Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

2.2 Vabastada Maksim Vintsov talle Viru Maakohtu 4. detsembri 2013. a otsusega mõistetud vangistusest 3 aastat, 5 kuud ja 26 päeva; 2.3 Liitkaristuse ülejäänud osa – 1 aasta 6 kuud vangistust, jätta KarS § 74 lgte 1,3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. 2.4 Kohustada Maksim Vintsovi katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 2.4.1 elama kohtu määratud alalises elukohas – XXXXX ; 2.4.2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2.4.3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2.4.4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2.4.5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2.4.6 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.5 Kohustada Maksim Vintsovi katseajal järgima kontrollnõuet: 2.5.1 otsida endale töökoht või võtta end töötuna arvele kahe nädala jooksul peale otsuse jõustumist. 2.6 Liita KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Maksim Vintsovile Viru Maakohtu

jõustumisest alates 1 kuu jooksul. Makse tasumisel viidata makseinfolehel olevale viitenumbrile. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lisaks sisenes M. Vintsov 14. märtsil 2013 kasutades oma elukohas Kohtla-Järvel XXXXX asuvat internetiühendust IP-aadressiga XXXXX, ning A.R. internetipanga kasutajatunnust ja paroole E.E. AS e-poodi ja sõlmis A.R. nimel järelmaksu müügilepingu nr 18795033 järgmiste kaupade ja teenuste ostmiseks: 2 halli värvi tahvelarvutit Samsung Galaxy 7.7 3G üldmaksumusega 1198 eurot, millele lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaup saadi kätte Kohtla-Järve Vironia keskuse pakiautomaadist. - sai ebaõige ettekujutluse loomise teel A.R. Swedbank internetipanga kasutajatunnuse ja paroolid ning sisenes Statoil Fuel & Retail Eesti AS elektroonilisse iseteeninduskeskkonda kasutades internetiühendust oma elukohas Kohtla-Järvel XXXXX IP aadressiga XXXXX, tuvastades end A.R. ning esitas viimase nimelt 12.märtsil 2012 taotluse lepingu sõlmimiseks ning Statoili krediitkaardi saamiseks. Statoil Fuel & Retail Eesti AS rahuldas krediitkaarditaotluse ja kütusekaart koos PINkoodidega edastati aadressile XXXX, Kohtla-Järve. Peale kaardi kättesaamist kasutas M. Vintsov kaarti Statoil Fuel & Retail Eesti AS tanklates ostes järgmisi kaupu: 12.04.2012 kell 09.50 ajal Statoili Kohtla valla Kukruse küla teenindusjaamas ostis 40.01 liitrit bensiini 95 summas 57,69 eurot; 12.04.2012 kell 17.09 ajal Statoili Tallinna Õismäe teenindusjaamas ostis 40,29 liitrit bensiini 95 summas 58.09 eurot; 12.04.2012 kell 17.22 ajal Statoili Tallinna Õismäe teenindusjaamas ostis 37,21 liitrit bensiini 95 summas 53,66 eurot; 12.04.2012 kell 17.24 ajal Statoili Tallinna Õismäe teenindusjaamas ostis 3,22 liitrit bensiini 95 summas 4,65 eurot; 13.04.2012 kell 14.03 ajal Statoili Kohtla valla Kukruse küla teenindusjaamas ostis 9,97 liitrit bensiini 95 summas 14,38 eurot; 13.04.2012 kell 18.21 ajal Statoili Kohtla valla Kukruse küla teenindusjaamas ostis 30,01 liitrit diiselkütust summas 41.77 eurot; 13.04.2012 kell 18.40 ajal Statoili Kohtla valla Kukruse küla teenindusjaamas ostis 25,01 liitrit diiselkütust summas 38,81 eurot; 13.04.2012 kell 18.43 ajal Statoili Kohtla valla Kukruse küla teenindusjaamas ostis 17,01 liitrit diiselkütust summas 23,68 eurot; 14.04.2012 kell 08.13 ajal Statoili Narva kesklinna teenindusjaamas ostis 6.24 liitrit D Fortist (diiselkütust) summas 8.70 eurot; Kokku tekitati kahju 297,42 eurot. - sai D.V. ebaõige ettekujutluse loomise teel Swedbank internetipanga kasutajatunnuse ja paroolid ning sisenes 3. oktoobril 2012 ajavahemikus 09.26 kuni 10.14 kasutades arvutit IP aadressiga XXXX(EMT mobiilne internet) E.E. AS e-poodi sõlmides D.V. nimele järelmaksu müügilepingu nr 191521 järgmiste kaupade ja teenuste ostmiseks: sülearvuti Apple MacBook Air väärtusega 1579 eurot ja sülearvutikoti 16 tollisele arvutile Case Logic PLS216K, lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaup saadi kätte Kohtla-Järve Vironia keskuse pakiautomaadist. Lisaks sisenes M. Vintsov 10. oktoobril 2012 ajavahemikus 14.34-16.15 kasutades arvutit IP aadressiga XXXX(EMT mobiilne internet) E.E. AS e-poodi sõlmides D.V. nimele järelmaksu müügilepingu nr 208182 järgmiste kaupade ja teenuste ostmiseks: Fujifilm FinePix S4200 väärtusega 179 eurot ja mälukaardi SanDisk SDHC 8GB väärtusega 9,99 eurot, lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaup saadi kätte Jõhvi Jewe Post24 postiautomaadist. Kokku tekitati E.E. AS-le kahju summas 1771,97 eurot. - sai ebaõige ettekujutluse loomise teel Y.F. SEB Panga internetipanga kasutajatunnuse ja paroolid ning sisenes 24. oktoobril 2012 Statoil Fuel & Retail Eesti AS elektroonilisse iseteeninduskeskkonda kasutades internetiühendust oma elukohas Kohtla-Järvel XXXXX IP aadressiga XXXXX, tuvastades end Y.F. ning esitas viimase nimelt taotluse lepingu sõlmimiseks ning Statoili krediitkaardi

