Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et F.H-le mõistetud karistust 1 aastat 7 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui F.H ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda 19. mai 2017. S.F-i süüditunnistamine KarS §-de 400 lg 2 p 3 järgi ning talle mõistetud karistus 1 aasta 2 kuud vangistust jätta muutmata. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et S.F-ile KarS § 400 lg 2 p 3 järgi mõistetud karistust 1 aasta 2 kuud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.F ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja alguseks lugeda 19. mai 2017. Muus osas jätta Viru Maakohtu 7. aprilli 2014 kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. KrMS § 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt F.H kasuks välja kaitsjatasu 300 eurot, s.h käibemaks 50 eurot valitud kaitsja Igor Sumaroki poolt Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest. KrMS § 185 lg 1 alusel mõista Eesti Vabariigilt S.N-i kasuks välja kaitsjatasu 330 eurot, s.h käibemaks 55 eurot valitud kaitsja Igor Sumaroki poolt Tartu Ringkonnakohtus osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Q.G-le , F.H-le , S.F-ile , M.T-le ja S.N-ile esitatud süüdistus Kohus arutas Q.G-le , F.H-le , S.F-ile ja M.T-le KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 S.N-ile KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 – § 22 lg 3 järgi esitatud süüdistust, mille sisu on kokkuvõtlikult järgmine. 2010. aastal leppisid mitmed Narva linna ehitusturul tegutsevad isikud, ettevõtjad Q.G , G.F., F.H ja OÜ Alpikann Wiru Grupp töödejuhataja M.T (AKKA AB OÜ, OÜ Alpikann Wiru Grupp, aga samuti eelnimetatud kaht äriühingut kontrolliva F.H huvides tegutsev isik) kokku, et edaspidi kooskõlastatakse omavahel Narva Linnavalitsuse poolt väljakuulutatavatel remont- ja ehitustööde hankekonkurssidel osalevate ettevõtete ring, aga samuti loetletud isikute juhitavate või nendega seotud ettevõtete poolt hankes esitatavad hinnapakkumised ja neile lisatavad eelarved/kululoendid. Kokkuleppes osalesid ka M.P., kes tegutses FN Grupp OÜ, NIK Group OÜ ja neid äriühinguid kontrolliva Q.G huvides, ning AKKA AB OÜ juhatuse liige S.F, kes tegutses AKKA AB OÜ ja F.H huvides. Kokkuleppega jagati ära kindlate hangete osas Narva linna munitsipaaltellimustega seotud ehitusturg ja otsustati iga kord ka vastava hankekonkursi võitja, kellega linn sõlmib hankelepingu. Ettevõtjatevahelisel kokkuleppel oli konkurentsi kahjustav eesmärk. S.N, kes töötas Narva abilinnapeana, aitas kaasa konkurentsi kahjustavas leppes osalevate ettevõtjate jaoks sobivate hangete kavandamisele ning hanketingimuste kujundamisele; väljastas F.H kaudu enne hangete väljakuulutamist konkurentsi kahjustavas leppes osalejatele hanke kohta konfidentsiaalset teavet (kavas olevate hankeobjektide nimekirjad, eelarvemahud jms, mille abil said leppes osalejad kooskõlastada oma tegevust) ning andis hanget korraldavatele Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti (edaspidi Linnavara- ja Majandusamet) ametnikele korraldusi saata kutsed hangetes või konkurssidel osalemiseks vaid kindlale varem kokkulepitud ja kooskõlastatud ettevõtjate ringile. Samuti arutas maakohus F.H-le KarS § 298 lg 1 järgi ja S.N-ile KarS § 294 lg 1 järgi esitatud süüdistusi. Süüdistuse sisu on lühidalt alljärgnev. Süüdistuse kohaselt leppis F.H 2010. aasta oktoobri lõpus – novembri alguses S.N-iga kokku, et F.H korraldab S.N-i abikaasa T.F. korteri remondi.

konkurentsi kahjustavas leppes osalevate ettevõtjate jaoks sobivate hangete kavandamisel ja hanketingimuste kujundamisel. Samuti väljastas F.H enne hangete väljakuulutamist leppes osalejatele hanke kohta konfidentsiaalset infot, edastas hanget korraldavatele ja S.N-ile alluvatele Linnavara- ja Majandusameti ametnikele linna poolt hankesse kaasatavate äriühingute (leppes osalevate ettevõtjatega eelnevalt kooskõlastatult) nimekirjad koos korraldusega saata kutsed hangetes või konkurssidel osalemiseks vaid kindlale ettevõtjate ringile. Samuti võimaldas S.N F.H esitada Linnavara- ja Majandusametile enda koostatud hinnakalkulatsioone tulevaste hankeobjektide kohta, teha projektides ja esitatud eelarvetes vajadusel tagantjärele korrektuure ning pakkuda välja uusi objekte, kus F.H-ga seotud ettevõtted võiksid munitsipaaltellimuste korras remonttöid teha.

Q.G-le oli süüdistus esitatud ka KarS § 298

lg 1 ja § 293 lg 2 p-de 2 ja 4 alusel.

Viru Maakohtu 7. aprilli 2014 kohtuotsus Viru Maakohtu 7. aprilli 2014. a otsusega tunnistati: S.N süüdi ja teda karistati KarS § 294 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu ja KarS § 400 lg 1, lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi 1 aasta 2 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti S.N-ile liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 11 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 7 kuud 19 päeva vangistust. Q.G mõisteti õigeks KarS § 293 lg 2 p-de 2, 4 järgi. Ta tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 2981 lg 1 järgi 1 aasta 10 kuu ja KarS § 400 lg 1, lg 2 p 3 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Q.G-le liitkaristuseks 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 6 kuud karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult kandmisele 1 aasta 6 kuud vangistust. F.H tunnistati süüdi ja teda karistati KarS § 298 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuu ja KarS § 400 lg 1, lg 2 p 3 järgi 1 aasta 7 kuu pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti F.H liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 30 päeva karistusaja hulka ja mõisteti lõplikult ärakandmisele 1 aasta 7 kuud vangistust. S.F tunnistati süüdi KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg-le 1 ja 2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele 2 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 1 aasta, ei pöörata täitmisele, kui S.F ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. M.T tunnistati süüdi KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks rahaline karistus 230 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele päevamäär 21,70 eurot), s.o summas 4991 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära, ja mõisteti lõplikuks karistuseks rahaline karistus 224 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele päevamäär 21,70 eurot), s.o summas 4860,80 eurot. M.T-le määrati KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel rahalise karistuse summas 4860,80 eurot tasumine ositi 1 aasta jooksul 405,06 euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Q.G , F.H , S.F-i ja M.T süüditunnistamises KarS § 400 lg 1, lg 2 p 3 järgi ja S.N-i süüditunnistamises KarS § 400 lg 1, lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi olid kokkuvõtvalt järgmised.

Tuvastatud on, et AKKA AB OÜ, Alakki OÜ ja OÜ Alpikann Wiru Grupp, samuti M.T ning S.F , tegutsesid kooskõlastatult ja F.H kontrolli all. Seda tõendavad äriregistri teabesüsteemi väljavõtted, tunnistaja A.R. ütlused, milles ta kinnitab, et allkirjastas Alakki OÜ nimel hinnapakkumisi F.H palvel, ja M.T ütlused, mille kohaselt F.H korraldab AKKA AB OÜ, Alakki OÜ ja OÜ Alpikann Wiru Grupp igapäevast majandustegevust. Ka tunnistaja M.K. andis ütlusi, et eelviidatud juriidilised isikud tegutsesid ühisel eesmärgil ning nende tegevust korraldas F.H. F.H telefonivestlusest M.T-ga ilmneb, et tema kontrolli all on mitu ettevõtet (20. juuni 2011. a jälitusprotokoll, asitõendite kd 4, tl 97). Q.G ja M.P. i osalust skeemis tõendavad äriregistri teabesüsteemi väljavõtted, samuti tunnistaja M.P. i kohtueelses menetluses antud ja kohtumenetluses avaldatud ütlused, mille kohaselt Q.G oli vahetult seotud OÜ NIK Group, OÜ FN Gropp ja OÜ BMF Baltic juhtimisega. 21. juuni 2011. a jälitustoimingu protokollist nähtub, et 13. juunil 2011 arutavad Q.G ja M.P. ehitustöödeks kaupade tellimist. (Asitõendite kd 4 tl 32–33.) Kokkulepet kinnitavad ka M.T ütlused selle kohta, et linnavalitsuse ametnikele öeldi ette ettevõtete nimed, kellele saata riigihanke kutsed. Ettevõtted olid G.F. ja Q.G kontrolli all ja nende vahel oli kokku lepitud, kes hanke võidab. Q.G osalust kinnitab ka 8. detsembri 2010. a vestlus F.H ja M.T vahel, mille käigus räägiti Q.G mõjust hankemenetluse tulemustele ja ettevõtjate vahelistest kooskõlastustest. (20. juuni 2011. a jälitustoimingu protokoll, asitõendite kd 4 tl 83-84). Kokkuleppe olemasolu kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid, mis puudutavad ettevõtete raamatupidamistegevust ja riigihangete korraldamist puudutavad dokumendid. Kokkuleppeid riigihangete tulemuste kohta tõendab muu hulgas 14. mai 2011. a jälitustoimingu protokoll, mis kajastab 10. ja 11. novembri 2010. a vestlusi süüdistatavate F.H, S.N-i, M.T ja S.F-i vahel seoses hankega "Narva 6 koolieelse lasteasutuse osaline remont". (Asitõendite kd 3 tl 151-162). Nendest vestlustest nähtub, et F.H annab M.T-le korralduse pidada hanke osas läbirääkimisi teiste ehitusettevõtjatega. M.T annab seejärel teada, et M.P. iga lepiti kokku, et hankeobjektid jagatakse omavahel ja M.P. kooskõlastab jagamise Q.G-ga ("Q.G-ga "). Lisaks kinnitavad kokkulepete olemasolu süüdistatava M.T ütlused. F.H süüditunnistamist KarS § 298 lg 1 järgi ja S.N-i süüditunnistamist KarS § 294 lg 1 järgi põhjendas maakohus kokkuvõtvalt järgmiselt. Süüdistust tõendab e-kinnistusraamatu väljavõte T.F. kinnisvara kohta. 15. mai 2011. a jälitustoimingu protokollist nähtub, et ajavahemikus 1. novembrist 2010 kuni 14. jaanuarini 2011 toimusid vestlused S.N-i, F.H ja M.T vahel, mille käigus lepiti kokku S.N-i abikaasale kuuluvas korteris remondi tegemises. Süüdistatav F.H mainib, et saadavate soodustuste puhul on tegemist n-ö kingitusega S.N-ile ning F.H ja S.N räägivad ka linna tellitavate avariiremonttööde jaotamisest ettevõtjate vahel. (Asitõendite kd 4 tl 105-168). M.T ütlused kinnitavad töömaterjalide ostmist S.N-i jaoks soodsate hindadega. OÜ Vitamol puudutavas osas kinnitavad altkäemaksu süüdistust töövõtulepingu sõlmimisega seotud dokumendid ja 15. mai 2011. a jälitustoimingu protokollis kajastatud 10. jaanuaril 2011 toimunud vestlused S.N-i , F.H ja M.T vahel, milles lepitakse kokku pakkumuse tegemisega seonduvat. Muu hulgas arutatavad F.H ja S.N omavahel hinnapakkumusele märgitavat kuupäeva ja summa suurust. (Asitõendite kd 1 tl 152-164.)

Viru Maakohtu 7. aprilli 2014 kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonid Q.G kaitsja apellatsioon

Q.G kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse Q.G KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi õigeks. Kaitsja hinnangul on kohus rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, hinnanud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult ning jätnud tähelepanuta kaitsja poolt esile toodud asjaolud. See on kaasa toonud ebaõige lahendi. Konkreetsemalt osundab kaitsja järgmisele. Ebaselgeks jääb Q.G roll väidetavate konkurentsi kahjustava eesmärgi ja tagajärjega ettevõtjate-/konkurentidevahelise kokkulepete sõlmimisel, samuti Q.G seos ühe või teise äriühinguga, sh Q.G võimalus kontrollida ja juhtida üht või teist äriühingut ja/või olla sellest tegelikuks kasusaajaks. Vaatamata asjaolule, et viidatud äriühingute juhatuse liikmed on võtnud omaks teatud kooskõlastatud tegevuse riigihangetel osalemisel, ei ole maakohus piisavalt täpselt avanud Q.G rolli selles konkreetses tegevuses ega selgitanud tema konkreetseid tegusid ja faktilist või õiguslikku võimalust riigihanke korraldamist mõjutada. Kohtu hinnangul kinnitab Q.G osalust antud kuriteoskeemis muu hulgas väljavõte äriregistri teabesüsteemist, mis seob teda erinevate äriühingutega. Ettevõttega FN Grupp OÜ ei ole Q.G-l mingit seost. N. G kinnitusel ei ole Q.G selle äriühinguga seotud ja ei tundnud huvi selle tegevuse vastu. V. O, I. S., M. A. ja T.L. ütlused väljendavad pigem arusaamu olukorrast, mitte teadmist Q.G seotusest konkreetse firmaga. Äriühingus NIK Group OÜ oli Q.G vaid osanik, st mitte äriühingu reaalne juhtija ja äriühingu nimelt kokkulepete sõlmija. Ei saa eitada, et osanikel on teatud kontroll äriühingu tegevuse üle, kuid siit tekib küsimus, kas seadusandja on soovinud anda oma hinnangut konkreetse kokkuleppe sõlmijale või kõigi ettevõttega seotud isikute tegevusele. M.T ütlustest ei ole võimalik aru saada, millest ta järeldas, et FN Grupp OÜ puhul oli tegemist Q.G firmaga. Mitmete tunnistajate ütlustest kajab vastu see, et tegemist oli ühe või teise isiku nägemusega olukorrast, mitte selge teadmise või kirjeldusega juhtunust. Kohus ei saa rajada oma otsust isikute subjektiivsetele arvamustele. Tõendamist ei ole leidnud konkreetsed kokkulepped, mis isikute vahel väidetavalt sõlmiti. Üldine määratlus ja üldine väidetav kokkulepe ei ole KarS § 400 kohaldamise aluseks, kuivõrd selles sättes ettenähtud ja ka karistatav kokkulepe peab olema konkreetne, s.o teatud kindlaid turu tingimusi mõjutav või kindlaid kauplemistingimusi kokku leppiv. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta kaitsja osundatu, et süüdistused mõjuvõimuga kauplemises ja konkurentsikuriteos on teineteist välistavad ning nende süüdistuste esitamine Q.G osas on vastuoluline. Q.G on kinnitanud oma ütlustes, et tema ei osale ettevõtjana ehitusturul, vaid tema äritegevuse valdkonnad on õmblustööstus, kaubandus ja kinnisvarahaldus. KarS § 400 osundatud kokkuleppe sõlmijaks peab olema konkreetselt turul (hankemenetluses pakkumiste tegemisel) osalev isik, mitte aga mistahes isik, kes ei oma reaalset puutumust pakkumistega. Nii süüdistus kui maakohus on osundanud Q.G poolt väidetavalt oma „äriliste ja poliitiliste sidemete“ ärakasutamisele. Samas ei ole viidatud määratlemata õigusmõisteid avatud ei süüdistuses ega kohtuotsuses määral, et apellandid saaksid üheselt aru sellest, mida nende mõistetega on silmas peetud ning seetõttu ei ole olnud võimalik ka täies mahus aru saada, kuidas on Q.G saanud neid sidemeid seadusevastaselt ära kasutada. Nii kohtuotsuses kui ka süüdistuses on avatud Q.G tegevuse seadusevastasus KarS § 2981 ettenähtud blanketse teokoosseisu toimepanemisel läbi RHS ja ATS vastavate sätete. 1 tõlgendust läbi Apellandi hinnangul on nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses toodud KarS § 298

