Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
14. juuni 2017.a. Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-16-5780
Kohtukoosseis
Kohtunik Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör
Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš juuresolekul Sergei Listov (kirjalik arvamus)
Asja läbivaatamise kuupäev
14.06.2017 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid V.V ́i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
V.V, isikukood XXX, xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta V.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
alates
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava V.V tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. V.V on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 09.08.2016 kohtuotsusega KarS § 120 lg 1; § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1; § 68 alusel liitkaristusega 7 kuud 28 päeva tingimisi vangistust katseajaga 1 aasta. Viru Maakohtu 25.01.2017 määrusega pöörati karistus täitmisele. Karistuse kandmise algus 23.01.2017 ja lõpp 20.09.2017. Kinnipidamisasutuses V.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. V.V kavatseb elama asuda elukaaslase I.V.juurde aadressile xxx, kes lubas isikut enda juurde elama tulla ning garanteerib temale ka ülalpidamise. Viimase kuriteo episoodid pani toime elukaaslase suhtes, kelle juurde vabanemise järgselt läheb elama, millest tuleneb ohtlikkus ja risk seoses elukohaga. Kinnipeetaval on põhiharidus ja xxx kutse. Riigikeelt ei valda.
läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. V.V on kriminaalkorras karistatud 12 korda. Viru Vangla materjalidest tuleneb, et V.V ́il on vabanemisjärgselt võimalik asuda elama elukaaslase juurde aadressile xxx. Käesoleval ajal kannab karistust nimetatud elukaaslase suhtes vägivalla tarvitamise eest. Garanteeritud töökoht puudub, võimalus taastas töövõimetuspensioni saamine. Positiivseks võib lugeda, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See näitab, et vangistuses viibimine on talle mõjunud hästi. Kohus leiab, et kuna isik on 12 korda kriminaalkorras karistatud, ei ole seega varasemad karistused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus leiab, et arvestades V.V kuritegude toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole V.V ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isik ei ole huvitatud elada stabiilset ja õiguskuulekat elu. Seda on ta igatpidi väljendanud oma senise käitumisega. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et tegu on täitmisele pööratud karistusega, kuna isik ei suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtul puudub veendumus, et seekord suudaks ta täita kriminaalhooldusnõudeid. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesoleval asjal on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.
Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Samuti on tema ennetähtaegse vabanemisele vastu nii vangla kui ka prokuratuur. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu V.V vabastamisega temale Viru Maakohtu 25.01.2017 kohtumäärusega täitmisele pööratud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /
/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.