Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Sten Lind ja Orvi Tali
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Tõlk
Svetlana Talli
Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
20. oktoober 2014, Tallinn
Kriminaalasi
Sergei Tretjakovi (Tretjakov) süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 2.septembri 2014 otsus, kokkuleppemenetluses
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav Sergei Tretjakov, kaitsja Kadi Mägi
Prokurör
Vahur Verte
Süüdistatav
Kaitsja
Sergei Tretjakov, isikukood 37103310354, kodakondsuseta, emakeel vene keel, XXXXXXXXXXXX, ei tööta, elukoht: XXXXXXX XX-XX XXXXXXX, asukoht: Tallinna Vangla, varasemalt kriminaalkorras korduvalt karistatud: viimati Harju Maakohtu 23.12.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, KarS § 69 lg 1 alusel asendati 4 kuud vangistust 240 tundi ÜKT-d, KarS § 69 lg 4 kohustati järgima KarS § 75 lg 4 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, 12.05.2014 pöörati 4 kuud vangistust täitmisele, karistusaja alguseks loeti 09.05.2014, käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinni peetud 08.05.2014 - 09.05.2014, tõkendit kohaldatud ei ole; Vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi
Harju Maakohtu 2. septembri 2014 otsus Sergei Tretjakovi suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
2.Välja mõista Sergei Tretjakovilt Eesti Vabariigi kasuks 72 (seitsekümmend kaks) eurot, s.h käibemaks 12 (kaksteist) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. Summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr EE891010220034796011, Swedbankis nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaalis EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis EE701700017001577198. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049748. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 27. oktoobril 2014 kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu 2. septembri 2014 otsusega tunnistati Sergei Tretjakov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistati vangistusega 3 aastat. KarS § 65 lg 2 ja KarS § 74 lg 5 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust eelmise, s.o Harju Maakohtu 23.12.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 6 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.05.2014, s.o 1 päev vangistust ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 5 päeva. S. Tretjakovi suhtes kohaldati tõkendiks vahistamine. S. Tretjakovilt mõisteti menetluskuluna välja riigituludesse sundraha 887,50 eurot, narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 14E-AN0484) maksumus 252 eurot, kaitsjatasu 180 eurot ja kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale tehtud koopiate kulu 1 euro. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
2.S. Tretjakov mõisteti süüdi selles, et tema isikuna, kes on Harju Maakohtu 28.01.2010 otsusega mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, omandas uuesti ebaseaduslikult eeluurimisel täpselt tuvastamata kohas, isikult ja ajal, kuid enne 08.05.2014 suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku 0,356 grammi (puhtal kujul pulbris kokku vähemalt 21,3 milligrammi), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. Nimetatud narkootilisest ainest ühte osa hoidis ta kuni 08.05.2014 kella 14.33 enda valduses, mil tema kahtlustatavana kinnipidamisel Tallinnas XXXXXXX XX maja juures leiti ja võeti tema peost ära kolm fooliumvoldikut, mis sisaldasid kokku 0,036 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit. Ülejäänud osa nimetatud narkootilisest ainest ehk kokku 0,32 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 21,3 milligrammi fentanüüli) hoidis ta kuni 08.05.2014 enda kasutuses olevas korteris Tallinnas XXXXXXX XX-XX, kust S. Tretjakov selle läbiotsimise käigus politseitöötajatele vabatahtlikult välja andis. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja
teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 mg narkootilisest ainest (puhtal kujul). S. Tretjakovi valdusest leitud narkootilisest ainest piisaks hinnanguliselt narkojoobe tekitamiseks 163 inimesele.
3.Maakohtu otsuse vaidlustasid apellatsiooni korras süüdistatav S. Tretjakov ja tema kaitsja.
3.1.Süüdistatav S. Tretjakov vaidlustab enda apellatsioonis temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude suurust. Leiab, et need on liiga suured, neid tuleks vähendada või ajatada kuni tema vabanemiseni. Ekspertiisi maksumust 252 eurot tema tasuma ei pea, kuna avaldas kinnipidamisel, et tegemist on fentanüüliga. Leiab, et temalt väljamõistetud kaitsjatasu 180 eurot on samuti ebaõige, kuivõrd kaitsja ei teinud mitte midagi. Palub apellatsiooni koostamiseks määrata endale teine advokaat. Veel leiab apellant, et teda on valesti süüdi mõistetud. Kohtuotsuse vene keelse tõlke kohaselt piisab 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist puhtal kujul fentanüülist, temalt ära võetud puhtal kujul 21,3 milligrammi fentanüüli ei moodusta seetõttu narkootilise aine suurt kogust, millest piisaks narkojoobe tekitamiseks rohkem kui 10-le inimesele.