RHS § 4 ja ATS üldsätete selle õigusnormi adressaadile üllatav ja selle ette nägemine ei oleks olnud mistahes isikule mõistlikult võimalik. Q.G-le mõistetud karistus ei ole põhjendatud. Riigikohtu lahendis 3-1-1-99-06 on märgitud, et karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste puhul. Sõna "üldjuhul" tähendab seda, et tegemist ei ole reegliga, millel puuduksid erandid. Tulenevalt eeltoodust oleks kohus pidanud arvestama, et Q.G on varem kohtu poolt karistamata ega ole alates talle inkrimineeritavate tegude toimepanemisest enam kui kolme aasta jooksul sooritanud muid süütegusid. Q.G on vahi all olnud 6 kuud ja sellega seoses kandnud sisuliselt ära šokivangistusega võrdse karistuse. Samuti ei ole kohus arvestanud majanduskuritegude (näiteks KarS § 400) puhul sageli kohaldatavaid tingimisi karistusi. S.F-i kaitsja apellatsioon S.F-i kaitsja taotleb Viru Maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse S.F KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi õigeks. Alternatiivselt taotleb kaitsja kohtuotsuse tühistamist ja tagastamist maakohtule uues koosseisus läbivaatamiseks. S.F ei olnud teadlik konkurentsipiirangust ja astus teise poolega tavapärastesse ettevõtlusega seotud suhetesse. S.F-i ja M.T vaheline telefonikõne sisaldab vaid vestlust objektist, objektil tehtud töö eest tasumist ja seost võimaliku konkurentsikokkuleppega antud kõnest kaitsja hinnangul kuidagi ei tulene. S.F ei ole teiste süüdistatavatega mingeid läbirääkimisi konkursside jaotamisega olnud. M.T-ga olid S.F vaid tootmisalased suhted, sh arutati teostavate tööde võimaliku hinna üle. Kohtumised ja telefonikõned toimusid nende vahel vaid tootmissuhete raames. S.F on Narva linnas ehitustööde läbiviimise konkurssidel osalenud alates 2003. aastast ning teostanud erineva raskusastmega töid enam kui 200 objektil. Pretensioone ja etteheiteid seoses teostatud töödega ei ole S.F-ile kunagi esitatud. Alates 2003. aastast on S.F-i firmat Alakki OÜ, alates 2010. aastast aga AKKA AB OÜ-d kutsutud periooditi ehitustööde konkurssidel osalema. S.F-i apellatsioon S.F taotleb kohtuotsuse tühistamist ja enda õigeks mõistmist. Apellandile on jäänud arusaamatuks, kuidas sai ta üldse osaleda konkurentsi kahjustavas tegevuses, kui ta ei suhelnudki võimalike konkurentidega, ei omanud ehitusalast ega finantsalast haridust ja kogemust. Süüdistuse väited on oletuslikud ja tõendamata. Samuti tekitavad küsimusi kohtu järeldused, mis tuginevad süüdistatavate ütlustest tehtud lühikestele refereeringutele. Apellant leiab, et tegemist on tõlkeprobleemiga ja tema ei ole kellegagi midagi kooskõlastanud. Samuti tugines kohus alusetult tema kohtueelses menetluses antud ütlustele. Maakohus on andnud meelevaldse ja vale hinnangu M.K. ütlustele järgmises (otsuse lk 94): ”Tegelikkuses on meie kontoris selliselt, et kõik me neljakesi - F.H, S.F, M.T ja mina - töötame vajadusel parasjagu selle firma jaoks, kelle jaoks antud hetkel vaja töötada on. Kui on vaja teha midagi AKKA AB OÜ jaoks, teeme seda kõik, kui vaja OÜ Alpikann Wiru Grupp jaoks, siis töötavad selle nimel kõik.” Maakohus asus seisukohale, et ettevõtted AKKA AB OÜ, Alakki OÜ, OÜ AWG ning samuti süüdistatavad M.T ning S.F tegutsesid ühe eesmärgi saavutamiseks. S.F juhib tähelepanu asjaolule, mille kohaselt võttis maakohus M.T ütlused arvesse kaudse tõendina ning asus seisukohale, et ettevõtted AKKA AB OÜ, Alakki OÜ ning OÜ AWG, samuti süüdistatavad S.F ning M.T süüdistuses nimetatud

ajaperioodil, võttes osa erinevatest hangetest, tegutsesid kooskõlastatult ning F.H juhtimise all. Maakohus leidis, et S.F valmistas ette ja koostas samaaegselt nii AKKA AB OÜ, Alakki OÜ ja OÜ AWG hinnapakkumused. Apellandile on arusaamatu, milliste tõendite alusel on kohus sellisele seisukohale asunud. Samuti on tuletatud maakohtu järeldus (otsuse lk 102) selle kohta, et”19. novembril 2010. a kella 09.30 ja 09.40 vahel toimus AWG kontoris F.H , M.T ja S.F-i vestlus, mille käigus M.T andis ülevaate hankeobjektide jaotumise seisust. Vestluse käigus selgitas M.T, et ta rääkis veelkordselt küsimuse läbi G.F. ja M.P. iga ja kõik varem kokkulepitu jäi jõusse. M.P. võtab omale kaks lasteaeda (Kuldkalake ja Pääsuke) ja ülejäänud saavad nad endale („ülejäänud kõik on meie“). Kohus asus seisukohale, et nähtuvalt vestluse käigust oli S.F vähemalt antud hetkest informeeritud, et hankeobjektid on jaotatud ettevõtjate poolt omavahel. Apellandi arvates pole aru saada kuidas jälitusprotokoll tõendab KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 kuriteo toimepanemist S.F-i poolt. Apellant ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt jagasid ülalnimetatud tegevusega Q.G , F.H, M.T ja S.F Narva linna munitsipaaltellimustega seotud ehitusturu, st kaubaturu KarS § 400 mõttes ja piirasid kolmandate isikute pääsu sellele kaubaturule ja S.N aktiivselt aitas F.H-le, M.T-le ja S.F-ile kaasa. Kohus on asunud alusetult seisukohale, et ülalnimetatud süüdistatavad ei tunnistanud ennast süüdi eesmärgiga vabaneda vastutusest toimepandud kuritegude eest. Apellandi arvates jäi siiski ebaselgeks, milliste tõenditega on S.F-i ütlused ümber lükatud ja milliste tõenditega on tõendatud S.F-i süü kuriteo toimepanemises. Süüdistatav ei nõustu karistusega, see on põhjendamatult karm ega ole kooskõlas kehtiva regulatsiooni ja kohtupraktikaga. Ebainimlik on kohtu seisukoht šokivangistuse kohaldamise osas. Nimelt asus maakohus seisukohale, et katseaja toime võiks S.F-ile mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike vabaduspiirangutega see on seotud. F.H kaitsja apellatsioon Kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõistetaks F.H KarS § 298 lg 1 ja § 400 lg 1, lg 2 p 3 järgi õigeks. F.H-le KarS § 400 lg 1, lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistuse osas on kaitsja argumendid kokkuvõtlikult järgmised. Kohtuotsuses puudub viide sellele, kas F.H on kuriteo koosseisu erisubjekt või mitte. Kaitsja leiab, et F.H ei ole erisubjekt KarS § 400 mõttes. Kohtuotsusest ei nähtu, kas F.H süüdistatakse konkurentsi kahjustamises eraisikuna või ettevõtjana, kelle majanduslikud huvid hõlmavad nii OÜ Alpikann Wiru Gruppi kui ka AKKA AB OÜ-d ja Alakki OÜ-d. Kaitsja seisukohalt ei saa olla, et äriühingute poolt konkurentsivastase kuriteo puudumisel esitati süüdistus hoopis äriühinguga seotud isikutele. Seega ei saa F.H olla KonkS § 4 lg 1 mõttes kuriteosubjektiks. Maakohtu otsuse kohaselt tegutses F.H enda huvides. Seega maakohtu otsuse kohaselt ei ole F.H määratletud kui ettevõtja huvides tegutsev isik. Analoogselt KarS §-ga 400 lg 1 ja arvestades, et F.H ei saa olla ettevõtja ÄS ja KonkS mõttes ning süüdistuse ja otsuse kohaselt ei ole F.H kui ettevõtja huvides tegutseva isikuna määratletud, siis ei ole F.H ka KarS §-s 400 lg 2 p 3 ettenähtud erisubjekt.

Maakohus märkis, et F.H juhtis ja korraldas AKKA AB OÜ, Alakki OÜ ja OÜ AWG igapäevast majandustegevust, mistõttu oli ta tegelikult nende ettevõtete juht, andes korraldusi nimetatud firmade juhatuse liikmetele M.K. , S.F-ile ja A. R. Kaitsja ei nõustu maakohtu järeldusega F.H juhtimisrolli osas. OÜ Alakki ei ole süüdistusega seotud, seega on maakohtu poolt OÜ Alakki tegevuse seostamine F.H väidetava juhtimisega alusetu. Maakohus alandas oluliselt teiste isikute rolli AKKA AB OÜ, Alakki OÜ kui ka OÜ AWG juhtimisel, eesmärgiga seostada F.H tegevust nimetatud osaühingutega. S.F on endal piisavalt kogemust ettevõtte juhtimisel, mistõttu on arusaamatu, miks oleks ta pidanud end allutama F.H kontrollile. Kaitsja peab oluliseks rõhutada, et kohus hindas tunnistajate ütlusi valikuliselt. Tõendite analüüsimisel tuleb lähtuda asjaolust, et nii T. L kui G. F olid huvitatud sellest, et oma vastutust vähendada. Kaitsja leiab, et F.H-le esitatud süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi on tõendamata. Süüdistuse hüpotees, mille kohaselt F.H osutas S.N-ile mitmeid soodustusi eelmääratud tegevuse teostamise eest, ei ole kinnitust leidnud. Ükskõik millise korteri remonti ei saa pidada altkäemaksuks ekvivalentsussuhet tõendamata. Ametiisiku tahtlus ebaseadusliku teo tegemisel seoses soodustuse saamisega on süüdistuse esitamisel määrava tähtsusega. Juhul kui ilmneb, et soodustuse saamine on põhjustatud teiste asjaoludega (näiteks inimestevahelised head suhted, abivalmidus jne) on ametiisiku kriminaalvastutus välistatud. Kriminaalasja raames on tõendatud, et F.H ja S.N-i vahel esinesid pikaajalised sõbralikud suhted. Samuti on tõendatud, et S.N-i ostetud ehitusmaterjalid olid ostetud turuhindadega ning puudus erinevus teistele klientidele tehtava müügihinnaga. Maakohus on jätnud leidmata põhjusliku seose S.N-i käitumise ja saadud soodustuse vahel. S.N-i üldiste kohustuste kirjeldamisega ei saa konkreetset asjaolu tõendada. Tuleb tõendada käitumise muutust võrreldes eelneva olukorraga. F.H roll piirdus sõbralike soovituste andmisega. F.H ei ole ühtegi korda S.N-ile korraldusi andnud või nõudmisi esitanud. Seoses remonttööde tegemisega S.N-i abikaasa korteris ei sooritanud S.N seega ühtegi seaduslikku ega ebaseaduslikku vastuteenet. Vitamol OÜ-ga seotud episoodi osas märgib kaitsja järgmist. Süüdistuse osas on tõendamata, et 10. jaanuaril 2011. a avaldas S.N F.H-le vastutasuks varem saadud ja S.N-ile lubatud soodustuse eest konfidentsiaalset infot 2011. aastal toimunud hanke Spordihalli katuse lumekoristustööde kohta. Kaitsja arvates ei ole nimetatud info konfidentsiaalne, mistõttu ei ole süüdistuse seisukoht objektiivsetele tõenditele rajatud. Samuti märgib kaitsja, et tööde teostamisest loobus M.T. F.H ei ole mõjutanud teda töö tegemisest loobuma. F.H ei ole V.M. hankevõitu lubanud. F.H tegevus piirdus V.M. töö sisu selgitamisega. Hiljem suhtlesid S.N ja V.M. omavahel ilma F.H vahenduseta. Kaitsjale on ebaselge, milles seisneb F.H tahtlus, kui ta annab informatsiooni saamisel selle informatsiooni V.M. edasi. F.H suhtes tehtud süüdimõistvat otsust põhjendas kohus eelkõige M.T eeluurimisel antud ütlustega ja jälitustoimingust saadud teabega. Teised tõendid, mida maakohus kasutas süüdimõistva otsuse põhjendamisel on kaudsed, mis ei ole F.H tegevusega otseselt seotud.

