Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

1-16-11223 kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917700001571. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik Kriminaalasjas nr 14250100679 on C.J`le esitatud süüdistus selles, et tema vanemana teadlikult hoiab kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. C.J, olles teadlik, et temalt kui poja x Q.E ( .) vanemalt on Q.E kasuks poja ülalpidamiseks Pärnu Maakohtu 16.11.2007.a. kohtuotsuse xxxxxx kohtuotsuse alusel välja mõistetud igakuine elatis 2500 krooni (160 eurot) alates xxxxx.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni xxxxx. C.J ei ole tasunud elatusraha alates oktoobrist 2013 kuni 22.02.2015.a. C.J ei ole tasunud kohtuotsustega väljamõistetud elatusraha ning sellega on C.J jätnud täitmata temale perekonnaseaduse §-dest 96, 97 ja 100 tuleneva kohustuse anda igakuist ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Seega C.J, vanemana teadvalt kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Abiprokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada C.J süüdi KarS § 169 kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära (päevamääraga 10,00 eurot) summas 600 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui C.J ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistataval puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. 25.07.2016.a koostatud Karistusregistri Registriteate kohaselt on isikul kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kannete analüüsimisel saab järeldada, et mingil põhjusel kajastab registriteade isikule 24.04.2008.a kriminaalasjas nr 1-08-4256 mõistetud karistust topelt. Samas

1-16-11223 on Pärnu Maakohtu 29.09.2009.a kohtuotsuses nr 1-09-13789 liidetud nimetatud asjas mõistetud karistus isikule kriminaalasjas nr 1-08-4256 mõistetud karistusega ja asendatud üldkasuliku tööga ning registriteate kohaselt on karistus täidetud 05.10.2011.a. Karistusregistriseaduse § 24 lg 1 p 7 kohaselt karistusandmed kustutatakse registrist ja kantakse üle arhiivi, kui üldkasuliku töö sooritamisest on möödunud kolm aastat. Arvestades, et käesolevaks on eelnimetatud tähtaeg möödunud, peavad otsuse nr 1-08-4256 karistusandmed olema kustutatud ning registriteates näidatavad kanded kehtiva kriminaalkaristuse kohta on valed. KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud kas rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Abiprokurör on teinud ettepaneku karistada C.J-i rahalise karistusega 60 päevamäära ning KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui C.J ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus on seisukohal, et süüdistatava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud ja teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsiooni keskmist määra on põhjendatud. Arvestades, et süüdistataval kehtivad karistused puuduvad, on kohtu hinnangul võimalik rahaline karistus mõista tingimisi, kuna katseag kohustab isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Uute tegude toimepanemisele järgneb ka käesolevas asjas mõistetud karistuse täitmisele pööramine. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis tõendatuse ja karistuse määra kohta. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav C.J`d rahalise karistusega 60 päevamäära. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta (tl 48-49) nähtub, et süüdistava päevasissetulek on -1,8 €. Samas ei ole kriminaaltoimikus avaldatud, et esineks erandlikke asjaolusid, mis võiksid anda alust päevamäära vähendamiseks allapoole miinimummäära. Süüdistatav on kahtlustatavana ülekuulamisel (tl 43) avaldanud, et tal on töökoht välismaal, sama on isik kaudselt kinnitanud ka oma 29.08.2016.a e-kirjas prokurörile (tl 53, kollasega tähistatud osa). Eeltoodud kaalutlustel nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetava karistuse osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb C.J`lt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 705 € ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel tasu riigi õigusabi eest summas 48 €. C.J suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.