Liiklussüüteod

(kakskümmend üheksa) päeva, kui D.Z ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt.

kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 18.04.2017. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleis 18.04.2017. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Teo

RKKKo 3-1-1-13-08 p 5

Tunnistaja politseiametniku Allar Lohu ütlustega leiab tõendamist, et D.Z juhtis 15.08.2016 mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx. Sõidustiil oli ebakindel ning auto vingerdas tugevasti teel. Juhil esinesid narkojoobe tunnused: silmad märjad ja läikivad, silmade punetus. Tunnistaja tegi narko kiirtesti, mis andis positiivse tulemuse amfetamiinile. D.Z selgitas tunnistajale, et oli eelmisel päeval amfetamiini tarvitanud (tl 14-15). Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et 15.08.2016 kell 01.00 kasutati D.Z suhtes indikaatorvahendit ning tuvastati indikaatorvahendi positiivne näit AMP suhtes. Samuti on protokollis fikseeritud D.Z esinenud joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, silmad märjad/läikivad (tl 8-8p). Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise tuvastamiseks toimetati D.Z bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks Xxxx. Saatekirjast nähtub, et uuritaval D.Z võeti 15.08.2016 kell 02.00 uriiniproov ainete ja joobe lõplikuks tuvastamiseks EKEIs (tl 9-10). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati D.Z uriinist amfetamiin (tl 11). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnisson hinnangul esines D.Z 15.08.2016 kell 02.00 joove (tl 12). Kohtuistungil D.Z ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohtueelses menetluses antud ütlustes D.Z tunnistab, et juhtis 15.08.2016 kella 00.38 ajal mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx ning tarvitas eelmisel päeval amfetamiini (tl 55-58). Kohtuistungil tunnistas D.Z end teo toimepanemises süüdi. D.Z pani 15.08.2016 mootorsõiduki joobes juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et juhib sõidukit joobeseisundis. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et D.Z enda ütluste kohaselt tarvitas ta 14.08.2016 kella 12.00 ajal amfetamiini ning samuti juhtimise ajal esinesid tal ilmselged joobetunnused – silmade sidekestade punetus, pupillid laienenud; Rombergi asend ja kand-varvas kõnd sirgjoonel ebakindel, sõrme-nina katse oli ebatäpne, täpsemad liigutused olid ebatäpsed; värin sõrmedes (tl 12). 2.2 D.Z juhtis 18.08.2016 kella 00:25 ajal mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx, olles amfetamiinist ja metamfetamiinist põhjustatud joobeseisundis. Teo toimepanemine on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. Tunnistaja politseiametniku Igor Kiršner ütlustega leiab tõendamist, et 18.08.2016 toimus Tammemäe külas ringteel avarii. Tunnistaja sai sündmuskohale väljakutse kella 00.35 ajal. Liiklusõnnetuses osales mootorsõiduk Opel Astra registreerimismärgiga xxxx, kus sõiduk sõitis vastu ajutisi liiklusvahendeid ning seejärel paiskus teelt välja. Juht D.Z oli kohalt lahkunud, kuid tunnistaja saabumisel kella 01.00 ajal tuli tagasi. Tunnistaja sõnul D.Z selgitas talle, et põhjustas liiklusavarii, kuna jäi roolis magama. Samuti selgitas D.Z tunnistajale, et enne rooli istumist tarvitas amfetamiini (tl 45-47). Liiklusõnnetuse toimumist 18.08.2016 tõendab sündmuskoha vaatlusprotokollid koos lisadega (tl 18-34) ning asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi häirekeskusesse tehtud kõnede helisalvestisi (tl39-44). Narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine esinemise tuvastamiseks toimetati D.Z bioloogilise vedeliku proovi võtmiseks Xxxx. Saatekirjast nähtub, et uuritaval D.Z võeti 18.08.2016 kell 01.35 uriiniproov ainete ja joobe lõplikuks tuvastamiseks EKEIs (tl 48-49). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati D.Z uriinist amfetamiin, metamfetamiin (tl 50). Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi

kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnisson hinnangul esines D.Z 18.08.2016 kell 01.40 joove (tl 51). Kohtuistungil D.Z ei taotlenud enda ülekuulamist. Kohtueelses menetluses antud ütlustes D.Z tunnistab, et juhtis 18.08.2016 kella 00.25 ajal mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx ning oli tarvitanud narkootilisi aineid (tl 55-58). Kohtuistungil tunnistas D.Z end teo toimepanemises süüdi. D.Z pani 18.08.2016 mootorsõiduki joobes juhtimise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidas võimalikuks, et juhib sõidukit joobeseisundis. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et D.Z enda ütluste kohaselt tarvitas ta narkootilisi aineid eelmise päeva varahommikul ning samuti juhtimise ajal esinesid tal ilmselged joobetunnused –pupillid laienenud; Rombergi asend ja kand-varvas kõnd sirgjoonel ebastabiilne, sõrme-nina katse kiirenenud, täpsemad liigutused olid ebatäpsed; värin sõrmedes (tl 51). Eeltoodust johtuvalt tuleb D.Z tegevus kvalifitseerida KarS § 424 järgi. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. D.Z on süüvõimeline ning KarS