Hinnates tõendeid nende kogumis, võttes seejuures arvesse M.T ütlused kaudse tõendida, asus maakohus seisukohale, et ettevõttes AKKA AB OÜ, Alakki OÜ ja OÜ AWG ning samuti M.T ja S.F süüdistuses nimetatud ajaperioodil, võttes osa erinevatest hangetest, tegutsesid kooskõlastatult ning olid süüdistatava F.H juhtimise all. Maakohtu selline seisukoht on otseses vastuolus M.T ütlustega. M.T ütluste kohaselt oli tal F.H-ga süsteem, et 75% hanke maksumusest saab endale M.T ja selle eest maksab ehitajatele, materjalide eest, maksud ja 10% G.F. le hankevõidu eest. Kui G.F. otsustas nii hankes osalevate firmade üle kui ka selle, kes hanke võidab, siis on alusetu ja põhjendamatu maakohtu arvamus, et F.H tegevus oli suunatud ehitusturu jagamisele. Seoses eeltooduga luges kohus otseseks tõendiks jälitustoiminguga saadud teabe. Kaitsja hinnangul jättis kohus käsitlemata, kas jälitustoimingutega saadud teave on tõendina lubatav või mitte. Kaitsja palub kontrollida nii 27. oktoobri 2010. a kui ka teiste Viru Maakohtu määruste põhjendatust ja jätta jälitustoimingutega kogutud teave tõendina arvestamata. F.H oli eeluurimise ajal vangistuses alates 17.05.2011 – 15.06.2011 (30 päeva). F.H sai eelvangistuses olles piisava reaalse karistuse selleks, et tulevikus välistuks isegi võimalus antud situatsiooni kordamiseks. F.H suhtes 1,7 aasta pikkuse vangistuse kohaldamine ei ole põhjendatud. S.N-i kaitsja apellatsioon Kaitsja taotleb Viru Maakohtu 07. aprilli 2014.a otsuse tühistamist S.N-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 294 lg 1, § 400 lg 1, lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi ning uue otsuse tegemist, millega S.N õigeks mõistetakse. S.N-i süüdistuses KarS § 400 lg 1, lg 2 p 3 - § 22 lg 3 järgi on kaitsja seisukohal, et maakohus ei ole tunnistaja T.L. ütlusi tervikuna hinnanud ning kasutanud tunnistaja T.L. ütlustest üksikuid maakohtu arvates sobivaid fragmente. T. L on tunnistuste andmisel (01. aprilli 2013. a kohtuistungil) püüdnud rääkida nii-öelda loosungitega, tema poolt antud ütlustes puudub omavaheline loogiline seos. T.L. ütlusi ei saa tõesteks lugeda. Kaitsja osundab jälitusprotokollile (kd VII, lk 179 – 208) ning leiab, et maakohus, viidates vestluste lahtikirjutusele, viitab mitte niivõrd S.N-i enda kui tema vestluspartneri poolt öeldule ja omistab selle S.N-ile. Kohus viitab otsuse p 3.6.6. sellele, et tõendamist on leidnud süüdistuses välja toodud konkreetsed hankemenetlused, mille puhul on konkurentsialaseid rikkumisi tuvastatud. Maakohus viitab 06. jaanuari 2012. a asitõendi vaatlusprotokollile (kd V, lk 201 - 247), millest nähtub, et S.N on e-posti teel edastanud F.H-le kuue lasteaia remondihanke raames teostatavate tööobjektide nimekirjad enne hanke väljakuulutamist. Kaitsja leiab, et nimetatud tööobjektid ja nende nimekiri oli mitte Narva Linnavalitsuse teenistusalane, vaid täiesti avalik info, mis oli avalikult teada kõigile Narvas tegutsevatele ehitusettevõtetele. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et skeemist võttis aktiivselt osa ka S.N. Kohus S.N-i konkreetsele ebaseaduslikule tegevusele osutanud ei ole. F.H on kohtuistungil antud ütlustes osundanud, et jälitusprotokollides väljatoodu on sisuliselt kontekstist välja rebitud ning OÜ AWG kontoris toimunud vestlustel polnud mingit konkreetset eesmärki, vaid tegu oli lihtsalt omavahelise suhtlemisega, millel puudus igasugune varjatud eesmärk. F.H selgitas, et tema arvamuse kohaselt ei olnud S.N hanketurul mõju ning ta ei olnud seotud ka hangete korraldamisega.

S.N-i süüdistuses KarS § 294 lg 1 järgi viitab kohus põhilise tõendina jälitustoimingutega saadud tõenditele. Samas on kohus jätnud tähelepanuta mitmed asjaolud. Kaitsja viitab jälitusprotokollis kajastatud 03. novembri 2010. a OÜ AWG kontoris toimunud F.H ja S.N-i vahelisele vestlusele. Kaitsja rõhutab, et maakohus kirjeldab mitte niivõrd F.H ja S.N-i vahelist vestlust, vaid F.H poolt S.N-ile öeldut ja sedastab, et F.H tegi seda ainult mõista andmisega ning sedagi kaudselt. Maakohus järeldas kokkuvõtvalt, et väljatoodud arvestuste kohaselt oli selles vaadeldud ettevõtete poolt tehtud soodustuste kogusumma 7188,68 krooni (459,44 eurot). Kaitsja leiab, et maakohtu märgitu, kuidas selline summa saadi, on meelevaldne. Materjalidest tulenevalt puudub võimalus järelduseks, et OÜ-l AWG oli võimalus ehituskauplustes kasutada erinevalt teistest firmadest mingit erilist, ainult sellele firmale suunatud soodustust ja et S.N on üldse mingeid soodustusi ebaseaduslikult saanud. Kaitsja juhib tähelepanu ka asjaolule, et S.N sõlmis korteriremondi töövõtulepingu eraisiku M.T-ga. Juhul, kui M.T teostatava remonttöö käigus ka midagi odavamalt sai või kasutas ehituskauplustes võimalikku tehtavat allahindlust, on selle S.N-ile inkrimineerimine meelevaldne. Samuti jääb arusaamatuks, kellelt S.N seda konkreetset soodustust sai: ehituskauplustelt, OÜ-lt AWG, F.H-lt või M.T-lt. Asja materjalidest ei nähtu, et S.N asus pärast remonti seejärel aktiivselt tegutsema, et anda vastu enda poolt ekvivalent nimetatud summa eest ning kuskilt ei nähtu, et S.N oleks kellegagi sellekohaseid kokkuleppeid sõlminud või et S.N oleks tõstatanud küsimuse, mida konkreetselt peab ta saadud soodustuse eest tegema. Seoses Vitamol OÜ ning Rakvere tänaval asuva spordihalli katuse lumekoristustöödega märgib kaitsja järgmist. Kohus on jätnud tähelepanuta V.M. i ütlused (25. veebruari 2013. a kohtuistung), mille kohaselt osales ta 2010. aastal Rakvere tänaval asuva spordihalli katuselt lumekoristustööde läbiviimises. Lumekoristustööde tegemise võimalusest sai V.M. infot F.H-lt , vaatas objekti üle, lund oli palju, olukord oli ohtlik, lumekoristustöö oli vaja kiiresti ära teha. Hankes V.M. ei osalenud, vaid lihtsalt koostas tööde eelarve, mille viis linnavalitsusse ja andis sekretäri kätte, kuna S.N kohal ei olnud. Mõne aja pärast sai V.M. teatise, et see töö on vaja ära teha, mistõttu sõlmiti leping tema firma ja linna vahel. Töid teostav firma sai lubatud raha täies ulatuses, V.M. ei pidanud kellelegi mingit raha andma. Kaitsja leiab, et kui antud lumekoristustööde tegemisega oleks viivitatud, siis oleks juhtunud tegelik avarii. S.N oli avariiolukorrast teadlik ja võttis ette samme selle vältimiseks. Maakohus järeldas üllatuslikult, et lumekoristustööde teostamise organiseerimine spordihalli katuselt kujutab endast ametnikupoolset vastutasu talle lubatud ja tehtud soodustuse eest. Samuti ei saa nõustuda maakohtu järeldusega, mille kohaselt on S.N-i ütlused ümberlükatud kohtuistungil uuritud tõenditega. Kohus on S.N-ile karistuse mõistmisel lähtunud prokuröri taotletud karistusest ning jätnud arvestamata, et S.N on pere ning kindel elukoht, tema suhtes puuduvad andmed kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse kohta, ta on kriminaalkorras karistamata. Kaitsja palub kontrollida, kas prokuratuuri taotlused kohtule jälitustoimingu loa saamiseks olid põhjendatud ja kas Viru Maakohtu määrused, millega eeluurimiskohtunik andis loa

jälitustoiminguks, vastavad seaduses kehtestatud kohtumääruse põhjendatuse nõuetele ning kas järgitud on põhimõtet.

Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2015 otsus Tartu Ringkonnakohtu 24. aprilli 2015. a otsusega tühistati maakohtu otsus osaliselt, s.o süüdistatavatele mõistetud karistuste osas. Q.G-le , F.H-le, S.F-ile ja S.N-ile mõistetud vangistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 ning § 75 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga kaks aastat. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid Q.G

ja F.H kaitsjad.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2015 otsus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2015. a otsusega tühistati maa- ja

ringkonnakohtu otsus Q.G süüditunnistamises KarS § 298 lg 1 järgi ja ta mõisteti selles süüdistuses õigeks. Samuti tühistati maa- ja ringkonnakohtu otsus Q.G süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ning lg 2 p 3 järgi ja talle liitkaristuse mõistmises, F.H süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 ning § 298 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises, S.N-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 294 lg 1 ja § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 – § 22 lg 3 järgi ning talle liitkaristuse mõistmises, S.F-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning M.T süüditunnistamises ja karistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi. Samuti tühistati maa- ja ringkonnakohtu otsus S.N-ilt konfiskeerimise asendamise korras 459 euro 44 sendi ja süüdistatavatelt menetluskulude väljamõistmises. Kriminaalasi saadeti selles osas ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus 29. oktoobril 2010 antud eeluurimiskohtuniku loa alusel tehtud jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks ja uue kohtuotsuse tegemiseks. Riigikohtu seisukohad olid lühidalt järgmised.

Q.G tuleb KarS § 298 lg 1 järgi õigeks mõista. Süüdistuses ja kohtuotsustes viidatud riigihanke seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse ametnike tegevust reguleerivate seaduste sätetest, mille rikkumist Q.G-le ette heidetakse, ei tulene tema tegevuse ebaseaduslikkust. Need sätted ei käsitle tema tegevust. Kohtute põhjendused jälitustoimingu seaduslikkuse kontrollimisel on pealiskaudsed. Hinnatud ei ole, kas 29. oktoobri 2010. a jälitustoimingu loa taotlemisel ja toimingu alustamisel oli piisavalt andmeid juba toimepandud kuriteo kohta KarS § 2981 tähenduses ning milline oli F.H seos selle kuriteo toimepanemisega. Kohtud pidanuks kontrollima, kas jälitustoimingu loa andmine F.H suhtes oli põhjendatud ja kas selle alusel saadud tõendid on lubatavad. Maakohus keeldus kaitsja taotletud jälitustoimingu loa lisamisest kriminaalasja materjalidele, kuid keeldumise põhjuseid kohtuotsusest ei nähtu. Kohtud on rikkunud jälitustoimingu seaduslikkuse hindamisel olulisel määral kohtuotsuse põhjendamise nõudeid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 339 lg 2 tähenduses ning esineb vajadus laiendada kriminaalasja lahendamise piire ka teistele süüdistatavatele. Q.G väidetav mõju Linnavara- ja Majandusameti ametnike otsustele ei välista vastutust konkurentsi välistava kokkuleppe eest. Kohtuotsuste põhjendused on vastuolus selles osas, kes on need ettevõtjad, kelle vahel on sõlmitud konkurentsi kahjustav kokkulepe. Ühe ja sama ettevõtte huvides tegutsevad isikud ei ole käsitatavad konkurentidena.

Tatu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2016 otsus

Tartu Ringkonnakohtu 8. aprilli 2016. a otsusega tühistati Viru Maakohtu 7. aprilli 2014. a otsus osaliselt F.H süüditunnistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 ja § 298 järgi; S.N-i süüditunnistamises KarS § 294 lg 1 ja § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 – § 22 lg 2 järgi, S.F-i, Q.G ning M.T süüditunnistamises KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning süüdistatavatele mõistetud karistuse osas. Ringkonnakohus mõistis süüdistatavad õigeks.

Maakohtu otsus tühistati S.N-ilt KarS § 83 lg 1, § 84 ja § 85 alusel konfiskeerimise asendamiseks 459,44 euro väljamõistmise osas. Menetluskulud jäeti riigi kanda. Samuti otsustati tagastada juba tasutud rahaline karistus ja menetluskulud. Ringkonnakohus käsitles eeluurimiskohtuniku 29. oktoobri 2010. a jälitustoimingu loa määrust, selle aluseks olevat taotlust ning kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust. Loast tulenevalt oli uurimisasutuse huviorbiidis S.N , kes võis olla seotud erinevate kuritegude toimepanemisega: altkäemaksu/pistise võtmine, riigihangete nõuete rikkumine, mõjuvõimuga kauplemine. S.N-i, F.H ja M.T suhtes jälitustoimingu tegemise taotlus, milles viidati KarS § 2981 järgi kvalifitseeritavale kuriteole, esitati 28. oktoobril 2010. Päev varem avatud jälitustoimikust nähtub, et enne jälitustoimingu loa taotlust on koostatud õiendid, mille kohaselt on saadud teavet, mis puudutab Narva aselinnapea S.N-i ja tema abikaasa korteriostu ja remonti F.H kaasabil, nende suhtlust ja G.F. kooskõlastatud tegevust S.N-iga riigihangete korraldamisel. Sellest järeldati, et S.N võivad olla korruptiivsed suhted F.H-ga ning ta võib olla seotud ebaseaduslike riigihangete võitudega. Viru Maakohtu 29. oktoobri 2010. a määrusega anti luba jälitustoiminguteks S.N-i, F.H ja M.T suhtes ajavahemikul 29. oktoobrist kuni

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2016 otsus

Riigikohtu otsusega tühistati ringkonnakohtu 8. aprilli 2016.a otsus täies ulatuses ja saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kohtuotsuse põhistused olid lühidalt järgmised. Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu hinnanguga, et kuna luba jälitustoiminguks anti

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused. Ringkonnakohtu istungil jäi Q.G kaitsja apellatsioonis esitatud taotluse juurde mõista süüdistatav KarS § 400 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos õigeks. Alternatiivselt palus kaitsja kaaluda kriminaalasja lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. F.H , S.F-i ja S.N-i kaitsja I. Surmarok jäi apellatsioonides esitatud taotluste juurde, leides, et tema kaitsealused tuleb kõigis neile süüks arvatud kuritegudes õigeks mõista. S.N, F.H ja S.F toetasid kaitsja esitatud taotlust. M.T kaitsja taotles ringkonnakohtus süüdistatava õigeksmõistmist konkurentsialase kuriteo toimepanemises. Prokurör vaidles süüdistatavate ja nende kaitsjate taotlusetele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuistungil osalenud süüdistatavad, F.H , S.F-i , S.N-i, Q.G ja M.T kaitsjad, prokuröri ning tutvunud jälitus- ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsus kuulub osalisele tühistamisele süüdistatavatele mõistetud karistuse osas. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kriminaalasja apellatsioonide piirid on määratletud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-89-15. Nimetatud lahendist tulenevalt peab ringkonnakohtus tegema otsustuse, kas S.N on toime pannud KarS §-de 294 lg 1 ja 400 lg 1, lg 2 p 3 ja 22 lg 3 järgi, F.H KarS §-de 298 lg 1 ja 400 lg 1, lg 2 p 3 järgi ning Q.G , S.F ja M.T KarS § 400 lg 1, lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Süüdistatavate süüditunnistamisel tuleb ringkonnakohtul lahendada ka S.N-ile, F.H-le, Q.G-le , S.F-ile ja M.T-le mõistetava karistuse küsimus. Samuti tuleb lahendada küsimus S.N-ilt konfiskeerimise asendamise korras 459.44 sendi väljamõistmise osas. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-89-15 reolutsiooni punktist kaks võib jääda ekslik mulje, nagu tühistanuks kriminaalkolleegium ülalkrjeldatud osas ka maakohtu otsuse. Ringkonnakohus leiab, et juhul kui Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistanuks ülalkirjeldatud osas ka maakohtu otsuse, puudunuks ringkonnakohtul maakohtu otsus, mida apellatsiooni korras läbi vaadata. Samas pidas Riigikohtu kriminaalkolleegium ometi vajalikuks tagastada nimetatud kriminaalasi ringkonnakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks, s.o kolleegium pidas ringkonnakohut pädevaks nimetatud kriminaalasja arutama. Taoline otsustus viitab üheselt Riigikohtu kriminaalkolleegium soovimatusele tühistada maakohtu otsus. Ringkonnakohtu arvates on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsust nimetatud viisil mõistnud ka süüdistatavad ja kaitsjad, sest sellekohased etteheiteid ei ole menetlusosalised oma vastuväidetes ega ka kohtuistungil ringkonnakohtule esitanud. Jälitustoimingutega kogutud tõendite lubatavus Viru Maakohtu 7. aprilli 2014 kohtuotsusele esitatud apellatsioonides on F.H ja S.N-i kaitsjad esitanud taotluse Viru Maakohtu poolt jälitustoiminguteks antud loa, selle pikendamise lubade ning nende aluseks olnud prokuratuuri taotluste põhistatuse kontrolliks. Seejuures rõhutavad kaitsjad eelkõige vajadust kontrollida jälitustoiminguteks loa andmise määrust, mille Viru Maakohus on koostanud 29. oktoobril 2010. Jälitustoimingute teostamise põhjendatuse kontrollile on viidanud enda apellatsioonis ka S.F.

