Varavastased süüteod › Süüteod vara vastu tervikuna

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Janar Kondel toime pannud kuriteona teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud omastamise, lõi teisele isikule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil, tekitades seeläbi teisele isikule varalist kahju, nimelt 19. augustil 2016.a viibides xxxxxxxxx xxxxxx xxx xxx korterelamus, kus facebooki kirjavahetuse kaudu esines M.J ja pakkus X.Xule üürimiseks olematut korterit, luues sellega kannatanu X.Xule varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt vale ettekujutuse, küsides kannatanult olematu korteri eest ettemaksu ning maakleritasu, mille peale X.X kandiski ajavahemikul 20. august 2016.a. kuni 10. november 2016.a. üheteistkümnel korral X.X pangakontole kokku 890 eurot ja ühel korral X.X pangakontole 200 eurot ja kahel korral andis kannatanu Tallinnas Janar Kondelile ka sularaha kokku 250 eurot. Oma tahtliku tegevusega põhjustas Janar Kondel kannatanu X.Xule varalist kahju kogusummas 1340 eurot, mille Janar Kondel omastas. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.01.2017.a. otsusega KarS § 263 lg 1 p 1 järgi mõistetud karistus 1 aasta vangistust, KarS § 68 lg 1 alusel kandmata karistus 11 kuud ja 28 päeva vangistust, mis KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäetud tingimisi kohaldamata 18 kuulise katseajaga ja pööratud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21.04.2017.a. määrusega täitmisele, kaetuks käesolevas kriminaalasjas mõistetava, raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 20.04.2017.a. (Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 19.01.2017.a. otsusega mõistetud karistuse täitmiseks kinnipidamine). Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 209 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1340 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Janar Kondelilt 1340 eurot X.Xu kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määrusest nr 139 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 470 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Janar Kondeli kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 48 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatavalt sundraha väljamõistmisele ei kuulu, kuna Tartu Maakohtu 19. jaanuari 2017 kohtuotsusega nr 1-16-10464 on temalt sundraha välja mõistetud. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 48 eurot: s.o riigi õigusabi tasu 48 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.