Liiklussüüteod

Vangla määrus

täitmiseks

tingimisi enne

L.U tunnistati süüdi Viru Maakohtu 19.09.2014.a otsusega KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 5 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu 10.09.2012.a otsusega mõistetud ning Viru Maakohtu 05.05.2014.a määrusega täitmisele pööratud karistuse – vangistus 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva - võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.08.2014.a. Kohtuotsus jõustus 08.10.2014.a. Karistuse kandmise algus oli 11.08.2014.a ja lõpp on 07.01.2018.a. L.U kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on kriminaalkorras karistatud kahel korral, vangistuses on esimest korda. Vangistuses on

töötanud vangla sööklas ja AS-s XXXX. Läbis sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Võida“. Kinnipeetaval on 3 distsiplinaarkaristust. L.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt on tal võimalus asuda elama oma õele kuuluvasse korterisse XXXX, kus elavad õde ja õepoeg. Tehnilised tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on tagatud. Majas elavad täisealised isikud andsid nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Vabanemisjärgselt töökoht puudub. L.U soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Peale vabanemist asub elama õe juurde XXXX. Kriminaalkorras karistatud kaks korda, vanglas esimest korda. Distsiplinaarkaristusi on kolm. Alkoholiga probleeme ei ole. Soovib minna tagasi tööle endisesse töökohta Rakvere Lihatööstuses. On nõus lisakohustustega ja elektroonilise valvega. Lubab omalt poolt teha kõik, et mitte sattuda tagasi vanglasse ning on aru saanud oma vigadest. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab L.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör L.U katseaja määramist ja allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et L.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. L.U on vangistuses osalenud tööhõives ja läbinud sotsiaalprogrammid. Vangla ja prokurör toetavad L.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud L.U mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab L.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on L.U olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.