saamiseks. Statoil Fuel & Retail Eesti AS rahuldas krediitkaarditaotluse ja 11. detsembril 2012 sai M. Vintsov krediitkaardi A.E. vahendusel Eesti Post AS jaoskonnast Kohtla-Järvel aadressiga Maleva 25 a kätte. Peale kaardi kättesaamist kasutas M. Vintsov kaarti Statoil Fuel & Retail Eesti AS tanklates ostes järgmisi kaupu:

ostmiseks: kaks Sony PS3 500GB mängukonsooli + FIFA 13 mängu, kumbki maksumusega 349 eurot, kogusummas 698 eurot, millele lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaup saadi kätte KohtlaJärve Vironia keskuse Smartposti pakiautomaadist. - sai V.N. ebaõige ettekujutluse loomise teel Swedbank internetipanga kasutajatunnuse ja paroolid ning sisenes 13. detsembril 2012 kella 09.16 kuni kella 09.25 E.E. AS e-poodi, kasutades Statoili tankla traadita internetivõrku (Rakvere 40, Jõhvi), sõlmides V.N. nimele järelmaksu müügilepingu nr 371550 järgmiste kaupade ja teenuste ostmiseks: Asus Padfone 2 maksumusega 729 eurot ja kaks juhtmeta arvutihiirt Apple Magic Mouse maksumusega 75 eurot tükk, lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaubad võeti välja Narvas Astri keskuse Post24 pakiautomaadis. Lisaks sisenes M. Vintsov 24. detsembril 2012 kell 16.57 kuni 17.02 V.N. Swedbank internetipanga kasutajatunnust ja parooli kasutades E.E. AS e-poodi, kasutades Statoili tankla traadita internetivõrku (Rakvere 40, Jõhvi), sõlmides V.N. nimele järelmaksu müügilepingu nr 77026 järgmiste kaupade ja teenuste ostmiseks: mängukonsoolile PS3 F1 2011 mäng maksumusega 34,90 eurot ja mängukonsoolile PS3 GTA IV (Episodes from Liberty City) loodud mängu maksumusega 24, 90 eurot, lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaubad võeti välja Jõhvis Jewe Post24 pakiautomaadis. Kokku tekitati E.E. AS-le kahju summas 942,78 eurot. - sai A.T. ebaõige ettekujutluse loomise teel SEB Panga internetipanga kasutajatunnuse ja paroolid ning sisenes 9. jaanuaril 2013 ajavahemikus kella 22.01 kuni 22.13-ni E.E. AS e-poodi, kasutades Statoli tankla juhtmevaba interneti ühendust aadressil Petrooleumi 4, Tallinn, sõlmides A.T. nimel järelmaksu müügilepingu nr 382004 järgmiste kaupade ja teenuste ostmiseks: 2 tahvelarvutit Apple iPad Retina ekraaniga 4G+ WiFi 64 GB, hinnaga 829 eurot tükk, millele lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaup saadi kätte Jõhvi Jewe Post 24 pakiautomaadist. Lisaks sisenes M. Vintsov 10.jaanuaril 2013 ajavahemikus 20.12 kuni 20.38-ni, E.E. AS e-poodi, kasutades oma elukohas Kohtla-Järvel XXXXX asuvat internetiühendust IP-aadressiga XXXXX, sõlmides A.T. nimel järelmaksu müügilepingu nr 382289 järgmiste