Tartu Ringkonnakohtu 14. detsembri 2016 määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada kirjalikke seisukohti seoses Riigikohtu 5. detsembri 2016 kohtuotsuses kajastatuga. Kirjalikes seisukohtades esitas M.T kaitsja 9. jaanuaril 2017 ning F.H ja S.N-i kaitsja 16. jaanuaril 2017 taotlused, võimaldada neil tutvuda jälitustoimiku materjalidega kohtu poolt lubatavas mahus ning Viru Maakohtu poolt 29. oktoobril 2010 koostatud määruse liitmiseks kriminaalasja materjalide juurde. Q.G kaitsja ei ole apellatsioonis ega ka oma kirjalikes seisukohtades taotlenud jälitustoiminguteks antud loa, nende pikendamise lubade ning nende aluseks olnud prokuratuuri taotluste suhtes seaduslikkuse kontrolli läbiviimist.

koostatud määrustes tuli maakohtul ära näidata põhjendused, millele tuginedes luges maakohus KrMS § 110 lg 1 nimetatud eeldused täidetuks. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud 29. oktoobril 2010 koostatud määrusega, millega väljastati jälitustoimingute läbiviimiseks luba ning selle loa pikendamise määrustega, nõustub kaitsjate ja ka prokuröri seisukohaga, et Viru Maakohtu poolt väljastatud jälitustoiminguteks loa andmise määruses ja selle pikendamiste määrustes taoline põhistus puudub. KrMS § 110 lg 1 ettenähtud esimese eelduse põhistamisel on maakohus piirdunud vaid deklaratiivsete väljendite esitamisega (kuriteo ohtlikkus, õiguskorra kaitsmise ja tõe väljaselgitamise huvid), kuid jätnud esitamata sisulised põhistused, miks ei olnud tõendite kogumine võimalik muude menetlustoimingutega või miks oli see oluliselt raskendatud. Teise eelduse esinemist määrustes kajastatud ei ole. Samas leiab ringkonnakohus, et jälitustoiminguteks loa andmise ja selle pikendamise määrustes taoliste põhjenduste puudumine ei too iseenesest veel kaasa jälitustoimingute käigus kogutud tõendite lubamatust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-14 p-des 778,779 leidnud, et jälitustoimingu loa ebapiisav põhistatus ei ole samastatav loa puudumisega. Asjaolu, et kohus on jätnud jälitustoimingu tegemise aluseks olnud loa andmise nõuetekohaselt argumenteerimata, ei tähenda, nagu oleks jälitustoiming tehtud väljaspool kohtulikku kontrolli täitevvõimu omavolina. Jälitustoiminguid tegeva uurimisasutuse pädevuses ei ole otsustada, kas kohtu põhistus jälitustoimingu loa andmise kohta on piisav. Kontrollides jälitustoiminguks nõutava kohtu loa olemasolu, on uurimisasutus õigustatud lähtuma formaliseerituse printsiibist ja võtma aluseks kohtumääruse resolutiivosa. Juhul kui sellega on konkreetse jälitustoimingu tegemine lubatud, on ka uurimisasutus jälitustoimingut tehes KrMS § 112 lg 3 nõudeid järginud. Seega asjaolu, et kohtu jälitustoimingu loas puudub nõuetekohane põhistus KrMS §-s 110 sätestatud eelduste olemasolu kohta, ei ole käsitatav seaduse nõuete rikkumisena jälitustoiminguga tõendi "saamisel". Seetõttu ei too jälitustoimingu loa põhistamatus

Andes hinnangu põhimõtte järgimise kohta märgib ringkonnakohus esmalt, et kuigi kriminaalasi algatati KarS § 2981 lg 1 alusel, oli jälitustegevuseks loa andmise taotluses üheselt viidatud faktilistele asjaoludele, millistest tulenevalt oli S.N alust kahtlustada veel rea teiste kuritegude toimepanemises s.h altkäemaks, riigihangete nõuete rikkumine või mõjuvõimuga kauplemine. Siinjuures märgib ringkonnakohus, S.N-i kaitsja sellekohasele etteheitele vastates, et kuigi jälitustoiminguks loa andmise määruses oli kuriteo kvalifikatsioonina, mille

toimepanemises S.N kahtlustati, märgitud KarS § 298 lg 1, milles S.N-ile süüdistust ei esitatudki, ei tingi see iseenesest veel väljastatud jälitustoimingu loa ebaseaduslikkust. Seda eelkõige põhjusel, et jälitustoiminguks loa andmise taotluses oli riiklik süüdistus viidanud ka teistele võimalikele kuriteokoosseisudele milliste täitmises S.N kahtlustati. Pealegi tuleb silmas pidada, et kohtueelsel menetluses peab menetleja sageli tegutsema piiratud teadmiste baasil ja seetõttu võib olla keeruline hinnata, milline kuriteokoosseis võib hilisemalt kõne alla tulla (vt RKKKo otsus nr 3-1-1-68-14). Seega olukorras, kus jälitustoimingu taotluses on ära näidatud kuriteokoosseisudele vastavad faktilised asjaolud, ei too kõigi asjakohaste õiguslike kvalifikatsioonide märkimata jätmine veel kaasa loa alusel tehtud jälitustoimingute ebaseaduslikkust. Ringkonnakohus leiab, et jälitustegevuse vajalikkus tulenes esmajoones sellest, et kõigi jälitustoiminguks loa andmise taotluses nimetatud kuritegude toimepanemisel tegutsevad osapooled varjatult ning kasutavad oma tegude varjamiseks erinevaid konspiratsioonivõtteid. Nii näiteks puudus F.H otsene juriidiline seos AKKA AB OÜ-ga. Samas oli jälitustegevuseks loa andmise hetkeks kogutud informatsioon, et F.H on varjatult seotud mitmete hankekonkurssidel osalevate ettevõtete, sh ka AKKA AB OÜ-ga. Nimetatu osutus hilisemalt ka tõendatuks. Kogutud informatsiooni alusel oli samuti kahtlus, et F.H ise otseselt oma firmade kaudu ehitustegevusega ei tegele, vaid teeb seda variisikute kaudu. Kriminaalasjas leidiski tõendamist, et teiste ettevõtetega suhtles ja sõlmis nendega varjatult kokkuleppeid M.T. S.N-i varjatud tegevust näitab ilmekalt asjaolu, et suunatud pakkumisi F.H-ga seotud ettevõtetele tegi ta läbi Narva linna linnavara- ja majandusameti töötajate. On tavapärane, et altkäemaksu andmise ja võtmise korral, millised süüdistused esitati hilisemalt S.N-ile ja F.H-le, tegutsevad osapooled samuti varjatult ning kuivõrd tegemist on suures osas vaid kahe inimese vahel sõlmitud kokkuleppega, on sellise kuriteo avastamine tavapäraste uurimismeetoditega suhteliselt võimatu. Seega on ringkonnakohtu arvates kuritegude puhul, milliste toimepanemises oli alus S.N kahtlustada, tegemist nn peitekuritegudega. Ringkonnakohtu arvates raskendas nimetatud kuritegude avastamist tavaliste uurimistoimingutega ka S.N-i kõrge ametipositsioon kohalikus omavalitsuses. Ametipositsioonist tulenevalt allusid isikud, kes võinuksid anda informatsiooni S.N-i tegevuse kohta otseselt talle ning olid seetõttu temast ka sõltuvad (töökoht, palk). Taoline olukord on täheldatav ka F.H suhtes, kus nii M.T kui ka S.F sõltusid otseselt F.H otsustustest. Ringkonnakohus leiab, et taolises olukorras on põhjendamatult optimistlik loota võimalusele, et informatsiooni omav tunnistaja või kahtlustatav ise annaks uurimisorganitele tõelevastavaid ütlusi tegelikkuses toimunu kohta. Pealegi on ilma olulise teabe olemasoluta uurimistaktikaliselt sisuliselt võimatu veenda taolist tunnistajat või süüdistatavat andma tõelevastavaid ütlusi. Lisaks eeltoodule pidi kohtueelne menetleja ringkonnakohtu arvates arvestama ka asjaoluga, et asudes potentsiaalseid tunnistajaid üle kuulama, saaksid võimaliku kuriteo toimepanijad menetlusest ja tekkinud kuriteokahtluse sisust tõenäoliselt teada. See omakorda jätnuks

menetleja eelduslikult ilma võimalusest koguda edaspidi - juhul kui muud menetlustoimingud ebapiisavaks osutuvad - tõendeid jälitustoimingutega. Seega oli ringkonnakohtu arvates menetlejal juba kohtueelse menetluse algusest peale põhjendatud alus arvata, et tõenäoliselt pole võimalik muude, väljaspool jälitustegevust kogutavate tõenditeta, koguda taolist tõendite kogumit, millest piisaks uuritava kuriteokahtluse kõrvaldamiseks või kuriteo tõendamiseks. Tagantjärele kinnitab seda ka kriminaaltoimiku sisu, millisest nähtuvalt põhinevad esitatud süüdistused suuremas osas nimelt jälitustoimingutega saadud tõenditele. Ülalesitatud seisukohad muudavad ringkonnakohtu arvates põhjendamatuks F.H kaitsja etteheite, nagu ei oleks menetleja püüdnudki koguda kriminaalasjas tõendeid tavapäraste uurimistoimingutega. Jälitustoimiku materjalide ja prokuratuuri taotlustest nähtuvalt esitas prokuratuur, taotledes

oli ebaseaduslik, sest F.H puudus igasugune seos KarS § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-92-13 leidnud, et kuni 1. jaanuarini 2013 kehtinud KrMS redaktsiooni sellesisuliste sätete süsteemse ja teleoloogilise tõlgenduse kohaselt võis jälitustoiminguid teostada vähemalt kahtlustatavate suhtes. Lahendis nr 3-1-1-68-14 on Riigikohtu kriminaalkolleegium sedastanud, et tulenevalt KrMS § 110 lg-s 1 sätestatus võis

tõendamisvajadusest lähtudes teha jälitustoiminguid ka isikute suhtes, kellega kahtlustatav suhtleb. Viru Prokuratuuri poolt jälitustoiminguks loa andmise taotlusest nähtuvalt algatati käesolev kriminaalasi KarS § 2981 lg 1 tunnustele selle kohta, et Narva Linnavalitsuse juhtide hulgas võib olla isikuid, kes mõjutavad oma alluvaid majanduslike hüvede saamise eesmärgil tegema nende poolt soositud ettevõtete huvidele vastavaid otsuseid riigihangete läbiviimisel. Samas on viidatud, et loa taotlemise hetkeks kogutud informatsioonist lähtuvalt on S.N alust kahtlustada veel rea teiste kuritegude toimepanemises, s.h altkäemaks. Jälitustoiminguteks loa taotluses on ära toodud ka informatsioon, millest nähtuvalt oli S.N sõbralikes suhetes F.H-ga , kes on seotud kindlate ettevõtetega, millistele vastavalt omavahelisele kokkuleppele saadetakse kutsed ehitus- või heakorrahangetel osalemiseks. Ka on ära toodud, et F.H ise teiste ettevõtetega ei suhtle ja seda teeb tema korraldusel M.T. Arvestades Riigikohtu kriminaalkolleegiumi ülalesitatud seisukohti, leiab ringkonnakohus, et kuigi kriminaalasja alustati KarS § 2981 lg 1 alusel ja F.H puudus otsene seos nimetatud kuriteo toimepanemisega, oli maakohus siiski õigustatud väljastama jälitustoimingute teostamiseks loa ka F.H ja M.T suhtes. Seda eelkõige põhjusel, et jälitustoimiku materjalidest nähtuvalt suhtles kahtlustatav S.N tihedalt nii F.H kui ka M.T-ga.

F.H puudus seos Kars § 298 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisega, siis puudus õiguskaitseorganitel ka ettekujutus selle kohta, millises kuriteos saaks F.H üldse kahtlustada. Ettevalmistatava kuriteo kohta teabe kogumine KrMS § 110 lg 1 alusel ei olnud aga lubatud. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja taolise seisukohaga. Jälitustoimikust nähtuvalt oli hetkeks, kui prokurör esitas jälitustoiminguteks loa taotluse, õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, mis andis küllaldase aluse kahtlustada F.H kuritegude toimepanemises. Nii nähtub 27. oktoobril 2010 koostatud õiendist, et 2010 septembris toimunud remondihanke läbiviimisel toimus rida rikkumisi, mis aga jäeti tähelepanuta. Oli olemas informatsioon, et nimetatud hanke võidab Alpikann Wiru Grupp OÜ ning nimetatud kokkuleppe sõlmisid F.H ja S.N. Ka oli olemas informatsioon, et S.N-i poolt soetatud korteris hakkab remonti tegema F.H firma ning vastutasuks aitab S.N võita F.H-ga seotud ettevõtetele Narva Linnas väljakuulutatavaid ehitushankeid. Seega oli õiguskaitseorganite kasutuse tõsikindel ja piisavalt kaalukas informatsioon toimepandud kuritegude kohta. Ringkonnakohus leiab, arvestades ülaltoodud informatsiooni, et õiguskaitseorganitel oli kohtueelse uurimise sellel momendil igati alust kahtlustada F.H kuritegude toimepanemises, nt altkäemaksu andmises S.N-ile . Samas viitas prokurör jälitustoiminguks loa taotluses, et S.N on muuhulgas alust kahtlustada ka altkäemaksu võtmises.

Mõistlik menetlusaeg F.H, S.N-i ja Q.G kaitsjad esitasid kriminaalasja menetlemise käigus taotluse kriminaalasja menetluse lõpetamiseks KrMS § 2742 lg 1 alusel. Kaitsjate arvamuse kohaselt on menetlus süüdistatavate suhtes kestnud ebamõistlikult pikka aega ning selle lõplik lahendamine jõustunud kohtuotsuse näol ei ole võimalik mõistliku aja jooksul.

Ringkonnakohus kaitsjate sellekohase taotlusega ei nõustu. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole vaidlust kriminaalmenetluse kestuse alguse ja pikkuse kindlaksmääramise üle. Ringkonnakohtu käesoleva lahendi avalikult teatavaks tegemise hetkeks on menetlus süüdistatavate suhtes kestnud ca 6 aastat. Hindamaks, kas kriminaalasja menetlemiseks kulunud aeg, s.o ca 6 aastat on mõistlik või on mõistlik menetlusaeg ületatud, tuleb lähtuda käesoleva kriminaalasja konkreetsetest asjaoludest. Hinnangu andmisel tuleb lähtuda eeskätt järgmistest kriteeriumitest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul.

