Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21.02.2017, Rakvere kohtumaja

Kriminaalasja number

1-17-101

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kriminaalhooldusametnik

Taimi Lepiksaar

Kohtuasi

Erakorraline I.R kohta

Süüdimõistetu

I.R (isikukood XXX, elukoht xxxx)

ettekanne

kriminaalhooldusaluse

RESOLUTSIOON

Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne rahuldada. Pikendada I.R-ile Tartu Maakohtu 05.01.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-101 määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega 1 (ühe) kuu võrra, s.o kuni 21.02.2018. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata I.R-ile ja vanemkriminaalhooldusametnikule Taimi Lepiksaarele. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused Tartu Maakohtu 05.01.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-101 tunnistati I.R süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 1 kuu vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 04.01.2017 - 05.01.2017, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-168987 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 3 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendati I.R-ile mõistetud vangistus 116 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määras kohus 1 aasta. Üldkasuliku töö tegemise ajaks kohustati I.R järgima KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. Tartu Maakohtu 25.01.2017 määrusega täpsustati kohtuotsust ning I.R määrati Viru Vangla noorte kriminaalhooldusosakonna järelevalve alla.

17.02.2017 esitas Viru Vangla kolmanda üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametnik Taimi Lepiksaar Viru Maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et I.R on rikkunud järgnevaid kontrollnõudeid:  elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx;  ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerima (esmakohtumine määrati 27.01.2017 Tartus, kuid toimus alles 16.02.2017 Rakveres, kui kriminaalhooldus toodi üle Rakvere);  saama kriminaalhooldusametnikult eelnevat loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viisteist päeva (kriminaalhooldusalune ei taotlenud luba);  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (ei taotlenud luba). Kriminaalhooldusaluse 16.02.2017 antud seletustest nähtub, et I.R ei ilmunud Tartu kriminaalhooldusesse, sest ta kolis xxxx ning tal ei olnud Tartu sõiduks raha. Kriminaalhoolusametnikule ta helistada ei saanud, sest telefoni tal ei olnud. Kriminaalhooldusalune võeti Viru Vangla III üksuse Tartu piirkonna Tartu esinduses kriminaalhoolduses arvele 21.01.2017. Kriminaalhooldusalusele saadeti kutse ilmuda esmakohtumisele 27.01.2017, kuid hooldusalune esmakohtumisele ei ilmunud ning kriminaalhooldusametnikku mitteilmumisest ei teavitanud. Samuti ei olnud ametnikul hooldusaluse telefoninumbrit. 01.02.2017 teostas kriminaalhooldusametnik I.R elukohas xxxx kodukülastust, kuid antud aadressil elas uus elanik, kes väitis, et ei tea, kus hooldusalune elab. 02.02.2017 helistati hooldusaluse emale, kes väitis, et tema poeg elab xxxx tänaval ning ema andis kriminaalhooldusametnikule telefoninumbri, millelt hooldusalune oli temale helistanud. 02.02.2017 helistas ametnik hooldusaluse ema poolt antud telefoninumbrile, kuid telefoni vastu ei võetud. 07.02.2017 helistati uuesti ning telefoni omanik J P sõnul elas I.R temaga koos xxxx. Kriminaalhooldusametnik palus hooldusalusele edasi öelda, et viimane oleks 09.02.2017 kodus ning ootaks ametniku kodukülastust. 09.02.2017 teostas vanemkriminaalhooldusametnik kodukülastust aadressil xxxx, kuid keegi välisust ei avanud. Kuivõrd ametnikul oli vaja J P nõusolekut, et hooldusalune võib antud korteris elada, siis lepiti kokku uus kodukülastus 13.02.2017. Kriminaalhooldusametnik teostas 13.02.2017 taas kodukülastuse aadressil xxxx (kriminaalhooldusalune ning üürnik J P olid kodukülastuse ajal kodus). Tegemist oli 2-toalise üürikorteriga ning J P sõnul tal kirjalikku üürilepingut ei ole (korteriomanikuga on suuline kokkulepe). 13.02.2017 helistas J P kriminaalhooldusametnikule ning andis korteriomaniku kontakttelefoni. 14.02.2017 helistas ametnikule korteriomanik, kes väitis, et on nõus, et hooldusalune antud korteris elab. 15.02.2017 saatis korteriomanik ka ekirja, kus ta annab nõusoleku I.R kasutada eluruumi aadressil xxxx kuni hooldusaluse ÜKT tundide täitmiseni. Nõusolek anti tingimusel, et kui hooldusaluse poolt peaks olema mingi korrarikkumine või muu pretensioon tema käitumise kohta, siis lõpetab korteriomanik koheselt võimaluse tal kasutada antud eluruumi. 14.02.2017 toodi kriminaalhooldus üle Viru Vangla III üksuse Viru piirkonna Rakvere esindusse. 15.02.2017 helistati J P ning tal paluti hooldusalusele teada anda, et hooldusalune peab 16.02.2017 ilmuma kriminaalhooldusesse esmakohtumisele. I.R ilmus 16.02.2017 esmakohtumisele. Kriminaalhooldusametnik tegi erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada I.R katseaega 1 kuu võrra. Kriminaalhooldusametnik lähtus ettepanekut tehes kriminaalhooldusaluse motivatsioonist täita kontrollnõudeid ning käituda seaduskuulekalt.