Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-17-1634

ASJAOLUD

L.A on kohtu alla antud süüdistus selles, et tema 09.09.2016 kella 22.00 paiku, viibides korteris, aadressil xxx, omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus haaras juustest oma abikaasal xx xx ja lõi ühe korra rusikaga vastu pead vasakule poole. Oma tegevusega tekitas L.A xx xx füüsilist valu. Lisaks sellele süüdistatakse L.A selles, et tema 16.12.2016 kella 10.00 paiku, viibides korteris, asukohaga xxx, olles alkoholijoobes, lõi üks kord käega lauba vasakule poole oma abikaasat xx xx. Oma tegevusega tekitas L.A xx xx füüsilist valu. Seega pani L.A toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes, korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus L.A süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning palub mõista karistuseks rahalise karistuse 6 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg 1, 3 määrata, et vangistus jääb täitmisele pööramata, kui L.A kuue kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ja lg 2 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2(3)

1-17-1634 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava varalist seisundit (isikul on töövõimetus 60%, pensioni suurus on 123,00 eurot) ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätta 72,00 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigi kanda. Välja mõista L.A-lt riigituludesse 500,00 eurot sundraha. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav L.A on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb L.A süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2017.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 470 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 705 eurot (470*1,5=705). KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel jätta L.A menetluskulud osaliselt, s.o osa sundraha ja kaitsjatasu osas riigi kanda ning ülejäänud osas, s.o 500 eurot sundraha mõista temalt riigituludesse välja. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.