Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

prokurörile,

XxxxVangla

Ida-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused XxxxVangla esitas 11.07.2017.a Harju Maakohtule kinnipeetava T.E koostatud materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

kohta

T.E on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.02.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus oli 04.02.2016.a ja lõpp on 04.12.2017.a. T.E kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 7 korda (neist 3 arhiveeritud), vangistuses esimest korda. Vangistuse ajal toimus kuni 27.03.2017.a metadooni asendusravi lõpetamine, töötab, osales tagasilanguse ennetamise töövihku analüüsis, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. T.E kohta kriminaalhoolduses koostatud arvamusest nähtub, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema ning isa, lähivõrgustik on nõus toetama T.E peale vanglast vabanemist. Peale vabanemist soovib kinnipeetav elama asuda vanemate juurde aadressile Xxxx. Eluase kuulub kinnipeetava emale, kinnipeetava ema on nõus, et tema poeg T.E vabanedes läheb antud elukohta elama. Kinnipeetaval puudub peale võimalikku vabanemist garanteeritud töökoht. Kinnipeetava ema sõnul toetab ta vangistuse ajal poega materiaalselt, samuti on valmis toetama ka peale võimalikku vabanemist. T.E taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör ei toeta T.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Prokuratuur ei pea vajalikuks Xxxx Vangla põhjendusi isiku mittevabastamise osas siinkohal uuesti üle korrata. Vangla hinnang „ohtlik“ ja kõrge

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus ( 72%) viitavad sellele, et isik peaks jätkama talle mõistetud reaalse vangistuse kandmist. Prokuratuur ei soovi T.E tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungist) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud T.E arvamuse, leiab, et T.E võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.E isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav viibib vangistuses esimest korda ning on mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 1 aasta ja 7 kuud vangistust. Tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning on võimeline kehtivatest reeglitest kinni pidama, neid austada. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, kinnitab ka tema resotsisliseeriv tegevus vangistuse ajal. Samuti arvestab kohus kohtuistungil kinnipeetava poolt avaldatud tahet tegeleda vabanedes sõltuvusprobleemidega ning pöörduda Convictuse tugigruppi. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkosõltuvus. Kuna kohtus väljendas kinnipeetav valmisolekut probleemiga tegelemiseks, võib väita, et kinnipeetav on enda senist käitumist tõsiselt analüüsinud ning kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma narkootikumidest. Kohus usub, et tuge oma seniseid kuritegelikke hoiakuid muuta saab kinnipeetav just läbi kriminaalhoolduse. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on T.E olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka kinnipeetav, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kohus usub, et esmakordne vanglas viibimine on pannud kinnipeetava mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus annab kinnipeetavale võimaluse näidata, et teda saab usaldada.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.