kaupade ja teenuste ostmiseks: veebikaamera Logitech C270 maksumusega 25 eurot, tahvelarvuti Apple iPad Retina ekraaniga 4G + WiFi 64GB, maksumusega 829 eurot, millele lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaup saadi kätte Jõhvi Jewe Post 24 pakiautomaadist. Lisaks sisenes M. Vintsov 11.jaanuaril 2013 ajavahemikus 10.06 kuni 10.20, kasutades tuvastamata internetiühendust, E.E. AS e-poodi, sõlmides A.T. nimel järelmaksu müügilepingu nr 382346 järgmiste kaupade ja teenuste ostmiseks: mobiiltelefoni Nokia C-2-03 DualSim hinnaga 99 eurot, mängukonsooli Microsoft XBOX 360 320 GB Limited Edition + Halo 4 mäng hinnaga 369 eurot ning mängukonsooliga mängitava mängu PS3 Gran Tursmo 5 Academy Edittion hinnaga 39 eurot, millele lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaup saadi kätte Jõhvi Jewe Post 24 pakiautomaadist. Kokku tekitati kahju 3024.97 eurot. - sai ebaseaduslikult enda kasutusse V.F. Swedbanki internetipanga kasutajatunnuse ja paroolid ning sisenes 23.juunil 2013 E.E. AS e-poodi kasutades oma elukohas Kohtla-Järvel XXXXX asuvat internetiühendust IP-aadressiga XXXXX sõlmides V.F. nimel järelmaksu müügilepingu nr 426643 järgmiste kaupade ja teenuste ostmiseks: fotokaamera Canon EOS 600D ja objektiivi 18-55mm IS II maksumusega 599 eurot, millele lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaup saadi kätte Narva mnt 8, Jõhvi asuva Post24 pakiautomaadi kaudu. Lisaks sisenes M. Vintsov 27. juunil 2013 kasutades oma elukohas Kohtla-Järvel XXXXX asuvat internetiühendust IP-aadressiga XXXXX, ning V.F. internetipanga kasutajatunnust ja paroole E.E. AS e-poodi ja sõlmis V.F. nimel järelmaksu müügilepingu nr 427986 järgmiste kaupade ja teenuste ostmiseks: musta värvi MP3-mängija Apple iPod Touch, 32 GB maksumusega 329 eurot, millele

lisandus transpordikulu 1,99 eurot. Kaup saadi kätte Narva mnt 8, Jõhvi asuva Post24 pakiautomaadi kaudu. - sai ebaõige ettekujutluse loomise teel I.K. tema ema E.K. SEB Panga internetipanga kasutajatunnuse ja paroolid ning sisenes 06. augustil 2013 kell 15.42 kasutades internetiühendust IP aadressiga XXXX Statoil Fuel & Retail Eesti AS elektroonilisse iseteeninduskeskkonda, tuvastades end E.K. ning esitas viimase nimelt taotluse lepingu sõlmimiseks ning Statoili krediitkaardi saamiseks. Statoil Fuel & Retail Eesti AS rahuldas krediitkaarditaotluse ja 15.augustil 2013 sai M. Vintsov krediitkaardi I.L. vahendusel Eesti Post AS jaoskonnast Kohtla-Järvel aadressiga Maleva 25 a kätte. Peale kaardi kättesaamist kasutas M. Vintsov kaarti Statoil Fuel & Retail Eesti AS tanklates ostes järgmisi kaupu:

