Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Pärnu Maakohtu 07.09.2016.a kohtuotsusega tunnistati J.M süüdi KarS § 424 ja § 423 järgi ja karistati teda KarS § 63 lg 1, § 75 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel 11 kuu ja 28-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 07.09.2016.a ja lõpp on 04.09.2017.a. J.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kokku kuuel korral, vanglas viibib teist korda. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. J.M-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema (elab ja töötab Pärnus) ja ema eelmisest suhtest sündinud täiskasvanud lapsed; isa ja isa eelmisest suhtest sündinud täiskasvanud tütred. Kinnipeetava vanemad on lahutatud ja elavad eraldi. Erki suhted mõlema vanemaga on head ja vanemad

püüavad toetada poega nii palju kui võimalik. Kriminaalhooldaja sõnul on Erki sõbrad küll kriminaalse taustaga, kuid nad ei õhuta Erkit kuritegusid toime panema, pigem püüavad teda takistada joobnuna rooli minemast. Vabanedes soovib kinnipeetav elama asuda aadressil: Kase tee 4 Tali küla J.M-i vald Pärnumaa. Tegemist on korraliku maamajaga, mis kuulub kinnipeetava isale. Kinnipeetaval on majas omaette suur tuba. Teisi isikuid majas ei ela. Isa on andnud kirjaliku nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks ja temale elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressil. Elukoht vastab elektroonilise valve nõuetele ja sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Perekond on majanduslikult toimetulev. Isa töötab kohalikus koolis haldusjuhina ja FIE-na teeb kanalisatsiooniga seonduvaid töid. Isa sõnul pole antud ajal pojale ametlikku tööd pakkuda, kuna puuduvad tööde tellimused, kuid isale kuuluva elamu juures on kinnipeetavale pakkuda maja renoveerimisega seonduvaid töid. Nii isa kui ka Pärnu linnas elav ema on nõus poega igati toetama ja abistama. Kinnipeetaval on probleeme tervisega, määratud töövõimetus 60% (saab töövõimetuspensioni). J.M taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör toetab J.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör J.M-ile katseaja määramist kuni 04.09.2017 ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile kuni 04.09.2017, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Prokuratuur ei soovi J.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest (istungil) osa võtta. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et J.M-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla toetavad nii prokurör kui ka vangla. Samuti arvestab kohus kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholiprobleemide tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on uue kuriteo toimepanemise oht kõige tõenäolisem, kui isik tarvitab alkoholi. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Vangla iseloomustuses on välja toodud, et motivatsioon alkoholitarbimist vähendada on olemas. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab J.M-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.M-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on

võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Pärast vabanemist on J.M olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.M, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.