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises saab D.Z süüd pidada pigem keskmisest suuremaks. Tegemist on kahe episoodiga, millest ühes toimus liiklusõnnetus. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus süü ülestunnistamisele ilmumine (18.08.2016 episoodis) ning puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Võttes arvesse asjaolu, et pärast eelmist kohtuotsust pani D.Z uue liiklusalase kuriteo toime vähem kui kahe kuu möödudes otsustan D.Z-ile mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda D.Z poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. D.Z karistati Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5008 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti KarS § 74 alusel täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Ära kandmata karistus 11 kuud ja 29 päeva. Katseaeg kulgeb alates 28.06.2019 kuni 27.06.2019. Seega pani D.Z käesoleva otsusega tuvastatud KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteod toime katseajal. KarS § 65 lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada D.Z-ile mõistetud karistust (1 aasta) Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-5008 mõistetud ärakandmata karistuse võrra (11 kuud ja 29 päeva) ning mõista temale liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Prokurör taotles vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus ei pea seda võimalikuks. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on D.Z suhtes juba rakendatud üldkasulikku tööd Pärnu Maakohtu 10.03.2015 otsusega. Nimetatu ei ole eripreventiivseid eesmärke täitnud ning isik on jätkanud uute kuritegude toime panemist. Harju Maakohtu 28.06.2016 otsusega (jõustus 14.07.2016) pandi D.Z-ile katseaja kohustuseks mh mitte omada või tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. D.Z rikkus nimetatud kohustust korduvalt. Leian, et üldkasuliku töö tegemisel ei suuda D.Z täita lisakohustusi. D.Z-ile on antud korduvalt võimalusi hoiduda reaalse vangistuse kandmisest. Leebemate karistusõiguslike meetmete rakendamine ei ole oma eesmärki täitnud ning isik on jätkanud uute kuritegude toime panemist. D.Z on oma ühiskonnaohtliku käitumisega ületanud piiri, kus reaalse vangistuse kohaldamine ei ole enam välditav. Liitkaristuse moodustamise tõttu ootaks isikut ligi kaheaastane vangistus. Kuriteod ja narkootikumidega seotud väärtegu on toime pandud suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul. Pärast seda on D.Z suutnud elada seaduskuulekat elu ning on enda sõnul suutnud narkootikumide tarvitamisest hoiduda. Varem reaalset karistust mitte kandnud ning kohtuotsuse tegemise ajaks juba võimalikule paranemise teele asunud isiku suhteliselt pikaks ajaks ühiskonnast isoleerimine ei ole põhjendatud.

KarS § 74 lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. KarS § 74 lg 1 kohaselt kui kohus, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ära kandmine süüdlase poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdlase suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdlane ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning käesoleva paragrahvi lõigetest 4–6 ei tulene teisiti. Kuivõrd karistusest tingimisi vabastamine võib seisneda selle täielikult või osaliselt täitmisele pööramata jätmises ning seadus võimaldab ka katseajal toime pandud kuriteo puhul KarS § 74 rakendada, on kohtu hinnangul vangistuse osaline täitmisele pööramine võimalik. KarS § 74 lg 2 kohaselt kui kohus otsustab, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, määrab kohus, milline osa vangistusest kantakse ära kohe ja millist vangistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele. KarS § 74 lg 1 ja lg 2 alusel D.Z-ile mõistetud vangistusest (1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva) tuleb koheselt ära kanda 2 (kaks) kuud vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks D.Z vanglasse saabumise aeg. KarS § 74 lg 1-3 alusel D.Z-ile mõistetud vangistusest (1 aasta, 11 kuud ja 29 päeva) ei pöörata osaliselt täitmisele vangistus 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva, kui D.Z ei pane 2 (kahe) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil Xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisel jättis kohus ekslikult kohaldamata KarS § 74 lg 5 ette nähtud süüdlase allutamise elektroonilisele valvele.

KarS § 75 lg 2 p 21 alusel on D.Z kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel on D.Z kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel arvestada D.Z-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 27.03.2017. a. D.Z suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada vanglasse saabumise päeval. Liiklusnõuete rikkumisega (avarii põhjustamine, joobes juhtimine) seadis D.Z ohtu nii enda kui ka teiste liikluses osalejate elu ja tervise. Eri- ja üldpreventsiooni eesmärkide täitmise kaalutlustel pean vajalikuks kohaldada D.Z suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada D.Z suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 8 (kaheksaks) kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul, pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist, loovutada Maanteeametile. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

Kohus on eelnevalt sedastanud, et D.Z on korduvalt karistatud liiklusalaste kuritegude eest. Antud juhul juhtis ta kahel korral kolme päevase vahega mootorsõidukit Opel Astra registreerimismärgiga xxxx olles narkojoobes. Eeltoodu näitab, et D.Z suhtub kehtivasse õiguskorda lugupidamatult ja ühiskonna käitumisnorme eiravalt. Eeltoodust tulenevalt on D.Z puhul üsna suur oht, et ta jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist sama sõidukiga. Eeltoodust johtuvalt KarS § 83 lg 1 alusel kohus konfiskeerib D.Z mootorsõiduki Opel Astra registreerimismärgiga xxxx.

“ § 1 lg 4, 5, §

KarS § 4 lg 3 kohaselt on KarS § 424 järgi kvalifitseeritav tegu II astme kuritegu. KrMS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast2. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „ “ § 1 lg 1 kohaselt alates 01.01.2017 kehtiv kuutasu alammäär on 470 eurot.

D.Z-ilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna: - KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 206.16 eurot;

RKKK 3-1-1-83-10 p 28

-

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu summas 366.00 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel sõiduki teisaldamise kulu 45.60 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 705.00 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatava jaoks raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. KrMS § 313 lg 1 p 7 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtuotsuse täitmise asjaolud. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud summas 1322.76 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 110.23 eurot. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (

)

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.