Kohtuasja mahukus ja keerukus Kriminaalasjas on kokku 10 kohtutoimikut, millele lisanduvad 9 toimikut kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditega, milliseid kohtul tuli kohtuistungitel uurida. Kriminaalasja mahukuse hindamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et süüdistus esitati 5 isikule. Samuti tuleb arvestada, et kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungitel on, lisaks dokumentaalsete tõendite uurimisele, üle kuulatud rohkem kui 30 tunnistajat. Arvestades kriminaalasjas kogutud dokumentaalsete tõendite mahtu ning süüdistatavate ja tunnistajate arvu, leiab ringkonnakohus, et käsitletav kriminaalasi on keskmiselt mahukas. Kuigi ringkonnakohus ei pea kriminaalasja keskmisest mahukamaks, on selle lahendamisel esilekerkinud tõenduslikud ja õiguslikud probleemid piisavalt keerukad. Kriminaalasja esemeks on peitekuriteod, mis tähendab, et need rajanevad toimepanijate vastastikustel kokkulepetel ja võivad jääda varjatuks. Enamiku süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemiseks kasutati süüdistatavate poolt erinevaid skeeme ja süüdistatavate tegevus oli valdavalt ulatuslikult konspireeritud. See muutis ka nende tegude kohta tõendite kogumise ja hilisema esitamise kohtumenetluses töö- ja ajamahukaks. Ka õiguslikult peab ringkonnakohus, erinevalt V. Q.G kaitsjast, käesolevat kriminaalasja keskmisest keerukamaks. Nii näiteks on erinevad kohtuastmed sisustanud KarS § 2981 koosseise erinevalt ning teinud sellest lähtuvalt diametraalselt lahknevaid otsuseid. Samuti on kohtud asunud erinevatele seisukohtadele menetlusõiguslikes küsimustes (nt KrMS § 110 tõlgendamisel). Kokkuvõttes peab ringkonnakohus käesolevat kriminaalasja tõenduslikult ja õiguslikult keskmisest keerukamaks ja selle menetlemist keskmiselt ajamahukaks. Kaebaja käitumine Ringkonnakohus leiab, hinnates süüdistatavate ja nende kaitsjate käitumist käesolevas kriminaalmenetluses - eeskätt kohtumenetluses -, et sellist tegevust või tegevusetust, mille ainukeseks või peamiseks eesmärgiks saaks pidada menetluse venitamist, menetlusosaliste käitumises ei esine. Ükski kohtuistung ei jäänud ära seetõttu, et mõni süüdistatavatest või kaitsjatest oleks jätnud mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata. Asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine Hinnates asjaomaste, s.o prokuratuuri ja kohtute käitumist kriminaalasja menetlemisel, märgib ringkonnakohus esmalt, et kolleegiumi arvates ei esine kohtueelses ega ka kohtumenetluses pikemaid riigivõimu tegevusetuse või väheaktiivse tegevuse perioode. Kriminaalasi algatati 27. oktoobril 2010 ning süüdistusakt saadeti kohtusse 30. augustil 2012.

Selle ajavahemiku jooksul teostati jälitustoiminguid, tehti andmete saamiseks asjaomastele asutustele päringuid, tehti läbiotsimisi, vaadeldi asitõendeid, kuulati üle tunnistajaid ja kahtlustatavaid ja arestiti vara. Arvestades läbiviidud menetlustoiminguid ja nende läbiviimiseks kulud aega, leiab ringkonnakohus, et kohtueelse menetleja tegevus tõendite kogumisel oli intensiivne. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et kuigi kriminaalasi algatati oktoobris 2010, algas menetlusaja kulgemine süüdistatavate suhtes (v.a Q.G ) reaalselt 2011 aasta maist, mil süüdistatavatele kohaldati tõkendid ning nad kahtlustatavatena ülekuulati. Q.G puhul tuleb aga mõistliku menetlusaja kulgu arvestada alates 12. juulist 2011, mil toimus tema kahtlustatavana kinnipidamine. Seega kestis kohtueelne uurimine süüdistatavate suhtes reaalselt ca 1 aasta ja 3 kuud ning nimetatud ajavahemikku ei saa kuidagi pidada ebamõistlikult pikaks. Ringkonnakohus möönab, et kriminaalasja kohtulik menetlus erinevates kohtuastmetes on olnud ajamahukas. Samas toimus ka kohtumenetlus katkestusteta ja kogu menetluse vältel on täheldatav kohtute püüdlus tagada kriminaalasja lahendamine siiski mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse kogupikkus ca 6 aastat on eelkõige tingitud kriminaalasja kahel korral tagasisaatmisest uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Nimetatud tagasisaatmist põhjustasid aga suuresti õiguslikud probleemid ja seda eelkõige kuni

Ringkonnakohus, erinevalt Q.G kaitsjast, peab avalikku menetlushuvi arvestatavaks. Siinjuures märgib ringkonnakohus, et S.N-i ja Q.G näol oli tegemist isikutega kes osalesid aktiivselt kohaliku omavalitsuse töös. Ka F.H näol oli tegemist isikuga, kes omas Narvas märkimisväärset mõju ehitusvaldkonnas. Seetõttu on ringkonnakohtu arvates igati põhjendatud ka avalikkuse huvi kriminaalasja lõpptulemuse vastu. Pidades silmas kriminaalasja tõenduslikku mahukust ja keerukust, kuriteo raskust ja avalikku menetlushuvi, kohtumenetlusele kulunud aega ning seda, et süüdistatavatele ei ole kriminaalmenetlusega põhjustatud intensiivseid põhiõiguste riiveid, jääb menetluse kestus kõigi süüdistatavate puhul proportsionaalsuse piiridesse. Eelmärgitud asjaolusid kogumis arvesse võttes asub ringkonnakohus seisukohale, et mõistlik aeg kriminaalasja menetlemiseks ei ole praeguseks möödunud ning süüdistatavatele PS §-st 14 ja EIÕK art 6 lg 1 tulenevat õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ei ole veel rikutud.

S.N-i süüdistus KarS § 294 lg 1 ja F.H süüdistus KarS § 298 lg 1 järgi Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonides esitatud väidetega, kuulanud kohtuistungil ära süüdistatavad, nende kaitsjad ja prokuröri, leiab, et maakohtu otsus on S.N-i süüditunnistamises KarS § 294 lg 1 ja F.H süüditunnistamises KarS § 298 lg 1 järgi on õiguslikult veatu ning apellatsioon jääb täielikult edutuks. Esimene kohtuaste on tõendite hindamisel lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest ning kohtuotsuse põhistustest tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ning vastuoludeta. Maakohus on tõendikogumit käsitlenud küllaldase põhjalikkusega ning S.N-i ja F.H suhtes süüdimõistva otsuse langetanud põhjendatult. Esitatud apellatsioonides leiavad kaitsjad, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud S.N-i ja F.H süü neile süüks arvatud altkäemaksu võtmises ja altkäemaksu andmises. Ringkonnakohus kaitsjate taoliste väidetega ei nõustu ning loeb nimetatud väited ümberlükatuks alljärgnevaga. Isiku karistamine KarS § 294 lg 1 järgi eeldab seda, et altkäemaksu saaja on ametiisik. Isiku tegevuse kvalifitseerimisel KarS § 298 lg 1 järgi pole aga subjektiivse koosseisu aspektist oluline kas soodustuse andja teab või ei tea, et isik, kellega ta saavutab mingi teo osas kokkuleppe on ametiisik või mitte. Maakohus on tuvastanud, et S.N oli ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses ning sellest oli teadlik ka F.H. Asjaolu, et S.N oli ametiisik, ei ole kriminaalasjas ka vaidluse esemeks. Karistusseadustiku §-s 294 sätestatud süüteokooseisu objektiivseteks tunnusteks on altkäemaksu lubamisega nõustumine või altkäemaksu vastuvõtmine. KarS § 298 lg 1 objektiivse tunnuse moodustab ametiisikule või ametiisikuga seotud kolmandale isikule altkäemaksu lubamine või andmine. Ringkonnakohus leiab, et otsustamaks S.N-i ja F.H süüküsimus, tuleb seega vastata esmalt küsimusele, kas F.H poolt toimus S.N-ile altkäemaksu lubamine või andmine ning kas S.N nõustus F.H taolise pakkumisega või võttis altkäemaksu.

Altkäemaksu lubamisega nõustumine või selle vastuvõtmine tähendab ametiisiku nõusolekut, et talle antakse tulevikus üle vara või muu soodustus või ametiisiku poolt vara või muu soodustuse vahetult enda valdusse või käsutusse saamist. Altkäemaksu lubamine või andmine tähendab aga toimepanija valmisolekut tasuda ametiisikule ametialase teo toimepanemise või toimepanemata jätmise eest mingi vara või muu soodustusega. Samuti vara või muu soodustuse vahetult ametiisiku valdusesse või käsutusse üleandmist. F.H-le ja S.N-ile esitatud süüdistuse kohaselt leppisid süüdistatavad 2010 oktoobri lõpus - novembri alguses kokku, et F.H korraldab S.N-i abikaasa nimel olevas korteris remondi. F.H pakkus S.N-ile võimalust, et juhul kui tema poolt nimetatud ettevõtted saaksid edaspidi Narva linna korraldatavate hankemenetluste raames tellitavad avariitööd endale ilma sisulise konkursita, siis vastutasuks teostaks F.H-ga seotud ettevõtted S.N-i abikaasa nimel oleva korteri remonttööd olulise allahindlusega. Samuti lepiti kokku, et S.N saab vajadusel F.H vahendusel soodustusi ehitusmaterjalide, kodutehnika ja sisustuskaupade ostmisel. Kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, et aadressil Narva-Jõesuu Karja 5-9 asuv korter kuulub S.N-i abikaasale. Vaidlus puudub selleski, et nimetatud korteris tehti remonti ning remondi vahetut teostamist juhtis F.H alluv M.T. Küll aga eitavad F.H ja S.N süüdistuses kirjeldatud kokkuleppe sõlmimist. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, eelkõige jälitustoimingute käigus kogutud tõenditega, on S.N-i ja F.H väited süüdistuses kirjeldatud kokkuleppe mittesõlmimise kohta, ümberlükatud. Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt toimusid 1., 2. ja 3. novembril 2010 vestlused F.H , ja M.T vahel, kus F.H selgitas M.T-le remondi tegemise vajadust S.N-i abikaasale kuuluvas korteris. Samuti toimusid sellesisulised vestlused F.H ja S.N-i vahel, kus arutati eelkõige remonttööde mahtu ja tehtavate tööde võimalikku maksumust. Ringkonnakohtu arvates on tähelepanuvääriv 3. novembril 2010 F.H ja S. S.N-i vahel toimunud jutuajamine, kus F.H selgitab S.N-ile, milliseid töid korteris on juba tehtud ja soovitab S.N endale helistada, kui miski pole S.N-i arvates nii nagu vaja. Samas lubab F.H sellisel juhul M.T korrale kutsuda. Sama jutuajamise käigus märgib F.H , et vajalik oleks lahendada probleem avariitöödega (... avariikad ära võtta) ning sellisel juhul teeb M.T S.N-ile suurepärase korteriremondi (... abhaasia teeb valmis, mitte korteri). Vastuseks väidab S.N, et meil on kõik avariikad ära võetud, mille peale F.H täpsustab, et meil on sotsiaal ja kultuur. S.N märgib seepeale, et ah, võtame ära Serjož. Ringkonnakohus leiab, et nimetatud jutuajamise sisust on võimalik aru saada, et F.H tunneb muret avariitööde jaotumise pärast (avariikad ära võtta) ja lubab, et lahenduse korral teeb M.T suurepärase korteriremondi (Petrovitš sulle kui võtta ära avariikad..., Petrovitš sulle niisama lihtsalt... abhaasia teeb valmis). Samas nähtub S.N-i vastustest, et ta mõistab, millest F.H räägib ja kui F.H täpsustab, et neil on sotsiaal ja kultuur (nimetatud valdkondade avariilised objektid), lubab S.N need ära võtta (asitõendid IV kd tl 142-143). Ringkonnakohtu arvates saab juba nimetatud jutuajamisest teha järelduse, et F.H annab S.N-ile mõista, küll kaudselt, et juhul kui probleemid avariitöödega lahenevad F.H-ga seotud firmadele soodsalt, saab S.N vastutasuks suurepärase korteriremondi. S. S.N saab aga aru, millest F.H räägib ja lubab aidata (... seda ära ei võta, ah võtame ära Serjož).

Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt toimus 5. novembril 2010 jutuajamine F.H ja S.N-i vahel. Selle käigus arutlevad S.N ja F.H, millist pistikupesa oleks S.N vaja arvutipistikuks osta. Jutuajamise käigus selgitab F.H S.N-ile ka seda, et pistikupesa ostes tuleb S.N vormistada tšekk AWG (Alpikann Wiru Grupp) nimele ja sellega seos saab ta ka allahindlust. S.N nõustub ettepanekuga. Sama jutuajamise käigus selgitab S.N F.H-le , et kolmapäeval hakkavad nad arutama linnavalitsuse eelarvet. F.H hoiatab S.N, et ... jälle sult võitu ära ei varastataks ning soovib, et loorberpärg ja võitjasau jääksid S.N-ile . S.N-i küsimusele, mida ta silmas peab, vastab F.H, et avariikaid. S.N lubab asja lõpuni viia ja tunneb heameelt, et leping (tööleping) on tähtajatu (... meil on kõige tähtsam, et meil on leping tähtajatu). Siinjuures on tähelepanuvääriv, et F.H-le vastates kasutab S.N hetkeseisule hinnangut andes „meie“ vormi. Ringkonnakohtu arvates viitab taoline sõnakasutus otseselt sellele, et S.N peab ennast ja F.H ühiseks meeskonnaks, milline tegutseb ühise eesmärgi nimel. Jälitusprotokollist nähtuvalt toimus 10. novembril 2010 AWG kontoris jutuajamine F.H ja S.N-i vahel, kus arutatakse korteriremondis toimunud arenguid. Jutuajamise käigus selgitab F.H S.N-ile, et kui ta avariitööd laiali jaotab, siis on M.T hiljem talle võlgu ning lubab seista selle eest, et M.T teostaks korteri remondi võimalikult odavalt. Seejuures kinnitab F.H S.N-ile , et remondiks kuluvad materjalid saab viimane F.H firmale lubatud allahindlustega ja nende eest tasub firma ülekandega. S.N kinnitab F.H-le, et saab sellest aru (... jaa, jaa, jaa). Veel selgitab F.H S.N-ile, et taoline allahindlus on kingitus S.N-ile (.. see on sulle kingitus) ning lisaks näeb S.N kõiki arveid ( ... ta (M.T) ei pane sulle midagi otsa, ta võtab sinu käest, selle kohta näitab arveid). Taaskord kinnitab S.N, et mõistab, millest F.H räägib. Seejärel kinnitab F.H veelkord S.N-ile, et korteri remont ilma igasuguste juurdehindlusteta on tema poolne kingitus S.N-ile (...ilma igasuguste juurdehindlusteta, see on minu kingitus sulle). Veel selgitab F.H, et kui avariitööd saaksid temaga seotud ettevõtted, siis ei oleks teisi ettevõtteid neile vaja ja kõik tööd saavad olema nende kontrolli alla ( ... kui tulevad avariikad, meile ei ole vaja vot see „šalupon“, mingeid Leonoveid pole vaja, juba see tähendab kõik saavad olema omad, mitte vot need) (asitõendid IV kd 149-150). Ringkonnakohtu arvates saab eespool kirjeldatud jutuajamisest teha juba otsese järelduse, et F.H ja S.N-i vahel sõlmiti kokkulepe, kus F.H lubas S.N-ile teha korteriremondi olulise allahindlusega, pidades seda omapoolseks kingituseks S.N-ile, s.o tegi pakkumise tasuda S.N-ile viimase poolse teo toimepanemise eest. S.N aga nõustus F.H taolise pakkumisega, lubades omalt poolt kaasaaidata, et F.H-ga seotud ettevõtted saaksid endale Narvas teostatavad avariitööd, s.o nõustus, et F.H tasub talle tema poolt toimepandava teo eest. KarS § 294 lg 1 ettenähtud kuritegu on juriidilises mõttes lõpule viidud hetkest, kui ametiisik nõustub talle hüve lubamisega. KarS § 298 lg 1 ettenähtud kuritegu aga hetkest, kui isik ametiisikule sellesisulise pakkumise teeb. Ülaltoodule tuginedes leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud F.H poolne lubadus tasuda (odavama korteriremondi näol) S.N-ile viimase ametialase teo toimepanemise eest ning S.N nõustumine F.H taolise lubadusega. Seega on F.H poolt altkäemaksu andmine ja S.N-i poolt altkäemaksu võtmine juba ainuüksi taolise kokkuleppe sõlmimisega juriidiliselt lõpuleviidud.

