Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.07.2017, Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-17-5949 (17231600670)
Kohtunik
Julia Vernikova
Kohtuistungi sekretär
Raivo Seppo
Kriminaalasi
Viive Sisaski süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Žanna Morozova
Süüdistatav
Viive Sisask, isikukood: 46602150357; elu- või asukoht ja aadress: Xxxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus; emakeel: eesti keel; haridus: keskeriharidus; töökoht või õppeasutus: Xxxx karistatus: Harju Maakohtu 19.12.2016 otsusega KarS § 274 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatud 1 aasta pikkuse vangistusega, mida ei pööratud KarS § 73 lg 1 alusel täitmisele 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga. Kehtivaid väärteokaristusi neli. tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 26.04.2017.a.
Kaitsja
Madis Mahlapuu (kaitsja osavõttu istungile ei soovinud)
Juhindudes KrMS §-st 248 lg 1 p 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 801 (kaheksasaja ühe) euro tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul vähemalt 66,75 eurot igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Menetluskulude tasumiseks vajaminev viitenumber edastatakse makseinfona süüdimõistetule tema poolt avaldatud meili- või postiaadressile. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Juhul, kui isik tasub rahalise karistuse ja/või menetluskulud igakuiste osamaksetena maksegraafiku alusel, kuid jätab osamakse tähtaegselt tasumata, maksegraafik tühistub. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
I Süüdistus Viive Sisaskit süüdistatakse alljärgnevas: • 17.04.2017 kella 19:15 paiku Xxxx asuvas korteris kasutas füüsilist vägivalda oma tütre Xxxx suhtes. Viive Sisask tiris kannatanut juustest ja riietest ning sikutas ja pigistas kannatanut. Selle tegevusega Viive Sisask põhjustas Xxxx füüsilist valu ning marrastuse paremale õlale. Selle teoga pani Viive Sisask toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 kvalifitseeritava kuriteo s.o. teise inimese tervise kahjustamise või muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ning isiku poolt, keda on varasemalt karistatud vägivalla kuriteo toimepanemise eest. Täiendavalt süüdistatakse Viive Sisaskit alljärgnevas: • 22.04.2017 kella 08:58 paiku Tallinnas Tatari 1 asuvas Loca baaris s.o. avalikus kohas korrakaitseseaduse §-i 55 mõttes, kus on keelatud teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt, kasutas füüsilist vägivalda turvatöötaja Aleksandr Artamonovi suhtes. Viive Sisask haaras käega kannatanu kaelapiirkonnast ning kriimustas kannatanu vasakut põske. Selle tegevusega Viive Sisask põhjustas Xxxx füüsilist valu ning kaks kriimustust vasemale põsele. Oma sellise teoga häiris Viive Sisask teisi Loca baaris viibinud isikuid. Selle teoga pani Viive Sisask toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. avaliku korra raske rikkumise, kui see on toimepandud vägivallaga.
II Kokkuleppe sisu Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Jürgen Hüva, süüdistatav Viive Sisask ja tema kaitsja Madis Mahlapuu käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuan prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks 8 kuud vangistust, suurendades osaliselt üksikkaristustest raskeimat. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Viive Sisaskile mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.12.2016 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse võrra s.o. 1 aasta võrra ning Viive Sisaskile mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada Viive Sisaskile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 aasta ja 8 kuud s.o. 600 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab üks tund üldkasulikku tööd, s.o. kokku 600 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 aasta pikkune tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Viive Sisaskut üldkasuliku töö tegemise ajal, s.o 2 aasta vältel järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel määrata isikule kohustused käitumiskontrolli ajaks: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) osaleda sotsiaalprogrammis. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav. Kaitsjatasu kohtueelses menetluses: 96 eurot. Kaitsjatasu kohtumenetluses: Süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtumenetlusest. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 705 eurot. Seega süüdistatav peab tasuma kohtukulud kokku summas 801 eurot. Süüdistatav taotleb KrMS § 180 lg 3 alusel kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ositi. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 alusel hüvitab süüdistatav kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt nõutava karistuse liigis ja määras.
III Kohtu seisukoht Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et Viive Sisask on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Viive Sisaski süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Julia Vernikova kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.