Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
19. juuni 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-16-10828
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas
Kriminaalasi
Anatoly Panfilov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 järgi lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 1. märtsi 2017. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdistatav Anatoly Panfilov, apellatsioon
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets
Süüdistatav
Anatoly Panfilov. Isikukood: 37311302232, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht: XXX. töökoht: puudub. Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.09.2016.
Jätta süüdistatava Anatoly Panfilovi apellatsioon Viru Maakohtu 1. märtsi 2017. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.
mõistetud kandmata karistuse, s.o 3 aastat vangistust, võrra. A. Panfilovile mõisteti karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Elukohast lahkumise keeld tühistati alates ajast, mil A. Panfilov ilmub karistust kandma. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. Swedbank P&C Insurance AS tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Kannatanute tsiviilhagi mõisteti A. Panfilovilt, A. Botinilt ja M. Arhipovilt välja solidaarselt.
Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust käesolevas kriminaalasjas, leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et A. Panfilov on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Nimetatud osas kaebust esitatud ei ole. Vaidlustatud on karistuse mõistmist ning taotletud selle vähendamist. Ringkonnakohtul maakohtu otsusele materiaalõiguslikud ning menetlusõiguslikud etteheited puuduvad. Apellatsioonikohus leiab, et antud kriminaalasjas ei ole maakohus jätnud asjakohase tähelepanuta ühtegi olulist asjaolu ning kooskõlas karistuspraktikaga, mõistnud A. Panfilovile põhjendatud karistuse.
keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on karistust kergendava asjaoluna juba välja toonud isiku kahetsuse ning sellest tulenevalt ongi mõistetud karistus, mis jääb oluliselt allapoole sanktsiooni keskmist määra. Samuti on kohus põhistanud, miks ei täidaks eripreventiivseid eesmärke rahaline karistus. Apellatsioonikohus leiab, et süüteo eest, millel on mitu kvalifitseerivat tunnust ja mis on toime pandud otsese tahtlusega, ei ole maakohus karistuse mõistmisel rikkunud materiaalõigust. Ehkki A. Panfilovile eelmise kohtuotsusega mõistetud katseaeg on tema enda sõnul möödunud eeskujulikult, tuleb maakohtuga nõustuvalt möönda, et antud juhul ei saa uut kuritegu pidada juhuslikuks episoodiks. Kui isik ei suuda vaatamata teda ähvardavale karistusele õiguskuulekalt käituda ja paneb toime uue kuriteo tahtlikult, ei ole karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses võimalik.
/allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.