Seega M. Vintsov, kasutades teise inimese nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks süüdistatakse M. Vintsovi selles, et tema koos Mikhail Velichkini ja Dmitri Paltšikoviga varalise kasu saamise eesmärgil, tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, avalikkuse poole pöördudes avaldasid 21. aprillil 2011 Osta.ee internetiportaalis, kasutades Dmitri Paltšikovi andmeid, kasutajanime „electronicshop“ alt kuulutuse tahvelarvuti Apple iPad 2 müügi kohta, kuigi tegelikkuses neil nimetatud arvutit ei olnud. Ostja E.T. kandis 25. aprillil 2011 ja 26. aprillil 2011 tahvelarvuti eest kokku D.P. arveldusarvele 10011577833226 315 eurot. Nimetatud summa võtsid M. Vintsov ja M.V. kasutades eelnevalt D.P. poolt neile kelmuse toimepanemiseks antud D. Paltšikovi nimele välja antud deebetkaarti ja PIN koodi. Kaupa kannatanule ei saadetud. Seega M. Vintsov, olles eelnevalt kelmuse toime pannud isik, grupis, avalikkuse poole pöördudes, luues varalise kasu saamise eesmärgil teadvalt ebaõige ettekujutuse, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 209 lg 2 p 1, 4, 5 alusel) Lisaks süüdistatakse M. Vintsovi selles, et tema 8. septembril 2012 ajavahemikus kella 03.00 kuni 05.00 Narva linnas Võidu 2 vaba juurdepääsu teel kasutades ära kannatanu P.S. alkoholijoovet varastas P.S. jope taskust mobiiltelefoni Samsung S5830 maksumusega 270 eurot ning võttis kaelast ära hõbeketi maksumusega 100 eurot. M. Vintsov kasutades kannatanu P.S. mobiiltelefoni ja selles olevat SIM kaarti saatis telefonist SMS-e summas 65 eurot. Oma tegevusega tekitas M. Vintsov P.S. kahju 435 eurot. Seega M. Vintsov võttes ära võõraid vallaasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil pani toime KarS § 199 lg 1 kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 alusel) Lisaks süüdistatakse M. Vintsovi selles, et tema sõlmis 24. oktoobril 2012 Y.F. nimele Statoil Fuel & Retail Eesti AS elektroonilist iseteeninduskeskkonda kasutades kütuse krediitkaardi, mille kättesaamiskohaks märkis XXXX, Ida-Virumaa. Krediitkaart saadeti Maleva 25 a Kohtla-Järvel asuvasse Eesti Posti postkontorisse. Krediitkaardi kättesaamiseks ja krediitkaardil oleva limiidi kasutamiseks võltsis M. Vintsov koos A. E. 11.12.2012 oma elukohas XXXXX volikirja, mille kohaselt Y.F. volitas A.E. enda nimel kütusekaarti kätte saama. A.E. esitas võltsitud volikirja Eesti Posti töötajale, kes väljastas Y.F. nimele saabunud paki A.E. . Seega M. Vintsov, võltsides dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime KarS § 344 lg 1 sätestatud kuriteo.

Kohus mõistis välja tsiviilhagid kannatanute kasuks, samuti lahendas asitõendite ja menetluskuludega seotud küsimused.

Apellatsioonimenetlust ei toimu M. Vintsovi süüditunnistamises KarS § 349 järgi.

