nõuetele ning viivad järelevalvet läbi ehitaja huvidest kallutatuna, lubades X2OÜ-le teostada X1e E-korpuse rekonstrueerimisel ehitustöid ehitustöödele kehtestatud nõudeid ja tööde mahtu järgimata ning aktsepteerides X2OÜ poolt esitatud tegelikkusele mittevastavaid teostatud tööde rahalisi akte sellises mahus ja maksumuses, mis on ehitajale soodsad, kusjuures pole oluline, kas ehitustöid reaalselt selles mahus tehakse või mitte. X7 poolt edastatud lepingu ja arve kasutamise tegelik sisu oli varjata altkäemaksu küsimisel ja arve aktsepteerimisel raha saamise eesmärki näiliselt rekonstrueerimistööde administratiivse nõustamise nimetuse all. Sellise tegevusega H.S, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult T.Jiga X1e ehitusobjekti ehitajalt omanikujärelevalve esindajana vara küsides, pani toime altkäemaksu küsimise vastutasuna tema pädevuse kuritarvitamise eest, mis on kvalifitseeritav KarS § 4023 lg 1 järgi.

võimalikkust, tuleb arvesse võtta, et ta on 06.03.2017.a toimunud kohtuistungil aidanud kaasa tõendamisasjaolude väljaselgitamisele, mis on KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu ning on avaldanud valmisolekut maksta teatud summa riigituludesse. Eeltoodust tulenevalt on prokuratuur seisukohal, et süüdistatava süü ei ole suur. Samuti leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. H.S on varem kriminaalkorras karistamata ning õiguskaitseorganitel puuduvad andmed lisaks süüdistuses märgitule muude võimalike kuritegude toimepanemise kohta nii enne kui pärast süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist. H.S näol ei ole tegemist ka isikuga, kelle vastu on avalikkusel eriline usaldus (H. Soppet süüdistatakse altkäemaksu küsimises erasektoris). Avalik menetlushuvi puudub ka seetõttu, et isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. H.S esitas 09.03.2017 toimunud kohtuistungil taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 lg 1.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann

Jane Marksa

Lilja Piibeleht-Tarassov

kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.