Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 24.08.2017. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Jevgeni Vlassovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Jevgeni Vlassov mõisteti süüdi Harju Maakohtu 17.12.2013. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.01.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus 2 aastat 11 kuud 28 päeva) võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestati alates 27.08.2013. a. Kohtuotsus jõustus 23.01.2014. a.

Karistuse kandmise algus oli 27.08.2013. a ja lõpp on 24.08.2019. a. Jevgeni Vlassovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et teda on kriminaalkorras karistatud 3-korral. Vanglas viibib 1. korda. Varasemalt karistatud avaliku korra raske rikkumise ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegusid on mõjutanud toime panema sõltuvus narkootikumidest. Kinnipeetav on kriminaalhooldusel varasemalt viibinud 3-korral. Esimesel korral lõpetati käitumiskontroll katseaja lõppemisega. Teisel korral oli Jevgeni Vlassovile määratud 120 tundi üldkasulikku tööd, mille ta tähtajaks ära tegi. Kolmandal korral kriminaalhooldus ebaõnnestus, kuna Jevgeni Vlassov sooritas katseajal uue kuriteo. Vangistuse jooksul Tartu vanglas osales Jevgeni Vlassov sõltuvusteemaliste loengute tsüklis, 12 sammu tugigrupi kohtumistel, sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, vabastava hingamise ja jooga rühmades SRS kinnipeetavatele ja tagasilanguse ennetamise tugigrupi tegevustes. Samuti tegi majandustöid ja läbis riigikeele õppe B2 taseme kursuse. 20.01.2016. a paigutati Jevgeni Vlassov Vangla Xxxx üksuse avavanglasse, kus on teinud majandustöid. Ajavahemikul 17.04.2016 kuni 29.08.2016 töötas järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes Xxxx AS. Alates 27.09.2016. a töötab kinnipeetav järelevalveta väljaspool vanglat ettevõttes AS Xxxx. Jevgeni Vlassov külastab regulaarselt jumalateenistusi ja käib alates 26.03.2017 autokoolis Xxxx OÜ. Ajavahemikul 07.09.–08.09.2017 on kinnipeetaval lubatud osaleda tõstukijuhtide koolitusel. Kinnipeetav on käinud lühiajalistel väljasõitudel, mis möödusid probleemideta. Vabanemisfondis on 1500 eurot. Jevgeni Vlassovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangla toetab Jevgeni Vlassovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Jevgeni Vlassovi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on vabanemisjärgselt olemas elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalne võrgustik lähedaste näol. Jevgeni Vlassov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab Jevgeni Vlassovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti kinnipeetava süüdimõistmisel kohtumenetluses osalenud ringkonnaprokurör G. Anderson toetas Jevgeni Vlassovi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, kuna isik on juba lubatud tööle väljaspoole vanglat, ta on läbinud väga palju erinevaid kursusi, olles motiveeritud end arendama ning vabaduses olles on tal toetav võrgustik kui ka nii töö- kui ka elukoht ning tema katseaeg on piisavalt pikk, et tema tegemiste üle piisavat kontrolli omada. Kaitsja taotles kohtuistungil Jevgeni Vlassovi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Kinnipeetav tunnistab probleeme narkootikumidega ja on nõus pöörduma psühhiaatri poole ning alluma narkootikumidevastasele ravile. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Jevgeni Vlassovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on 3-korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib 1. korda. Kinnipeetav kannab karistust narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude

toimepanemise soodusteguriks on isiku sõltuvus narkootikumidest. Kinnipeetav on varasemalt viibinud 3-korral kriminaalhooldusel. Vanglamaterjalide kohaselt on Jevgeni Vlassov vanglas viibides töötanud erinevates asutustes ja ka järelevalveta väljapool vanglat. Samuti on ta viibinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel väljaspool vanglat ilma probleemideta. Kinnipeetav on olnud huvitatud töötamisest nii vanglas kui ka väljaspool vanglat ning distsiplinaarkorras teda karistatud ei ole. Kinnipeetava suhted lähedastega on head. Isiku tutvusringkonda kuuluvad mõned kriminaalse taustaga isikud. Kinnipeetav peab õigussüsteemi vajalikuks, kuid on leidnud, et mõnedes erandlikes olukordades võib kuriteo toimepanemine olla õigustatud. Seega ei ole Jevgeni Vlassovil välja kujunenud terviklikku arusaama kõigile kehtivatest seadustest, reeglitest ja normidest. Siiski kahetseb Jevgeni Vlassov oma tegusid ja on teinud enda jaoks järeldusi. Juba enne vangistust tunnistas, et tal on probleem narkootikumisõltuvusega. Jevgeni Vlassov on tõsiselt meelestatud oma elustiili muutma. Vanglas on tõusnud tema teadlikkus riskiolukordadest ja oma tugevatest ja nõrkadest külgedest. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Riskihindamise tulemusel on Jevgeni Vlassovil uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 32 % ja ka uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva 2 aasta jooksul on 32 %. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg on pannud Jevgeni Vlassovi mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus arvestab, et Jevgeni Vlassovil ei ole distsiplinaarkaristusi, ta kahetseb oma tegu ja püüab edaspidi elada seaduskuulekat elu. Vabaduses on tal täidetud kõik tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks – tal on olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline vabaduses õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Jevgeni Vlassovi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabanemist toetavad ka vangla ja prokurör. Kohtu hinnangul võimaldab Jevgeni Vlassovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Jevgeni Vlassovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka Jevgeni Vlassov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisele.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.