Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (3)

Tretjakovile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust temale eelmise, s.o Harju Maakohtu 23.12.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 päeva vangistuse võrra, ning mõisteti Sergei Tretjakovile lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat ja 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati Sergei Tretjakovi karistusaja hulka tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 08.05.2014, s.o 1 päev vangistust, seega alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 02.09.2014, kuulus Sergei Tretjakovil ärakandmisele vangistus 3 aastat ja 5 päeva. Kohtuotsus jõustus 27.01.2015. Kinnipeetava karistusaeg algas 02.09.2014 ja lõpeb 07.09.2017. 08.06.2017 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Sergei Tretjakovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta Sergei Tretjakovile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 27.07.2017. Sergei Tretjakov avaldas, et läheb pärast vabanemist Venemaale, kus tal on emalt päranduseks saadud korter. Ta ei välista Venemaale jäämist, see sõltub töövõimalusest. Kinnipeetav selgitas, et ta on narkootikumide tarvitamise juba ammu maha jätnud. Praegu saab metadooni ravi. Vanglas on töötanud koristajana. Lähedastest on Sergei Tretjakovil vabaduses tütar, kellega suhtleb. Käitumiskontrolli kohaldamise kohta ei oska Sergei Tretjakov midagi arvata. Prokurör toetas Tartu Vangla seisukohta ning leidis samuti, et Sergei Tretjakovile ei ole otstarbekas karistusjärgset käitumiskontrolli määrata. Kaitsja leidis, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalseks eelduseks on see, et isikul on kindel elukoht vabaduses, kuhu ta elama asub. Vangla on esitanud küll kohtule taotluse, kuid elukohta isikul vabaduses ei ole. Kui käitumiskontrolli kohaldamiseks ei ole formaalseid eeldusi täidetud, siis ei ole vajalik analüüsida ka sisulisi põhjendusi. Formaalse eelduse puudumise tõttu palus kaitsja jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Kaitsja tasu palus kaitsja jätta riigi kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Sergei Tretjakovi, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Sergei Tretjakovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Sergei Tretjakov kannab praegu tahtliku kuriteo eest (KarS § 184 lg 2 p 2 järgi) mõistetud 3 aasta pikkust vangistust, mida on KarS § 65 lg 2 ja KarS § 74 lg 5 alusel suurendatud varasema otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 päeva vangistuse võrra, ning lõplikuks liitkaristuseks mõistetud 3 aastat ja 6 päeva vangistust, millest arvati KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuses viibitud aeg 1 päev. Seega täidetud on KarS § 871 lg 1 p 1 sätestatud tingimus. Enne käesoleva otsusega mõistetud karistust, on Sergei Tretjakovi vähemalt üheaastase vangistusega karistatud Harju Maakohtu 28.01.2010. a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 8, 9 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust, mida on KarS § 238 lg 2 alusel vähendatud 1/3 võrra ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusest kantuks 4 päeva vangistust ning KarS § 74 lg 1, 3 alusel vabastati isik karistuse kandmiselt tingimisi allutamise käitumiskontrollile 2 aastaks. Seega täidetud on ka KarS § 871 lg 1 p 2 sätestatud tingimus ja formaalsed alused Sergei Tretjakovile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

2 (3)

KarS § 871 lg 1 p 3 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Sergei Tretjakovi karistusandmetest nähtuvalt on teda kriminaalkorras karistatud 15 korral (arhiveeritud neist 6), vanglakaristust kannab Sergei Tretjakov 6 korda. Varasemalt toimepandud varavastastele kuritegudele on lisandunud rahvatervisevastased kuriteod. Vägivaldseid kuritegusid Sergei Tretjakov toime pannud ei ole. Vaatamata korduvale karistatusele ei ole kohtu hinnangul Sergei Tretjakovi näol tegemist siiski sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kohtu hinnangul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleval juhul vältimatult vajalik. Kohtu arvates võiksid vanglas läbitud kuriteoriske maandavad tegevused ja narkootiliste ainete tarvitamisest loobumine aidata Sergei Tretjakovil edasiselt jätkata õiguskuulekalt. Kinnipeetav kinnitas kohtuistungil, et ei tarvita narkootilisi aineid juba ammu ning omab enda hinnangul piisavalt teadmisi selleks, et oma probleemidega vabaduses toime tulla. Ka Sergei Tretjakovi vabanemisjärgseid elutingimusi arvesse võttes ei ole tema puhul karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud ja võimalik. Sergei Tretjakovil puudub Eestis nii elu- kui töökoht. Pärast karistuse ärakandmist plaanib Sergei Tretjakov sõita Venemaale, kuna omab seal kinnisavara. Pikaaegseid tulevikuplaane kinnipeetav ei oma, kuid on seadnud eesmärgiks töökoha leidmise, pere loomise. Seega ei oleks otstarbekas kohustada Sergei Tretjakovi pärast karistuse ärakandmist jääma Eestisse. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel ei ole ka võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta Eestis otsima, mistõttu ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik. Eelneva põhjal on kohus seisukohal, et Sergei Tretjakovi suhtes tuleb jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Menetluskulud Sergei Tretjakovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 27.07.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Rein Napa. Kaitsja esitas 27.07.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 110,16 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 110,16 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.