Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-15-11000
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu,
Asja läbivaatamise kuupäev
07.09.2017 avalikul videokohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid S.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks
Süüdimõistetu
S.K, isikukood XXX, xxx
Prokurör
Margit Luga
Kohus juhindudes KarS § 871 ja KrMS § 4261, § 432, määras: Jätta S.K suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 30.08.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. S.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.02.2016 otsusega KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2, 3), § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, § KarS § 65 lg 1, 2 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu 24 päeva. Karistuse kandmsie algus 10.09.2015 ja lõpp 03.11.2017. Kinnipidamisasutusest S.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud seitse korda (kolm karistust on arhiveeritud), reaalset vangistust kannab viiendat korda. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on läbinud sotsiaalprogrammid xxx vähendamine, omandanud riigikeele A2 taseme, töötanud majandustöödel xxx. Alates 02.06.2017 kannab karistust Avavanglaosakonnas ja väljaspool
sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos,
kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust. S.K tunnistati süüdi Harju Maakohtu 15.02.2016 otsusega KarS § 121 (alates 01.01.2015 KarS § 121 lg 2 p 2, 3), § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2, § KarS § 65 lg 1, 2 alusel vangistusega 2 aastat 1 kuu 24 päeva. Karistuse kandmsie algus 10.09.2015 ja lõpp 03.11.2017. Isikul on neli kehtivat karistust. Enne käesolevat otsust oli S.K süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 15.05.2015 otsusega KarS KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja karistatud vangistusega 1 aasta. Seega on S.K isik, kelle puhul on täidetud KarS § 87 eeltingimused.
lg 1 p 1 ja 2 sätestatud
Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki S.K isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid xxxvähendamine, omandanud riigikeele A2 taseme, töötanud xxx. Alates 02.06.2017 kannab karistust avavanglaosakonnas ja väljaspool vanglat xxxs S.K on 4 kehtivat kriminaalkaristust. Vangla andmetel kannab vanglakaristust viiendat korda. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, mis on toime pandud korduvalt ja lähisuhtes ning süstemaatilise varguse katse eest. Varasemalt on teda karistatud kehalise väärtkohtlemise eest, mis on toime pandud lähisuhtes ning avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivalla ja relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades. S.K on 17 kehtivat väärteokaristust: 4 väheväärtusliku asja varguse eest, 13 piletita sõidu eest ühistranspordis. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et S.K puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid xxx vähendamine, omandanud riigikeele xxx taseme, töötanud majandustöödel xxxning paigutatud alates 02.06.2017 avavanglaosakonda ja väljaspool xxx Vabanemisjärgne kindel elukoht isikul puudub. Samuti puudub kinnipeetaval vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Kohus leiab, et arvestades S.K varasemat eluviisi ja toimepandud kuritegusid, pole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Isik on olnud määratud kriminaalhooldusele, kuid see on ebaõnnestunud. Kinnipeetav on jätkanud süütegude toimepanemist ka katseajal.
Samuti arvestab kohus asjaolu, et süüdimõistetul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks. Seega ei esine S.K puhul KarS § 87 käitumiskontrolli kohaldamise aluseid.
lg 1 p 1 sätestatud karistusjärgse
Eeltoodust lähtudes jätab kohus S.K suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata. /
/
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.