Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

T.S on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 05.02.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-946 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. T.S-ile mõistetud karistust vähendati 1/3 võrra ning ärakandmisele kuulus 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 järgi suurendati T.S-ile käesoleva otsuse alusel mõistetud kandmisele kuuluvat 8 kuu pikkust vangistust eelmise, 24.11.2015. a Harju Maakohtu otsuse alusel mõistetud ja kandmata karistuse 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega. T.S-ile mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi loeti T.S-i eelvangistus karistusaja hulka. Karistuse kandmise alguseks loeti isiku kinnipidamise päev 04.02.2016. Kohtuotsus jõustus 10.05.2016. a Riigikohtu määrusega. Kinnipeetava karistusaeg algas 04.02.2016 ja lõpeb 04.12.2017. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Tingimisi ennetähtaega vabanemise võimalus koos elektroonilise järelevalvega avanes kinnipeetaval 14.09.2016. 13.09.2016 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid T.S-i vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla, kus isik kandis karistust varem ning kus koostati isiku iseloomustus, ei toeta kinnipeetava T.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Enne kohtuistungit edastati kohtule T.S-i kutsetunnistuse koopia ja T.S-i ema taotlus vabastamiseks. Kohus võttis dokumendid T.S-i kohtuasja materjalide juurde. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuratuur ei toeta T.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokurör märgib, et T.S-ile oli määratud tingimisi karistus, kuid ta pani katseajal toime samalaadse kuriteo (varguse), samuti toimus tagasilangus sõltuvusprobleemidega tegelemisel. Toimepandud kuriteost ja antud iseloomustusest lähtuvalt peaks T.S prokuröri hinnangul kandma oma karistust edasi rangelt kontrollitud keskkonnas. T.S avaldas kohtuistungil, et soovib enne tähtaega vabaneda ja väga kahetseb tehtud kuritegu. Ta soovib alustada uut elu ja jätkata töötamist. Varem töötas ta samas firmas 8,5 aastat, o li madratsite valmistaja ja loodab varasemas töökohas edasi töötada. Kui see ei õnnestu, on tal ka abikoka eriala, mis võimaldab talle töökoha sõbra firmas. Elama soovib kinnipeetav asuda xxxxxxx vanemate juurde. Väidetavalt vajavad vanemad tema abi. Vanglas T.S töötab, kuid kuna vangla on ülerahvastatud, kannab ta osakonnas, kus ta ei saa läbida rehabilitatsiooni programme seoses narkootikumidega. Kinnipeetav töötab probleemiga iseseisvalt, kirjutab programmi „12 sammu“. Kaitsja leidis, et T.S-i kohta on piisavalt tema enne tähtaegset vabastamist toetavat positiivset materjali. Üheks olulisemaks asjaks on isiku käitumine vanglas ja karistuste puudumist. Kaitsja arvab, et isik on paranemise teele asunud. Kaitsja märgib, et vanglas on T.S jäetud üksi oma probleemiga, kuid ta töötab ise kirjalikult programmi „12 sammu“ kallal. T.S oli ravil Sillamäe keskuses varem ja on vabanemise korral valmis sinna uuesti minema. Kaitsja peab oluliseks, et isikul on elu- ja töökoht, võlgnevusi tal ei ole. Kaitsja leiab, et isik on teinud kõik endast oleneva ja palub anda talle võimalus.

2 (4)

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on T.S temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud T.S-i vabanemisjärgset elukohta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korter kuulub kinnipeetava emale xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Korteris elavad kinnipeetava ema ja isa, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused T.S-i tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. T.S-i on kriminaalkorras karistatud korduvalt, kuid vanglakaristust kannab T.S esimest korda. Kuritegusid on T.S pannud toime materiaalse kasu saamiseks. Kuritegude toimepanemist on soodustanud ka sõltuvus narkootikumidest. Kuuel korral on T.S karistatud varguste ja varguse katse eest, ühel korral (2007. aastal) politseile vastu hakkamise eest massilise korratuse ajal. Kinnipeetavale on mõistetud eriliigilisi karistusi. Näiteks Harju Maakohtu 15.10.2011. a otsusega mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga ning Harju Maakohtu 24.11.2015. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt vabastati T.S täielikult tingimisi. Vähem kui kolme kuu möödudes pani T.S toime käesoleva uue kuriteo. Seega ei ole T.S-ile korduvalt antud võimalused mõjutanud teda oma käitumist korrigeerima. T.S on jätkanud kuritegude toimepanemist ja seda ka katseajal. Isiku, kes kannab karistust samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt, sealjuures teo eest, mis on toime pandud varasema otsusega määratud katseajal, vangistusest enne tähtaega vabastamiseks seaduses sätestatud esimesel võimalusel peaksid esinema väga erandlikud asjaolud. Käesolevalt selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Vaid elukoha olemasolu ja lähedaste toetus selliseks asjaoluks ei ole. Lisaks nähtub asja materjalidest, et T.S elas ka varasemalt koos vanematega, kuid see ei hoidnud teda eemale kuritegude toimepanemiselt. Ka positiivne käitumine karistuse kandmise ajal ei saa olla selliseks asjaoluks, sest korrektset käitumist kinnipeetavalt eeldatakse. T.S-i puhul on tegemist narkosõltlasega, kes on korduvalt püüdnud sõltuvusest vabaneda, kuid alati on toimunud tagasilangus. Sõltuvusprobleemid ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele on viinud kuritegude toimepanemiseni. Sõltuvusest vabanemine on pikk protsess, millega on T.S on võimalik tegeleda järelejäänud karistuse kandmise ajal. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus T.S-i tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve kohaldamisega vabastamata. Menetluskulud T.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.10.2016. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas 27.10.2016. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga

3 (4)

summas 132 eurot. Kaitsja taotluses esineb mitmeid vigu. Taotluse kohaselt on kaitsja tutvunud kriminaalasja materjalidega alles pärast kohtuistungit, ka kohtuistungi aeg on märgitud valesti. Vaatamata vigadele on toiminguteks kulunud ajaühikud märgitud õigesti, mistõttu on k ohus leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 132 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb T.S-ilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.