Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. märts 2017.a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-17-870
Kohtukoosseis
Julia Katškovskaja
Kriminaalasi
L.H süüdistuses KarS § 424 ja KarS § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 7.veebruari 2017.a. otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatav L.H
Süüdistatav
L.H (ankeetandmed toimikus)
Prokurör
Ruta Rammo
Kaitsja
Adv. Leelo Viil
Süüdistatava L.H poolt Harju Maakohtu 7. veebruari 2017.a. kohtuotsusele esitatud apellatsioon – jätta läbi vaatamata
Edasikaebamise kord
Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama
Harju Maakohtu 7. veebruari 2017.a. otsusega kokkuleppemenetluses tunnistati L.H süüdi KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu vangistusega. Lisaks tunnistati L.H süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti L.H-le liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima osalise suurendamise teel 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 alusel jäeti mõistetud karistus L.H suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Koheselt kuulus ärakandmisele 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati L.H karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistusaja alguseks loeti 12. detsember 2016, mil L.H peeti kahtlustatavana kinni.
Ülejäänud osa karistusest, s.t 2 aastat ja 8 kuud vangistust jäeti täitmisele pööramata, kui L.H ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 78 p 1 alusel hakkas katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest, s.t alates 7. veebruarist 2017. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustati L.H heastama OM’le kuriteoga tekitatud kahju summas 392,50 eurot hiljemalt 16. aprilliks 2018. a. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati L.H katseajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 21 alusel kohustati L.H katseajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel kohustati L.H’it 1 kuu jooksul peale koheselt ärakandmisele kuuluva 4-kuulise vangistuse kandmiselt vabanemist asuma narkootikumide sõltuvuse vastasele ravile ja läbima talle ettenähtud raviprogrammi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati L.H osalema katseajal sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti L.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 aastaks ja 6 kuuks. Sama otsusega rahuldati kannatanu OM tsiviilhagi ja mõisteti L.H-lt välja 392,50 eurot. Lisaks mõisteti L.H-lt KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p -de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 1 alusel riigituludesse menetluskuludena välja joobeseisundi tuvastamise kulud kokku summas 497 eurot, määratud kaitsja tasu kokku summas 384 eurot ja sundraha summas 1175 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et L.H tuleb tasuda menetluskulud kokku summas 2056 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest.
Esitatud apellatsioonis kirjeldab süüdistatav oma elu, rasket perekondlikku olukorda, suhteid elukaaslasega ning seda, mis viis teda kuritegude toimepanemiseni. Väljendades oma kahetsust toimunusse ja lubades, et edaspidi käitub ta õiguskuulekalt, taotleb süüdistatav vähendada 1 kuu võrra temale mõistetud šokivangistuse määra.
Vastavalt KrMS prg. 318 lg 3 p-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Esitatud apellatsioonis ei ole ära toodud ühtegi kokkuleppemenetlust reguleeriva sätte rikkumise fakti. Apelleeritakse kokkuleppes kokku lepitud karistust. Vaidlustatud küsimuses on 16. jaanuaril 2017.a. süüdistatav sõlminud kokkuleppe Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruta Rammoga. Kokkuleppe sõlmimise juures oli ka tema kaitsja – adv. Leelo Viil. Maakohus kontrollis kohtuistungil, kas eelnimetatud kokkulepe väljendab süüdistatava vaba tahet. Nagu nähtub maakohtu 7. veebruari 2017 istungi protokollist, on süüdistatav nõustunud kokkuleppega, selle sisust aru saanud ja kokkuleppe sisu osas nõusoleku andmine väljendab
tema vaba tahet. Maakohtu otsusega on süüdistatavale mõistetud karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Järelikult on tegemist küsimusega, milline on lahendatud kokkuleppes ja süüdistatav on sellega nõustunud. Nendes asjaoludes, millistes on menetlusosalised kokku leppinud, esimese astme kohtuotsust ei saa vaidlustada. Seega on antud juhul tegemist isikuga, kel puudub apellatsiooniõigus karistuse vaidlustamiseks. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS prg. 326 lg 2 p-st 3 jätab ringkonnakohus süüdistatav a J. Vassilevi poolt esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.