MAAKOHTU OTSUS

5.2 Kannatanu V.L. episoodides luges kohus teokoosseisu tuvastatuks kannatanu V.L. ütlustega sellest, et ta ei ole kunagi käinud Elioni ega Statoili veebikeskkonna iseteeninduses ega olnud nende klient. Oma internetiparoolid andis V.L. interneti kirjavahetuses üle kolmandale isikule, kes nimetas end A.T. . Vastuseks lubati 150 eurot, mida ta ei ole saanud. Oli kokkulepe, et Aleksandr võib kannatanu kontot kasutada, kuid muude tehingute tegemiseks ta luba ei andnud. Vastused päringule Elionist ja Statoilist näitavad, et V.L. nimel sõlmiti lepingud arvutilt IP-aadressiga XXXXX. Leping internetiteenuse pakkujaga on J.V. nimel, ent elukohas elab M. Vintsov. Süüdistatava elukohas toimetatud läbiotsimisel äravõetud arvutist leiti üles kirjavahetus kannatanuga ning veebilehitseja logid, millest nähtuvalt külastati postkasti aadressiga [email protected], mis viitab perekonnanimele, mida nimetas kannatanu. Samuti tuvastati arvutist logifaile, mis kinnitavad Elioni e-poest kauba tellimist. Samuti Skype vestluse väljatrükk kasutaja „XXXX “( V.L. ) ja A.T. vahel kinnitab kannatanu ütluste usaldusväärsust ja seda, et vestlused kannatanuga toimusid just M. Vintsovi elukohast. Ka eraisiku kliendikaardilepingust nähtuvalt on V.L. kontaktidena märgitud XXXXX , mobiiltelefon XXXX ja e-post: [email protected]. Statoili vastusest päringule nähtub, et peale krediitkaardi lepingu kättesaamist kasutas M. Vintsov kaarti Statoil Fuel&Retain Eesti AS tanklates ja sooritas sealt oste. Elioni 28. novembri 2013 vastusest päringule nähtub, et E.E. AS ja V.L. vahel sõlmiti Elioni e-poes lepingud 5. detsembril 2012 ja 7. detsembril 2012. Lepingujärgseid makseid tasutud ei ole. Dokumentaalse tõendina esitatud volikiri 13. detsembrist 2012 ja postisaadetise saabumise teade nr 106 kinnitavad, et teade tähitud kirjana oli tulnud Statoil maksekaardist aadressile XXXXX . Maksekaardi sai 14. detsembril 2012 Iidla postkontorist kätte D.Z. . Seda, et M. Vintsov palus tähitud kirjale D.Z. järele minna, kinnitas M. Vintsov kohtuistungil ka ise. M. Vintsovi arvutist leiti vestluste katkeid, millest on näha, et räägiti mängukonsooli Sony Playstation 3 ostmisest ning järgmine lõik on, et tellitud kauba saab kätte 8. detsembril 2012. Smartposti vastus päringule kinnitab, et mängukonsool saadi kätte Vironia keskuse pakiautomaadist 8. detsembril 2012. Pakkide kättesaamiseks oli märgitud sama telefoninumber. Pakiautomaadi kaamera ette on jäänud isik, kes võtab 8. detsembril 2012 paki automaadist välja ja kelles on näojoonte järgi tuvastatav M. Vintsov. 31. oktoobri 2013 läbiotsimisprotokoll ja 29. novembri 2013 asitõendi vaatlusprotokoll tõendavad, et M. Vintsovi kodust läbiotsimisega ära võetud arvutist leiti kirjavahetus kannatanuga, samuti pildifailid koodikaartidest. M. Vintsovi arvutist leiti kokku 21 pildifaili, mis kujutavad internetipanga paroolikaarte. Kohus luges tõendatuks, et internetisuhtluses V.L. ga ja tutvustades end A.T. , sai M. Vintsov pettuse teele enda kätte kannatanud internetipanga kasutajatunnused ja paroolid. Omamata ja küsimata kannatanu nõusolekut, sõlmis ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas lepingud kannatanu nimel Statoil Fue ja Retail Eesti AS-iga krediitkaardi saamiseks ja E.E. AS-iga kaupade järelmaksuga tellimiseks. Kaubad võttis ta välja Kohtla- Järve Vironia keskuse Smartposti pakiautomaadist. Statoili krediitkaardi võttis M. Vintsovi palvel välja postkontorist D.Z. . Statoili krediitkaarti kasutades tankis M. Vintsov kütust ja ostis kaubad Statoili teenindusjaamades süüdistuses märgitud ajal ja kohas kogusummas 598,19 eurot. 5.3 Kannatanu V.N. episoodides luges kohus teokoosseisu tuvastatuks kannatanu ütlustega, mille kohaselt tuli temale Elionist teatis võlgnevuse kohta, ehkki ta ei ole kunagi olnud Elioni klient. Ka lepingutes märgitud andmed ei olnud tema omad. Kannatanu kinnitas, et käies Swedbankis, jäid tema dokumendid järelevalveta. Internetipanga kaardist tehtud pilti hoidis ta oma arvutis ning on kasutanud ka Wi-Fi võrku, mis ei ole parooliga kaitstud. Kohus luges süü tõendatuks ka sellega, et M. Vintsovi elukohast leiti mängukonsooli mängu „F1 2011“ karp. Elukohast ära võetud arvutist avastati, et seda kasutades on vaadatud samu arvutihiiri, mis on V.N. nimele Elionist tellitud. Samuti on arvutist sisenetud 24. detsembril 2012 läbi Swedbanki Elioni e-poodi ning vaadatud mängukonsooli mängu „F1 2011“. Arvutis sisalduvate failide hulgast avastati V.N. internetipanga paroolikaardiga 2 fotofaili. Seda, et paroolid on V.N. internetipanga omad, kinnitab Swedbanki vastus