3.2.Süüdistatava kaitsja palub maakohtu otsus tühistada ja uue otsusega S. Tretjakov õigeks mõista. Kaitsja märgib, et S.Tretjakov, saades kätte kohtuotsuse tõlke, leidis, et kohus on ta valesti süüdi mõistnud. Nimelt on otsuse venekeelses tõlkes (tõlke lk 4 alt 3 rida) märgitud, et fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist. Kuivõrd süüdistataval oli fentanüüli kordades vähem, siis ei tohiks teda süüdi mõista. Kaitsja selgitusega, et kohaldamisele kuuluvas eesti keelses kohtuotsuses on kõik aine kogused õigesti märgitud, ning antud juhul on tegemist ainult tõlkega vene keelde, süüdistatav ei nõustunud. Kaitsja märgib sedagi, et süüdistatav leiab, et temalt ära võetud narkootilise aine kogusest ei saa juba puht füüsiliselt jätkuda 163 inimesele joobe tekitamiseks, sest seda kogust ei ole võimalik 163 doosiks jagada. Narkootiline aine oli süüdistataval enda tarbeks ning tema jaoks oli see üks doos. Ekspertiisi järeldused on seega valed. Veel leiab kaitsja, et narkootilise aine ekspertiisi maksumuse süüdistatavalt väljamõistmine on ebaõige ja tuleks jätta riigi kanda, sest S. Tretjakov ütles menetlejatele kohe, et tegemist on fentanüüliga ning aine kaalumiseks pole vaja ekspertiisi teostada.
4.Ringkonnakohtu istungil loobus süüdistatav taotlusest uue kaitsja määramiseks. Süüdistatav jäi enda apellatsiooni juurde ja toetas kaitsja apellatsiooni. Kaitsja toetas enda apellatsiooni. Prokurör palus jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, tõlgitud otsuses on fentanüüli suure koguse märkimisel tegemist tehnilise veaga. Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht
5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks apellatsioonides esitatud argumentidel alus puudub.
6.Kohtukolleegium ei soostu apellantidega, et käesolevas asjas on tuvastatav kokkuleppemenetluse sätete rikkumine KrMS 9. peatüki 2. jao tähenduses. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust ja soovinud kokkulepemenetluse kohaldamist. 12.08.2014
kokkuleppe sõlmimise juures osalesid nii süüdistatav, tema kaitsja kui ka tõlk (kd I, lk 72-74). Kokkuleppes (p. 2) on märgitud KrMS § 245 lg 1 p-de 7 ja 8 kohaselt kuriteo asjaolud ja kuriteo kvalifikatsioon. S. Tretjakovile esitatud süüdistuse kohaselt omandas süüdistatav enne 08.05.2014 suures koguses narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku 0,356 grammi (puhtal kujul pulbris kokku vähemalt 21,3 milligrammi), s.o rohkem kui kümnele inimesel narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses. S. Tretjakov on andud ka allkirja selle kohta, et talle on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja ka kokkuleppemenetluse tagajärgi (kd I, lk 74). Oluline on siinjuures märkida, et süüdistatav on kokkuleppes enda allkirjaga kinnitanud ka seda, et ta peab tasuma süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraja I astme kuriteo sooritamise eest ja kohtueelse menetluse kulud. Seetõttu on asjakohatud ning ümber lükatud apellantide väited selle kohta, et S. Tretjakov on valesti süüdi mõistetud. Kokkuleppe kohaselt kvalifitseeritakse S. Tretjakovi käitumine KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 68 lg 1 alusel loetakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Sellele järgnevalt on jätkunud kohtumenetlus KrMS § 250 lg 1 alusel, kus kohus küsib konkreetselt, kas kokkuleppe sisu on süüdistatavale arusaadav, kas ta tunnistab ennast süüdi, kas ta jääb kokkuleppe juurde ning kas ta kirjutas kokkuleppele alla enda vabal tahtel, millele S. Tretjakov vastab jaatavalt (kd I, lk 77). Kohtuistungi protokolli kohaselt on nii süüdistatavat kui ka tema kaitsjat teavitatud ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevatest menetluskuludest. Süüdistatava kaitsja palub kokkulepe kinnitada ja taotleb menetluskulude ajatamist maksimaalse aja peale. Kohus, mõistes S. Tretjakovi süüdi vastavalt sõlmitud kokkuleppele ja arvestades kaitsja taotlusega, määras menetluskulude tasumiseks 12 kuud.
7.Kohtuotsuse tõlke ja makseinfo sai süüdistatav kätte 12.09.2014. Kohtuotsuse vene keelse tõlke kohaselt (kd I, lk 87-92) piisab 10-le inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist puhtal kujul fentanüülist (kd I, lk 90 alt 3-s lõik rida 4). Kohtukolleegium leiab, et otsuse tõlkes on tegemist ebatäpsusega fentanüüli puhtal kujul koguse tõlkimisel. Nimelt on fentanüüli (puhtal kujul) koguse 1,3 milligrammi (mg) asemel otsuse vene keelde tõlkimisel ekslikult märgitud narkootilise aine suureks koguseks 1,3 grammi (g). Kohtupraktikas väljakujunenud seiskoha järgi piisab fentanüüli puhul kümnele inimesele joobe tekitamiseks 1,3 mg narkootilisest ainest (puhtal kujul). S. Tretjakovi valdusest leitud fentanüülist (puhtal kujul 21,3 mg), mida süüdistatav ei vaidlusta, piisab seega hinnanguliselt narkojoobe tekitamiseks 163-le inimesele, nagu on märgitud õigesti 2.09.2014 kohtuotsuses, mis kuulub täitmisele. Süüdistava seisukoht tema valdusest leitud narkootilise aine kogusest tuleneb seega üksnes otsuse tõlke ebatäpsusest ja ei muuda seetõttu süüdistuse kvalifikatsiooni.