Samas on ringkonnakohtu arvates kriminaalasjas tõendamist leidnud ka see, et F.H andis S.N-ile altkäemaksuks lubatud vara reaalselt viimase käsutusse ning S.N nimetud vara reaalselt enda käsutusse ka sai. Esmalt märgib ringkonnakohus, et peab altkäemaksu esemeks vara. Vara mõiste vaadeldava kuriteokoosseisu kontekstis on sisustatav TsÜS § 66 toodud vara definitsiooni valguses, mille kohaselt loetakse varaks isikule kuuluvate varaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Nimetatust tulenevalt tuleb varana käsitada asju (kehalised esemed, sularaha) kui ka varalisi õigusi (lennukipileti saamine ja kohustusi (nt nende kustutamist). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd F.H käitumine andis S.N-ile võimaluse soetada korteri remondiks vajaminevat odavamalt, s.o rahas mõõdetava summa võrra odavamalt, kui see olnuks võimalik S.N kui eraisikul ja S.N oli võimalik nimetatud rahaliselt mõõdetava summa võrra teostada korteriremont odavamalt, siis on nimetatud summa vaadeldav varana. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt soetati S.N-i abikaasale kuulunud korteri remondiks vajaminevad materjalid F.H firma AWG kaudu, kasutades seejuures ära AWG-le ehitusmaterjalide ja sisustuskaupade ostmiseks võimaldatud soodustusi. Nii nähtub jälitustoimingute protokollist, et ajavahemikul 16. novembrist kuni 21. novembrini on toimunud jutuajamised, mille käigus puudutati korteriremondiga seonduvaid küsimusi ning kauplustest erinevate ehitusmaterjalide ja kaupade ostmist ja ka allahindluse võimalusi kaupade soetamisel.

Ringkonnakohus leiab, et F.H , hankides S.N-i abikaasale kuuluva korteriremondi teostamiseks ehitusmaterjale ja muid kaupu tema firmale lubatud allahindlustega ja võimaldades oma taolise käitumisega S.N remontida korter odavamalt kui see oleks olnud võimalik S.N kui eraisikul, andis sellega S.N-ile altkäemaksuna üle reaalset vara. S.N omakorda, olles teadlik, et saab korteri remondiks vajamineva kauba F.H firma kaudu olulise allahindlusega, kasutas talle pakutud võimalust, s.o sai altkäemaksuna oma käsutusse reaalset vara. Vara või muu soodustuse lubamisega nõustumine või soodustuse vastuvõtmine ametiisiku poolt ei kujuta endast iseenesest veel KarS § 294 lg 1 järgi karistatavat tegu. Altkäemaksu võtmise ja andmise objektiivse koosseisu vajalikuks ja samas küllaldaseks tingimuseks on altkäemaksu andja ja altkäemaksu võtja vahelise ekvivalentsussuhte olemasolu. Ekvivalentsussuhe tähendab sellist pooltevahelist sidet, mille raames on alakäemaksu võtja altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest. Teisisõnu saab öelda, et ekvivalentsussuhtest ilmnebki ebaõiguskokkulepe altkäemaksu võtja ja altkäemaksu andja vahel. Ringkonnakohus leiab, et F.H ja S. S.N-i vahel toiminud jutuajamiste sisust on võimalik tõsikindlalt järeldada ekvivalentsussuhte esinemist süüdistatavate vahel. Kolleegiumi arvates on tõendamist leidnud, et mõlemad süüdistatavad said üheselt aru, et F.H poolt S.N-ile võimaldatav odavam korteriremont on vastutasu S.N-i poolt toimepandavate ametialaste tegude eest. Nii näiteks märgib F.H 10. novembril 2010 toimunud vestluse käigus, et võimalus odavamalt korterit remontida on tema poolne kingitus S.N-ile . Samas selgitab F.H, et vajalik on saada kontroll avariitööde jagamise üle (... mingeid Leonoveid pole vaja, kõik saavad olema omad). Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi F.H väljendist – see on minu kingitus sulle – järeldub, et F.H soovis S.N-ile tasuda ning F.H edasistest väidetest (avariikad, võõraid ei ole vaja) järeldub, et ta soovis S.N-ile tasuda nimelt viimase poolse kaasabi eest hankekonkurssidel. Ringkonnakohtu arvates sai S.N F.H taolisest ettepanekust ka aru. Taolisele järeldusele annab aluse S.N-i nõustumine nimetatud jutuajamise käigus F.H poolt esitatud väidetega (... jaa, jaa, jaa) (asitõendid IV kd tl 149-150). Lisaks kinnitab S.N-i poolset arusaama, et korteriremondi saab ta tänu F.H-le odavamalt seetõttu, et osutab F.H firmadele kaasabi hankekonkurssidel, süüdistatavate vahel 22. novembril 2010 toimunud vestluse kajastus. Nimetatud vestluse käigus kinnitab S.N, pärast seda kui oli vestelnud F.H-ga korteriremondi üle, et tulevikus jääbki (tal) üle varustada tööga (F.H firmasid) (...ja jääbki üle varustada tööga tulevikus, nii sellega heakene küll) ( asitõendid IV kd tl 155). Seega eksisteeris ringkonnakohtu arvates F.H ja S.N-i vahel altkäemaksu andmise ja altkäemaksu võtmise jaatamiseks vajalik ekvivalentsussuhe. Altkäemaksu moodustab ametiisikule altkäemaksu andmine selleks, et ametiisik paneks toime või jätaks toime panemata mingi teo oma ametiseisundit ära kasutades, s.o mingi teo toimepanemine või sellest hoidumine on toimepanija jaoks võimalik vaid lähtuvalt sellest, et talle on usaldatud teatud volitused. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et S.N , töötades teo toimepanemise ajal Narva Linnavalitsuses aselinnapeana, oli ametiisikuks (asitõendid I kd tl 95). Narva Linnavalitsuse 10. veebruari 2010 korraldusega nr 228-k kehtestati linnavalitsuse juhtkonnale tööjaotus, mille kohaselt abilinnapea S.N vastutas muuhulgas ehituse,

kommunaalmajanduse ja ehitusjärelevalve eest. S.N kui abilinnapea kureeris Narva linnavara- ja majandusametit (asitõendid I kd tl 98-99, 105). Ringkonnakohus leiab, et teod, milliste toimepanemises altkäemaksu eest S.N süüdistatakse, pani süüdistatav toime ja tal oli neid võimalik toime panna, vaid oma ametiseisundit ära kasutades. S.N kureeris Narva linnavara- ja majandusametit ning nimelt selle ameti poolt kuulutati välja hankekonkursid, millistel osalemiseks ja nende võitmiseks taotles F.H S.N-ilt abi ning mida S.N oma ametiseisundit kasutades F.H-le ka osutas. Oma ametiseisundist tulenevalt omas S.N informatsiooni, millal ja millised hankekonkursid on linnavara- ja majandusametil kavas välja kuulutada. Taolise võimaluse olemasolu ja selle kasutamist näitab ringkonnakohtu arvates ilmekalt S.N-i meiliaadressilt F.H-le saadetud elektronkirjad, milles kajastus informatsioon kuues lasteaias planeeritavate tööde kohta (asitõendid kd III tl 186-187). Samuti oli S.N oma ametiseisundist tulevalt võimalik anda linnavara- ja majandusameti töötajatele korraldusi, millistele firmadele saata kutsed hankekonkurssidel osalemiseks. Nii näiteks on T. L, kes oli linnavara- ja majandusameti direktori kohusetäitja andnud kohtuistungil ütlusi, et S.N andis talle paberil firmade nimekirja, millistele tuleb saata kutsed hankekonkurssidel osalemiseks ning kinnitas, et teistele firmadele kutseid saata ei tohi. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et teod millised S.N vastavalt kokkuleppele F.H-ga pidi vastutasu eest toime panema, pani ta toime oma ametiseisundit ära kasutades. KarS § 294 kuriteokoosseis näeb ette vastutuse üksnes ametiseisundi ärakasutamise eest vastutasuna mingi hüve saamise eest. Nimetatust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ametialane tegu, mille ametiisik toime paneb või jätab toime panemata ei pea olema ühemõtteliselt kindlaks määratud. Piisab kui see on mingil määral konkretiseeritav. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-31-14 p 21.1 leidnud, et piisavalt konkretiseeritud ametiisikult oodatav tegu on tuvastatav ka juhul, kui pooled lepivad vähemalt üldjoontes kokku, kuidas ja millise eesmärgi nimel ametiisik oma ametiseisundit kasutades peab tegutsema hakkama. Käsitletavas kriminaalasjas S.N-ile esitatud süüdistuses on teod, millised S.N oma ametiseisundit kasutades toime pani, konkreetselt ka välja toodud. S.N-ile esitatud süüdistuse kohaselt edastas S.N F.H-le korraldatavate hangete kohta konfidentsiaalset informatsiooni juba enne hangete väljakuulutamist. Samuti edastas Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti töötajatele linna poolt hankesse kaasatavate äriühingute nimekirjad koos korraldusega saata kutsed hangetes osalemiseks vaid kindlatele ettevõtjate ringile. Taolist, süüdistuses kirjeldatud viisil käitumist, heidetakse S.N-ile ette 4 hankekonkursi läbiviimisel. Ringkonnakohus leiab, et S.N-i poolt hankekonkursside kohta konfidentsiaalse informatsiooni edastamine F.H-le on ka tõendamist leidnud. Süüdistuse kohaselt andis S.N F.H-le konfidentsiaalset informatsiooni Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti poolt hanke „Narva 6 koolieelse lasteasutuse osaline remont“ kohta. Nimetatud hange kuulutati välja 17. novembril 2010, mil linnavara- ja majandusamet kutsus 6 Narva ehitusettevõtet hankekonkursil osalema (asitõendid VI kd tl 7 -9).

Jälitustoimingute protokollist nähtuvalt teavitas F.H M.T juba 1. novembril 2010, et tema käes on nimekiri lasteaedade kohta, mille remondiks kuulutab linnavalitsus välja remondihanke ning selgitas, et protseduur alles algab (... viis tükki, sul on vaja vaadata millised mis ja kuidas, nad seal protseduuri lasid käiku). Seejuures on F.H olemas ka informatsioon kui suur võib olla hanke kogumaksumus (... seal 1 300 000 teoreetiliselt eraldatakse lasteaedadele kolimiseks). Seega omab F.H juba 1. novembril 2010 informatsiooni kuue lasteaia remondiks väljakuulutatava hanke kohta

Ülaltoodud vestlustest saab ringkonnakohtu arvates teha ühese järelduse, et S.N olles juba varasemalt teadlik Narva Linnaraamatukogu tualettruumide remondile tehtavast ehitushankest, andis sellest teada ka F.H-le . Samas soovitas ta F.H hakata koostama juba ehitustööde eelarvet, nimetades ka umbkaudse hanke maksumuse 30 tuhat eurot (hankel pakkumuse võitnud AKKA AB OÜ hinnapakkumus oli 32 750 eurot, asitõendid V kd tl 95). Ringkonnakohtu arvates saab toimunud jutuajamistest teha järelduse, et S.N mitte ainult ei avaldanud F.H konfidentsiaalset informatsiooni enne toimuvat hankekonkurssi, vaid osutas F.H-le ka kaasabi selle võitmiseks (... midagi ei võeta ära, sest kõik on kokku lepitud, ...läbi räägitud ütlesin, läbi räägitud). Süüdistuse kohaselt andis S.N F.H-le 2011 jaanuaris konfidentsiaalset informatsiooni spordihalli katuse lumekoristustööde hanke kohta. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt kuulutas Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusamet välja riigihanke „Spordihalli katuse lumekoristustööd“.

