Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.05.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number: 1-17-2536/10
Asja liik: Kriminaalasi
Kategooria: Liiklussüüteod
Menetlusliik: Lühimenetlus
Kuulutamise aeg: 10.05.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1419

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

1-17-2536/8Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja27.03.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2017, Tallinn

Kriminaalasja number

1-17-2536

Kohtukoosseis

Pavel Gontšarov, Meelika Aava ja Ivi Kesküla

Kriminaalasi

R.J süüdistus KarS § 424 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27. märtsi 2017. a otsus lühimenetluse korras (kiirmenetluses)

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatava R.J kaitsja vandeadvokaat Margus Viira R.J, isikukood XXX, elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, XXX, emakeel eesti keel, XXX Varasemalt kohtulikult korduvalt karistatud (andmed toimikus)

Süüdistatav

Prokurör

Paul Pikma

Kaitsja

Vandeadvokaat Margus Viira

RESOLUTSIOON

Jätta süüdistatava R.J kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.R.J on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 15.08.2016 kella 00:38 ajal Harjumaal Saue vallas Tallinna Ringtee 35. km-l mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiinist). Samuti R.J juhtis tahtlikult 18.08.2016 kella 00:25 ajal Harjumaal Saku vallas Tallinna Ringteel 27. km-l mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga XXXXXX, olles

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod

08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
26.08.20261-26-6063/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
26.08.20261-26-5667/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
25.08.20261-26-5396/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
25.08.20261-26-5427/6Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

2.Harju Maakohtu 27.03.2017. a otsusega lühimenetluses tunnistati R.J süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistus. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning loeti R.J poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati R.J-ile mõistetud karistust (1 aasta) Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5008 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (11 kuud ja 29 päeva) ning mõisteti temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Määrati, et KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel R.J-ile mõistetud vangistusest (1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva) tuleb koheselt ära kanda 2 (kaks) kuud vangistust. Määrati, et KarS § 74 lg 1-3 alusel R.J-ile mõistetud vangistusest (1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva) ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, kui R.J ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrati, et KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on R.J kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on R.J kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse R.J-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.03.2017. a. Määrati, et R.J suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatakse vanglasse saabumise päeval. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati R.J suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 (kaheksaks) kuuks. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti R.J mootorsõiduk Opel Astra registreerimismärgiga XXXXX. R.J-ilt mõisteti KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 206.16 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 366.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamise kulu 45.60 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot. Määrati, et lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1322.76 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 110.23 eurot.

3.Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava R.J kaitsja vandeadvokaat Margus Viira, kes palub ringkonnakohtul tühistada kohtuotsus karistuse mõistmise osas ja mõista süüdistatavale õiglasem karistus. Kaitsja nõustub prokuröriga, kes taotles maakohtus vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kaitsja leiab, et üldkasuliku töö tegemine on riigile kasulikum kui süüdistatava suhtes kohaldatud reaalne vanglakaristus. Kaitsja leiab, et ligi kaheaastane vanglakaristus, jättes selle täitmisele pööramata ja asendades üldkasuliku tööga, tegemiseks 3 aastase katseaja jooksul on piisavalt karm karistus, et motiveerida R.J edaspidi õiguskuulekalt käituma. R.J on teadlik, et uue kuriteo toimepanemine üldkasuliku töö tegemise perioodil toob liitkaristusena kaasa vältimatu aastatepikkuse reaalse vanglakaristuse. Selline teadmine koos kohtu poolt sätestatud lisakohustuste täitmisega on kindlaks garandiks R.J edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ja normaalsele integreerumisele ühiskonda. Kaitsja nõustub ja ei vaidlusta kohtu poolt R.J suhtes kohaldatud lisakaristust sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kaheksaks kuuks, samuti kohtu poolt R.J suhtes kohaldatud käitumiskontrolli lisanõudeid - nõuet osaleda käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammis ja nõuet mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Kaitsja nõustub ja ei vaidlusta kuriteo toimepanemise vahendi, R.J-ile kuuluva sõiduauti Opel Astra konfiskeerimist. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et R.J väärtushinnangute muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega. Kaitsja leiab, et Harju Maakohus ei ole kaalunud igakülgselt ja objektiivselt minu kaitsealuse suhtes kohaldatavate mõjutusvahendite võimalusi ning toimet. Kaitsja leiab, et riikliku süüdistaja poolt tehtud karistusettepanek oli piisavalt range mõjutamaks minu kaitsealust edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning kohtu poolt mõistetud karistus ehk reaalne vangistus võib anda soovitule vastupidise tulemuse. Kaitsja palub tühistada kaevatav Harju Maakohtu 27.03.2017.a. kohtuotsus R.J süüdimõistmises KarS § 424 järgi osaliselt karistuse mõistmise osas ja teha uus otsus, asendades vanglakaristuse üldkasuliku tööga.

6.Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Karistust kergendavate asjaolude osas on arvestatud süüdistatava puhtsüdamliku kahetsusega. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud KarS § 57 loetellu kuuluvaid teisi karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka esitatud apellatsioonis. Maakohus on põhjendanud süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ning karistusliigi valikul põhjendas õigesti, miks ta ei pea võimalikuks asendada mõistetav vangistus üldkasulikku tööga. Nimelt, Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on R.J suhtes juba rakendatud üldkasulikku tööd Pärnu Maakohtu 10.03.2015 otsusega. Nimetatu ei ole eripreventiivseid eesmärke täitnud ning isik on jätkanud uute kuritegude toime panemist. Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega (jõustus 14.07.2016) pandi R.J-ile katseaja kohustuseks mh mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. R.J rikkus nimetatud kohustust korduvalt, mistõttu õige on maakohtu järeldus, et üldkasuliku töö tegemisel ei suuda R.J täita lisakohustusi. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisaks märkida, et maakohtud on siiani kohelnud varasemalt 3 korral kohtulikult karistatud R.J märkimisväärselt leebelt, jättes temale mõistetud vangistusi täitmisele pööramata. Ka käesoleval juhul nn šokivangistuse kohaldamine on selgelt leebe karistus isikule, kes varasematest karistustest järeldusi ei teinud ning jätkab narkootikumidega seotud süütegude toimepanemist. Väärib märkimist ka see, et maakohus jättis kohaldamata tahtliku kuriteo toimepandud isiku suhtes KarS § 74 lg 5; § 75 lg 2 p 9 tulenevat kohustust.