8.Nõustuda ei saa apellantidega selles, et tulenevalt S. Tretjakovi poolsest teo ülestunnistamisest oli narkootilise aine ekspertiisi tegemine põhjendamatu. KrMS § 32 lg 1 kohaselt teeb uurimisasutus kohtueelses menetluses menetlustoiminguid iseseisvalt. Seega määrab kohtueelset uurimist läbi viiv isik ekspertiise iseseisvalt, vajamata selleks kahtlustatava nõusolekut. Asjaolu, et süüdistatav end kuriteo toimepanemises täielikult süüdi tunnistab, ei välista ekspertiisi määramise vajalikkust, sest kuriteo tõendamiseks kogutakse kohtueelsel uurimisel võimalikult palju tõendeid. Isiku süüditunnistamine ei saa rajaneda vaid süüdistatava paljasõnalisel ütlusel. Lisaks sellele on süüdistataval õigus kohtus oma ütlusi muuta, mistõttu tema ütlused võib kohus tunnistada tervikuna ebausaldusväärseks, s.o kohtukõlbmatuks tõendiks. Narkootilise aine puhast kogust ei ole võimalik vaatluse teel ega kahtlustatava ütluse alusel määrata. Narkootilise aine puhta koguse suurusest sõltub aga kuriteo kvalifikatsioon ja mõistetava karistuse raskus. Seetõttu ei pea kohtukolleegium süüdistatava väidet ekspertiisi läbiviimise mittevajalikkusest põhjusel, et ta kinnipidamisel avaldas, et tegemist on fentanüüliga, asjakohaseks. Apellantide taotlus ekspertiisikulu tasumisest vabastamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus. Ka on Riigikohus otsuses nr 3-1-1-120-12 leidnud, et vaid teatud erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa ilmselgelt aidata kaasa
kriminaalasja lahendamisele, ei ole ekspertiis teostatud tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav. Kuivõrd praegusel juhul sellistest erandjuhtudest kõneleda ei saa, on narkootilise aine kulud õigesti jäetud S. Tretjakovi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskulud ekspertiisi tegemise kulud. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
9.Eelnevalt tuvastas kohtukolleegium, et menetluskulude väljamõistmine süüdistatavalt ei toimunud temale nn üllatuslikult ega sellest tulenevalt ka kokkuleppemenetlust reguleerivaid menetlusnorme rikkudes. Seega ei ole asjakohane süüdistatav kaitsja seisukoht, et ekspertiisi maksumus tuleb jätta riigi kanda. Kohtukolleegium luges tõendatuks, et süüdistatava tahe oli suunatud kokkuleppe sõlmimisele selles sätestatud tingimustel; kuivõrd selles olid kajastatud süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, s.h narkootilise aine ekspertiisi nr 14E-AN0484 teostamise kulu summas 252 eurot (p-s 7.), millega süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid, puudub alus süüdistatavalt maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude riigi kanda jätmiseks, vähendamiseks või ajatamiseks kuni süüdistatava vabanemiseni. Asjaolu, et süüdistatav S. Tretjakov on kohtus kokkuleppega nõustunud, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul kuidagi võimalik lugeda KrMS § 318 lg-s 4 loetletud rikkumiseks. Samasugust seisukohta kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamise aluste suhtes on väljendanud Riigikohus otsuses nr 3-1-1-79-05.
10.KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu. Kohtukolleegium rahuldas KrMS § 189 lg 4 alusel määratud kaitsjale tasu väljamaksmise taotluse apellatsioonimenetluses ja määras S. Tretjakovi kaitsjale välja maksta apellatsioonimenetluses määratud kaitse teostamise eest kokku 72 eurot, s.h käibemaks. Kohtukolleegium peab riigi õigusabi osutamisel tehtud kulutuste eest taotletava tasu suurust mõistlikuks ja põhjendatuks. KarS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatav ja süüdistatava kaitsja. Et kohtukolleegium jätab apellatsioonid rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud otsuse JS suhtes muutmata, jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda.
11.Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi apellantide poolt esitatud ja KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, § 344-345 lg-st 1 ja 2, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 2. septembri 2014 otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola
/allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind
/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali
Otsus on parandatud 28.10.2014 määrusega
RESOLUTSIOON
Asendada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 2014 kohtuotsuse nr 1-14-6710 põhiosa p-s 10. märgitud süüdistatava nimi „JS“ nimega „S. Tretjakovi“. Määrus on lahutamatuks osaks Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 27. oktoobri 2014 kohtuotsusele nr 1-14-6710.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.