Ülaltoodud tõenditele tuginedes loeb ringkonnakohus tõendatuks, et S.N pani talle lubatud altkäemaksu eest F.H huvides toime süüdistuses märgitud teod. Kuni 1. jaanuarini 2015 eristas Karistusseadustik ametisiku poolt pistise ja altkäemaksu võtmist. Pistise ja altkäemaksu teokoosseisude mõistete eristamine toimus sõltuvalt sellest, kas ametiisik pani toime või jättis toime panemata talle lubatud soodustuse eest selle andja huvides, õiguspärase teo (pistis) või õigusvastase teo (altkäemaks). Alates 1. jaanuarist 2015 loobus seadusandja pistise ja altkäemaksu vahetegemisest, jättes karistatavaks üksnes altkäemaksu võtmise ja andmise. Seega, alates nimetatud kuupäevast on altkäemaksu andmine ja selle võtmine karistatav sõltumata sellest, kas ametiisik paneb ebaseadusliku hüve eest toime tema ametiseisundi vaatepunktist õiguspärase või õigusvastase teo. Süüdistusest nähtuvalt F.H andis ja S.N võttis altkäemaksu 2010. aastal. Kuivõrd 2010. aastal nägi altkäemaksu andmine ja selle võtmine ette ametiisiku vastutuse ebaseadusliku hüve eest õigusvastase teo toimepanemise eest, siis peab ringkonnakohus vajalikuks vastata ka küsimusele, kas S.N-i teod olid õigusvastased. RHS § 3 lg 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ( ) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud Ringkonnakohus leiab, et S.N avaldades F.H-le juba eelnevalt konfidentsiaalset informatsiooni Narva Linnavalitsuse poolt kavandatavate ehitushangete kohta ning andes oma alluvatele (T. L) korraldusi, keda hangetele kutsuda, ei kohelnud hangetel osaleda võivaid isikud võrdselt. RHS § 43 lg 4 kohaselt on pakkumus konfidentsiaalne. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Avaldades spordihalli katuse lumekoristustööde hankel F.H-le varasemad lumekoristustööde hankele saabunud pakkumused, rikkus S.N RHS § 43 lg 4 ettenähtud pakkumuse konfidentsiaalsuse nõuet. Seega leiab ringkonnakohus, et S.N-i poolt F.H huvides toimepandud teod olid õigusvastased. Ülaltoodule tuginedes, leiab ringkonnakohus, et F.H käitumises on tõendamist leidnud altkäemaksu andmise objektiivne teokoosseis ning S.N-i käitumises on tõendamist leidnud altkäemaksu võtmise objektiivne teokoosseis. Subjektiivse teokoosseisu täidetusele hinnangut andes leiab ringkonnakohus, et süüdistatavad tegutsesid kavatsetusega s.o tahtlikult. F.H eesmärgiks S.N-ile altkäemaksu andes oli soov kallutada S.N kui ametiisikut, tema huvides ebaseaduslikke tegusid toime panema. S.N aga soostus talle pakutud hüve eest F.H huvides toime panema süüdistuses kirjeldatud ebaseaduslikke tegusid. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et S.N-i süü KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud. Ka on tõendamist leidnud F.H süü KarS § 298 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

F.H, Q.G , M.T ja S.F-i süüdistus KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning S.N-i süüdistus KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 ja § 22 lg 3 järgi. Süüdistusakti kohaselt on F.H-le , Q.G-le , M.T-le ja S.F-ile esitatud süüdistus kvalifitseeritud KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 järgi ning S.N-ile esitatud süüdistus KarS § 400 lg 1 ja lg 2 p 3 ja § 22 lg 3 järgi. Nimetatud kvalifikatsiooni järgi tunnistas maakohus süüdistatavad ka süüdi. Süüdistusaktist ja maakohtu otsusest nähtuvalt on seega süüdistatavate tegevus kvalifitseeritud nii KarS § 400 lõige 1 kui ka lõige 2 p 3 järgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-89-15 leidnud, et KarS § 400 esimene lõige kirjeldab karistatava teo põhikoosseisu ja teine lõige näeb ette karistuse sama teo eest, kui sellega kaasneb vastutust raskendav asjaolu, näiteks jagatakse kokkuleppega kaubaturgu. Kriminaalkolleegium märkis, et seega sisaldab KarS § 400 lg-s 2 toodud teokirjeldus esimeses lõikes kirjeldatud tegu ja täiendav viitamine põhikoosseisule on tarbetu. Ülaltoodust tulenevalt käsitlebki ringkonnakohus F.H, Q.G , M.T ja S.F-i teo kvalifikatsioonina KarS § 400 lg 2 p 3 ning S.N-i teo kvalifikatsioonina KarS § 400 lg 2 p 3 ja § 22 lg 3. Süüdistatavate poolt süüdistusaktis kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 400 lg 1 nägi ja näeb ka käesoleval ajal ette vastutuse konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest. Seega tuleb KarS § 400 lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu täidetuse jaatamiseks objektiivsel tasandil tuvastada kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus, subjektiivsel tasandil aga süüdistatavate kavatsus konkurentsi kahjustamise suhtes. KarS § 400 lg 2 nägi ja näeb ka käesoleval ajal ette vastutuse konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevuse eest, sealhulgas riigihankes osalemisel, kui sellega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind või muud kauplemistingimused; piiratakse tootmist, teenindamist, kaubaturgu, tehnilist arengut või investeerimist või jagatakse kaubaturgu või varustusallikat, piiratakse kolmanda isiku pääsu kaubaturule või püütakse teda sealt välja tõrjuda. Seega on KarS § 400 lg 2 redaktsioonis ära toodud kokkulepped, otsused või kooskõlastatud tegevused, mida peetakse konkurentsi kahjustavaks ja mille puhul ei ole eraldi nõutud konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi tuvastamist (vt RKKKo otsus nr 1-1-32-10). Eeltoodust ja esitatud süüdistustest lähtudes leiab ringkonnakohus, et riikliku süüdistuse poolt on süüdistatavatele tehtud etteheide nimelt taolise teo toimepanemises, mida peetakse konkurentsi kahjustavaks ja mille puhul puudub vajadus tuvastada konkurentsi kahjustava tagajärje või eesmärgi tuvastamist. Kuivõrd KarS § 400 näol on tegemist blanketse süüteokoosseisuga, tuleb selle sisustamisel lähtuda konkurentsiõiguse normistikust. Lähtuvalt KarS § 400 lg 1 sõnastusest saavad nimetatud süüteo subjektiks olla vaid ettevõtjad, sest tegemist peab olema ettevõtjatevahelise kokkuleppe, otsuse või kooskõlastatud tegevusega.

KonkS § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtjaks äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandusvõi kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Käsitletavas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et Narva Linnavalituse linnavara- ja majandusameti poolt väljakuulutatud ja süüdistuses nimetatud hankekonkurssidel osalesid käesolevasse kriminaalasja puutuvalt juriidiliste isikutena OÜ Alpikann Wiru Grupp (OÜ AWG), AKKA AB OÜ, FN Grupp OÜ, OÜ Apest Grupp ja NIK Group OÜ. Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selles, et F.H oli süüdistuses toodud ajavahemikul kehtiv seos OÜ-ga AWG, olles selle osanik. Nimetatud osaühingu juhatuse liikmeks oli aga M.K. (asitõendid I kd tl 42,81). S.F oli kehtiv seos OÜ-ga AWG, olles selles osanik ja AKKA AB OÜ-ga, olles alates

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kokkulepete sõlmimises ja kooskõlastatud tegevuses osalesid ühelt poolt F.H , kes oli OÜ AWG osanik ja juhtis sisuliselt AKKA AB OÜ tegevust ning M.T ja S.F , kes tegutsesid F.H ülesandel ja juhtnööride järgi. Kuna F.H juhtis nii OÜ AWG kui ka AKKA AB OÜ tegevust ning M.T ja S.F olid F.H juhtnööre järgides tegutsevad isikud, tuleb neid lähtudes KonkS § 2 lg-s 1 ja TsÜS § 34 lg-s 1 sätestatust käsitada OÜ AWG ja AKKA AB OÜ huvides tegutsevate isikutena, s.o ettevõtjatena (vt RKKKo otsus nr 1-1-32-10 p 11). Ringkonnakohtu arvates ei ole kriminaalasjas vaidlust selleski, et Q.G omas süüdistuses märgitud ajavahemikul kehtivat seost NIK Group OÜ-ga, olles osaühingu osanik ning ajavahemikul 13. augustist 2009 kuni 13. oktoobrini 2010 NIK Group OÜ juhatuse liige. Alates 13. oktoobrist 2010 oli nimetatud osaühingu juhatuse liikmeks M.P. (asitõendid I kd tl 46,48). G.F. omas kehtivat seost OÜ-ga Apest Grupp olles osaühingu juhatuse liige ja osanik (asitõendid 1 kd tl 44,88). N. G omas kehtivat seost OÜ-ga FN Grupp olles osaühingu juhatuse liige (asitõendid I kd tl 8991). Ringkonnakohus, tuginedes kriminaalasjas kogutud tõenditele loeb tõendatuks, Q.G oli isikuks, kes sisuliselt juhtis NIK Group OÜ ja OÜ FN Grupp ning kelle korraldusi M.P. ja N. G järgisid.

et

N. G. kohtus antud ütluste kohaselt oli tema OÜ FN Grupp juhatuse liige ja direktor. Nende firma oli tegev ka ehitus- ja remonttöödel, kuid seda vähesel määral. Tema ise selle valdkonnaga, sealhulgas ka ehitushangetega, ei tegelenud, sest sellega tegeles firma ehitusdirektor M.P. . M.P. koostas ka hangetel osalemiseks vajalikud dokumendid, tema ainult allkirjastas neid. Kuivõrd M.P. omas ehitusvaldkonnas kogemusi, siis koostas tema ka hinnapakkumused. Seda, kas ehitusküsimustes M.P. suhtles ka Q.G-ga , tema ei tea, sest sellest M.P. talle aru ei andnud (II kd tl 117-119). M.P. i kahtlustatavana antud ütluste kohaselt, millised maakohus kohtuistungil avaldas ja uuris, tundis ta Q.G juba ammu. Millalgi 2008 aastal tegi Q.G talle ettepaneku asuda tööle OÜ-sse BMF Baltic. Kui OÜ BMF Baltic lõpetas tegevuse, asus ta tööle OÜ-sse FN Grupp. Võimalik, et ettepaneku tööle asuda tegi talle Q.G või N. G.. OÜ FN Grupp teostas ehitustöid Narvas ning tema ülesandeks oli ehitustööde eelarvete koostamine ja pakkumusdokumentide ettevalmistamine. Pakkumusdokumendid allkirjastas N. G. M.P. i ütluste kohaselt 2010 oktoobris kutsus Q.G ta enda juurde ja teatas, et tal tuleb hakata OÜ NIK Group juhatuse liikmeks. Q.G selgitas, et tema töös midagi ei muutu, kuid juhatuse liikmena ei pea ta enam N. G. käest allkirju küsima. M.P. on oma ütlustes kinnitanud, et iga kord kui OÜ NIK Group osales ehitushankel, pidas ta nõu F. Ovasjannikoviga. Tuli ette olukordi, kus OÜ FN Grupp ja OÜ NIK Group osalesid ühel ja samal Narva linna ehitushankel ja sellisel juhul koostas ta hankedokumendid mõlemale ettevõttele. Taolisel juhul ei pööranud ta tähelepanu kummale ettevõttele ta parema pakkumuse koostas, kuna sisulist vahet ei olnud, sest töid oleks teostanud nagu nii tema ise (IV kd tl 163, asitõendid IV kd tl 169-177). Ringkonnakohtu arvates kinnitavad asjaolu, et Q.G kontrollis sisuliselt OÜ FN Grupp ja OÜ NIK Group ehitusalast tegevust ka jälitustoimingute protokollides kajastatud vestlused. Nimetatud vestlustest nähtub üheselt, et nii F.H , M.T kui ka M.P. peavad nimelt Q.G isikuks, kes otsustab OÜ FN Grupp ja OÜ NIK Group tegevuse üle. Ka nähtub jälitustoimingute protokollidest, et kokkulepete sõlmimiseks F.H,

S.F-i ja M.T poolega, tuli M.P. il esmalt taolisest soovist teavitada Q.G ning alles pärast tema poolt kokkulepe sisu heakskiitmist, sõlmiti vastavad kokkulepped. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kokkuleppes ja kooskõlastatud tegevuses osalesid seega teiselt poolt Q.G , kes oli OÜ NIK Group osanik ja juhtis sisuliselt ka OÜ FN Grupp ehitusalast tegevust ning M.P. ja G.F. (OÜ Apest Grupp osanik, juhatuse liige), kes tegutsesid Q.G ülesandel ja juhtnööride järgi. Kuna Q.G juhtis OÜ FN Grupp ja OÜ NIK Group tegevust ning M.P. ja G.F. olid Q.G juhtnööre järgides tegutsevad isikud, tuleb neid, lähtudes KonkS § 2 lg-s 1 ja TsÜS § 34 lg-s 1 sätestatust, käsitada OÜ FN Group ja OÜ NIK Grupp huvides tegutsevate isikutena, s.o ettevõtjatena. Eelnevast lähtudes tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja kooskõlastatud tegevuse üheks pooleks oli OÜ AWG ja AKKA AB OÜ huvides tegutsenud F.H , M.T ja S.F ning teiseks pooleks OÜ FN Grupp ja OÜ NIK Group huvides tegutsenud Q.G , A. P. ja G.F. . Esitatud apellatsioonides vaidlustatakse igasuguse konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimist ja hankemenetluses osalemiseks tegevuse kooskõlastamist süüdistatavate vahel. Sisuliselt on ringkonnakohtu arvates kõik apellatsioonides maakohtu otsusele tehtud etteheited suunatud taolise kokkuleppe toimumise vaidlustamisele. Ringkonnakohus taoliste apellatsioonides toodud väidetega ei nõustu ning leiab, et need on ümber lükatud isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega, eelkõige aga jälitustoimingute käigus kogutud tõenditega. Süüdistusaktist tulenevalt heidetakse riikliku süüdistuse poolt F.H-le, Q.G-le , M.T-le ja S.F-ile ette konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimist ja tegevuse kooskõlastamist ning S.N-ile sellele kaasaitamist Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti poolt väljakuulutatud hankes „Narva 6 koolieelse lasteasutuse osaline remont“. Kriminaalasja materjalidest tulenevalt sai F.H Narva aselinnapealt S.N-ilt teada Narva linnavalitsuse kavatsusest kuuluta välja hange kuue lasteaia remondiks. Omades taolist informatsiooni, teavitas F.H M.T juba 1. novembril 2010, et tema käes on nimekiri lasteaedade kohta, mille remondiks kuulutab linnavalitsus välja remondihanke ning selgitas, et protseduur alles algab (... viis tükki, sul on vaja vaadata millised mis ja kuidas, nad seal protseduuri lasid käiku). Seejuures selgitab F.H M.T-le, et ta andis remonti minevate lasteaedade nimekirja ka Šašale (S.F). Ka annab F.H M.T-le teada, et viimane sondeeriks pinda oma sõbra F (G. F) kaudu (... nende piires pead sa nimekirja vaatama ja omalt poolt sondeerima sõbra F. kaudu). M.T lubab järgmisel päeval nimekirjale järgi tulla (asitõendid III kd tl 171-172). Saanud 10. novembril 2010 S.N-ilt teada konkreetsed lasteaiad, milliseid kavatsetakse remontida ja remontide konkreetsed maksumused, teavitab F.H sellest koheselt M.T ja S.F (...võta vastu info, tähendab paber on minu käes, ...praegu on paber Šašal silme ees). Samas annab F.H M.T-le teada, et tema sooviks on jagada lasteaedade remonttööd osapoolte vahel ja seda pooleks. Kui M.T ei saa F.H soovist aru, selgitab viimane, et pooleks, 50 50-le.

V. Blesneri küsimuse peale „kas meile jääb 50 ja nendele 50“, vastab F.H jaatavalt (... ei, kõik lasteaiad pooleks, ... no jah, lühidalt pooled objektid meie, pooled nende, said nüüd aru). Ühtlasi selgitab F.H M.T-le, et konkreetsete lasteaedade suhtes, millistes nemad remonti teostavad, tuleb M.T kokku leppida. Ka selgitab F.H, et kui kokkulepe on saavutatud, siis võib juba töödega alustada (... ta ütles, et kokkulepe atamaniga, kes seal ristikesi paneb on selline pooleks, aga nüüd palju see pooleks on, otsusta oma sõbra Genaga (G.F. ), ... ma sulle räägin, sa helista talle, kuidas, mis, lepi varakult kokku, sõidad siia, võtad selle lehe ja seal hakkate ristikesi panema, ... parool pooleks, tahan seda, seda, seda). Ühtlasi annab F.H S.F-ile korralduse, et viimane annaks M.T-le järgmisel päeval remonti minevate lasteaeda nimekirja (...Šaša homme anname ära). Ringkonnakohus leiab, et nimetatud jutuajamistest saab tõsikindlalt järeldada, et saanud kavatsetavast hankekonkursist teada, annab F.H sellest teada ka M.T-le ja S.F-ile . Ka järeldub jutuajamistest F.H tahe sõlmida juba enne hanke väljakuulutamist kokkulepe teiste hankes osaleda võivate firmadega. Kuivõrd jutuajamistes viitab F.H G.F. le, kes kriminaalasja materjalidest tulenevalt oli tihedalt seotud Q.G-ga , siis saab nimetatust teha järelduse, et teiseks pooleks, kellega tuli kokkulepe sõlmida said olla vaid Q.G-ga seotud ehitusfirmad. Kuna ülaltoodud jutuajamiste juures viibisid nii M.T kui ka S.F , siis olid ka nemad teadlikud soovist sõlmida teise poolega vajalik kokkulepe. Samas andis F.H M.T-le ja S.F-ile korraldused, mida nad pidid kokkuleppe saavutamiseks tegema. Samal päeval helistab M.T G.F. le ning soovib viimasega seoses lasteaedade remondiga kohtuda (... rääkida seal ühe nimekirjakese osas) ja lepitakse kokku kohtumine, ülehomsel, s.o reedesel päeval (asitõendid III kd tl 172-174).

Siinjuures märgib ringkonnakohus, et ilmselgelt annab M.P. M.T-ga vesteldes edasi kellegi kolmanda isiku otsustuse ning arvestades M.T varasemat telefonikõnet F.H-le ja M.P. i otsest seotust Q.G-ga , sai selleks kolmandaks isikuks ringkonnakohtu arvates olla vaid Q.G . Samal kuupäeval kell 15:46 helistab M.T F.H-le ja annab teada, et Q.G otsustas remonttööd pooleks jagada ning F.H on kokkuleppega rahul (... Q.G räägib kõrini sellest M.T-st,... lühidalt noh pooleks, 550 tuhat võtsin endale, ... noh suurepärane). M.T teate peale avaldab F.H arvamust, et süsteem töötab (... tähendab ei petnud, süsteem töötab, natuke tsipa aeglaselt, kuid). Seejärel annab M.T F.H-le teada, millistes konkreetsetes lasteaedades hakkavad remonti tegema nemad, s.o F.H-ga seotud firmad.

hinnapakkumuste kooskõlastamine ka toimus, sest hankekonkurssidel esitasid madalaima hinnapakkumuse ja saavutasid hankekonkursil võidu varasemalt kokkulepitud osapooltega seotud firmad. Eelkõige kinnitavad hinnapakkumuste kooskõlastamist M.T ja M.P. i ütlused (asitõendid IV kd tl 75, asitõendid IX kd tl 59). Samalaadse kokkuleppe sõlmimist ja tegevuse kooskõlastamist heidetakse süüdistatavatele ette ka lasteaedade „Vikerkaar“ ja „Tareke“ tualettruumide osalise remondi teostaja leidmiseks väljakuulutatud hankekonkursi puhul.

pakkumuse esitamist rääkis ta hinna suhtes läbi M.P. iga ja konsulteeris ka G.F. ga ja seda selleks, et raamatukogu hanke võidaks nimelt AKKA AB OÜ (asitõendid IX kd tl 60). Seega järeldub M.T ütlustest üheselt, et keskraamatukogu tualettruumide hankel tegutseti kooskõlastatult ja taolise kooskõlastuse tulemusena esitas madalaima hinnapakkumuse AKKA AB OÜ, kes vastavalt kokkuleppele pidi hankekonkursi võitma. Jälitustoimingute protokollides kajastatut ning M.T ütlusi kinnitavad ringkonnakohtu arvates ka keskraamatukogu tualettruumide hanke läbiviimise käik ja selle tulemused. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kutsed hankel osalemiseks saadetud NIK Group OÜ-le, AKKA AB OÜ-le, OÜ Apest Grupp ja OÜ AWG. Nimetatud hanke võitiski vastavalt kokkuleppele AKKA AB OÜ. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et ülalesitatud jälitustoimingute protokollis fikseeritud vestlustest, M.T ütlustest ja hankekonkursi käigust ja tulemustest tulenevalt, saab tõsikindlalt järeldada, et F.H S.F ja M.T leppisid kokku Q.G , M.P. i ja G.F. ga, et Narva Linnavalitsuse linnavara- ja majandusameti poolt väljakuulutatud hanke „Narva linnas Malmi 8 asuva Narva Keskraamatukogu WC-ruumide remonttööde teostamine“ võidab ja töid teostab AKKA AB OÜ. Ülalesitatuga on ringkonnakohtu arvates ümber lükatud kaitsjate apellatsioonis esitatud väited, nagu ei oleks kriminaalasjas tõendamist leidnud süüdistatavate konkreetne tegevus konkreetsete kokkulepete sõlmises väljakuulutatud hankekonkurssidel. KonkS § 4 lg 1 p 3 kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus kaubaturu või varustusallika jagamiseks, sealhulgas kolmandale isikule kaubaturule pääsu piiramiseks või püüd teda sealt välja tõrjuda. KonkS § 4 lg 1 p 3 toodud keelu rikkumine on KarS § 400 lg 2 p 3 kohaselt karistatav kriminaalkorras ning KonkS § 4 lg 1 p 3 kirjeldatud tegu peetakse kriminaalmenetluses oma olemuselt konkurentsi kahjustavaks. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavate vahelise kokkuleppena ja kooskõlastatud tegevusena, mis on kriminaalasjas kogutud materjalidega tõendamist leidnud, tuleb käsitletavas kriminaalasjas vaadelda remonttööde hankekonkurssidel osalevate ettevõtete ringi kooskõlastamist, hankes esitatavate hinnapakkumuste kooskõlastamist ning eelnevatest kooskõlastustest tulenevalt hankekonkursi võitja eelnevat igakordset kokkuleppimist. Ringkonnakohtu arvates olid süüdistatavate tegevus suunatud nimelt ülalnimetatud kokkulepete sõlmimisele. Vastavalt saavutatud kokkulepetele loodigi selles osalenud ettevõtjate, s.o süüdistatavate poolt, nii hankekomisjonile kui ka võimalikule kõrvalseisjale igakordselt väärarusaam, et hankes osalejad on võistlevad konkurendid, kes on esitanud iseseisvalt kujunenud hinnapakkumused. Tegelikkuses aga vormistati konkreetsed võitjaks tulnud pakkumused vastavalt kokkulepetele selliselt, et need oleksid võrreldes ülejäänud pakkumustega soodsamad (madalamad). Süüdistatavate poolt hankekonkurssidel osalevate ettevõtete ringi kindlaksmääramine ja esitatavate hinnapakkumuste suhtes kokkuleppimine, on ringkonnakohtu arvates käsitletav olukorrana, kus süüdistatavad jagasid teatud hangete ( Narva linna munitsipaaltellimustega seotud kaubaturg) osas kaubaturu. Samas välistati sõlmitud kokkulepetega ka võimalus, kus hankekonkurssidel saaksid osaleda või seda enam võita kokkuleppes mitteosalevad ettevõtted, s.o sellega piirati kolmandate firmade pääsu Narva linna munitsipaaltellimustega (remontööde) seotud kaubaturule.

Ringkonnakohus leiab, et tõendamist on leidnud ka S.N-i poolne kaasaitamine teiste süüdistatavate poolt konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimisele ja kooskõlastatud tegevusele. Eelnevalt juba käsitletud jälitustoimingute käigus fikseeritud jutuajamistest nähtuvalt oli S.N isikuks, kes andis F.H-le konfidentsiaalset informatsiooni Narva linnavalitsuse poolt kavandatavate hankekonkursside kohta. Tänu S.N-i poolt edastatud informatsioonile oli F.H võimalik jagada temaga seotud isikutele, s.o S.F-ile ja M.T-le, korraldusi kokkulepete sõlmimiseks Q.G ja temaga seotud isikute G.F. ja M.P. iga. Siinjuures on tähelepanuvääriv, et informatsiooni edastades oli S.N teadlik selle kasutamisest konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimiseks. Ilmekalt kinnitab nimetatut näiteks 12. jaanuaril 2011 F.H ja S.N-i vaheline jutuajamine, kus S.N teavitab F.H keskraamatukogu tööde maksumusest ning kinnitab F.H-le , et nimetatud hanke saab endale F.H-ga seotud ettevõte, sest kõik on juba läbiräägitud. S.N oli ka isikuks, kes tagas selle, et Narva linnavara- ja majandusamet saatis hankekonkurssidel osalemiseks kutsed firmadele, millised olid eelnevalt kokku lepitud. Nimetatud kinnitavad nii jälitustoimingute käigus salvestatud jutuajamised (vt 15. novembril 2010 toimunud jutuajamine) kui ka T.L. ütlused (S.N ütles, keda on vaja hankekonkurssidele kutsuda). Ringkonnakohus leiab, et S.N-i eelkirjeldatud tegevus on vaadeldav tahtliku vaimse kaasabi osutamisena konkuretsi kahjustatava kokkleppe sõlmimisele ja kooskõlastatud tegevusele. S.N egevus soodustas olulisel määral F.H , S.F-i , M.T ja Q.G vahel sõlmitud kokkulepete sõlmimist. Ülaltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse F.H, S.F-i, M.T ja Q.G süüditunnistamises KarS § 400 lg 2 p 3 järgi ja S.N-i süüditunnistamises KarS § 400 lg 2 p 3 ja 22 lg 3 järgi muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

S.N-ilt konfiskeerimise väljamõistmine.

asendamise

korras

459.44

euro

Ringkonnakohus jätab muutmata maakohtu otsuse, millega kohus tunnistas S.N-i süüdi KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Maakohtu otsustuse kohaselt, millega ringkonnakohus nõustub, sai S.N altkäemaksuna vara 459.44 euro ulatuses. KarS § 831 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seega on süüteoga saadud vara konfiskeerimise eeldusteks eelkõige isiku poolt tahtliku süüteo toimepanemine, selle süüteoga vara saamine ning konfiskeerimisotsustuse tegemise ajal vara kuulumine toimepanijale või kolmandale isikule. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et S.N pani toime KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Oma teo tulemusena sai S.N altkäemaksuna vara 459.44 euro suuruses summas, mille süüdistatav kasutas ära oma abikaasale kuuluva korteri remondiks. Kindlasti ei ole nimetatud summa konfiskeerimine S.N-i suhtes liialt koormav ning puudub ka alus selle tsiviilhagi rahuldamise eesmärgil vähendamiseks. Ringkonnakohtu arvates on seega eeldused, mille alusel on võimalik S.N-ilt süüteoga saadu vara konfiskeerida, täidetud ning sellest tulenevalt on maakohus igati õigustatult otsustanud S.N-ilt nimetatud summa ka konfiskeerida.

Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud KarS § 84 tuleneb, et kui süüteoga saadud vara on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Kuivõrd S.N oli altkäemaksuna saadud summa ära tarvitanud, siis mõistis maakohus selle seaduslikult temalt välja summana, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, s.o 459.44 eurot.

Karistus Esitatud apellatsioonides on leitud, et maakohus, karistades S.N , Q.G , F.H ja S.F reaalse vangistusega, on süüdistatavatele mõistnud liiga karmi karistuse. Apellatsioonides leitakse, et maakohtu poolt süüdistatavatele mõistetud karistused tuleb jätta tingimuslikult kohaldamata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonides esitatud väited väärivad tähelepanu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on süüdistatavatele karistusi mõistes arvestanud nende süü suurusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellekohaste hinnangutega. Ka on maakohus õigesti tuvastanud, et süüdistatavate suhtes puuduvad nende karistust kergendavad asjaolud. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtu otsustusega lugeda süüdistatavate karistust raskendavaks asjaoluks omakasu motiivi KarS § 58 p 1 alusel. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatavatele süüks arvatavad kuriteod, s.o KarS § 294 lg 1 298 lg 1 ja KarS § 400 lg 2 p 3 sisuliselt hõlmavad endas juba omakasu motiivi (n. näiteks altkäemaksu võtmise motiiviks on saada kasu). KarS § 59 tulenevalt ei tohi karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid arvestada karistuse kohaldamisel, kui need on seaduses kirjeldatud süüteokoosseisu tunnustena. Ringkonnakohus leiab, et kuigi süüdistatavatele süüks arvatud kuritegude puhul ei ole omakasu motiivi süüteotunnusena otseselt kirjeldatud, tuleneb see siiski süütegude olemusest ning seetõttu puudub alus nimetatud raskendava asjaolu korduvarvestamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et S.N-i , Q.G , F.H , S.F-i ja M.T suhtes ei esine nende karistust raskendavat asjaolu, s.o omakasu motiivi. Lisaks süü suurusele ja kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele, tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevaks hetkeks on S.N-i, F.H, Q.G , S.F-i ja M.T poolt toimepandud kuritegudest möödunud ca 6 aastat. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et möödunud ajavahemiku jooksul oleksid süüdistatavad toime pannud uusi õigusrikkumisi. Nimetatust saab aga järeldada, et S.N-i, F.H, Q.G , S.F-i ja M.T puhul oli tegemist isikutega, kes on oma käitumise lubamatust mõistnud ning näidanud, et suudavad õiguskorda järgida ka vabaduses viibides.

Ülaltoodust tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks vabastada S.N F.H , Q.G ja S.F-i tingimuslikult neile mõistetava karistuse kandmisest. M.T-le mõistetud karistuse osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.

Kohtukulu F.H ja S.N-i valitud kaitsja I. Sumarok on esitanud Tartu Ringkonnakohtule taotluse õigusabikulude suuruse kindlaksmääramiseks. Taotlus kohaselt on kaitsja osutanud F.H-le apellatsioonimenetluses õigusabiteenuseid kokku 5 tunni ulatuses tunnitasuga 50 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks. Kokku palub kaitsja hüvitada 300 eurot s.h käibemaks 50 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on valitud kaitsja tehtud toimingud olnud vajalikud ja põhjendatud ning nende eest tasumisele kuuluv tasu mõistliku suurusega. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse F.H-le mõistetud karistuse osas, tuleb nimetatud summa KrMS § 185 lg 1 alusel F.H-le hüvitada Eesti Vabariigil. Taotluse kohaselt on kaitsja osutanud S.N-ile apellatsioonimenetluses õigusabiteenuseid kokku 5,5 tunni ulatuses tunnitasuga 50 eurot ühe tunni eest, millele lisandub käibemaks. Kokku palub kaitsja hüvitada 330 eurot s.h käibemaks 55 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on valitud kaitsja tehtud toimingud olnud vajalikud ja põhjendatud ning nende eest tasumisele kuuluv tasu mõistliku suurusega. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse S.N-ile mõistetud karistuse osas, tuleb nimetatud summa KrMS § 185 lg 1 alusel S.N-ile hüvitada Eesti Vabariigil

Aarne Sarjas

Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.