päringule. Ka asitõendi vaatlusprotokoll kinnitab, et M. Vintsovi kodust on läbiotsimisel ära võetud arvuti kaudu sisenetud V.N. internetipanga kontole. Kohus luges tuvastatuks, et M. Vintsov, saanud tuvastamata viisil ja ajal enda kätte kannatanu V.N. internetipanga kasutajatunnused ja paroolid, sisenes süüdistuses märgitud ajal ja kohas Elioni epoodi. Omamata ja küsimata kannatanu nõusolekut, sõlmis viimase nimel lepingud kaupade ostmiseks ning võttis need välja Narvas, Astri keskuse ja Jõhvi Jewe Post 24 pakiautomaadist. 5.4 Kannatanu A.T. episoodides luges kohus teokoosseisu tuvastatuks kannatanu ütlustega selle kohta, et temale hakkasid laekuma nõuded Elionist seoses tellitud IPadi ja mängukonsooliga. Arvetel olev aadress ei ole tema oma. Elionist ei ole ta kaupu tellinud ega kätte saanud. Kannatanu selgitas, et on edastanud oma internetipanga paroolikaardist tehtud foto Skype teel isikule, kes nimetas end A.T. . M. Vintsovi elukohast läbiotsimise käigus leitud Skype vestlus kasutajate „aleks.XXXX“ ja „aleksei74“ vahel. Samuti leiti arvutist fotofail kannatanu internetipanga paroolikaardist. Vastus päringule kinnitab, et paroolikaardi on pank väljastanud A.T. . 10. jaanuari 2013. a lepingu sõlmimisel kasutati M. Vintsovi elukoha internetiühendust. Kannatanu nimele tellitud kaup võeti välja Jõhvi Jewe keskuse pakiautomaadist. Kohus luges tõendatuks, et süüdistatav tutvustas end internetisuhtluses A.T. ning sai pettuse teel kannatanult internetipanga paroolikaardi koodid. Neid kasutades sisenes ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas Elioni e-poodi. Omamata ja küsimata kannatanu nõusolekut, sõlmis tema nimel järelmaksuga müügilepingud kaupade ja teenuste ostmiseks. Kaubad sai kätte Jõhvis Post24 pakiautomaadist Jewe keskuses. 5.5 Kannatanu V.F. episoodides luges kohus teokoosseisu tuvastatuks kannatanu V.F. ütlustega sellest, et kliendisuhetes Elioniga ta ei ole, ent sai kirja tellitud asjade kohta. Tutvunud lepinguga, avaldas ta, et ei ole kunagi kasutanud selles nimetatud telefoninumbreid ega e-maile. Tema internetipanka on kasutanud vaid kasupoeg J.P. , kes tasus sellelt arveid. J.P. seletas V.F. , et on internetipanga paroolid kas kaotanud, või on need ära varastatud ning see toimus enne Elionist arvete esitamist. Tunnistaja J.P. kinnitas V.F. ütlusi. Ta ei ole kunagi kellelegi paroole andnud, kuid need olid tal arvutis ümberkirjutatuna olemas. Paroolid kaotas ta 2013. a Paroolikaardi juures oli ka kasutajatunnus ja püsiparool. Elioni vastusest nähtub, et lepingute sõlmimisel kasutati IP-aadressi XXXXX. Lepingud sõlmiti M. Vintsovi elukoha internetiühendust kasutades. Kaubad saadi kätte Jõhvi Jewe kaubanduskeskuse Post24 pakiautomaadist. Eeltooduga luges kohus tõendatuks, et M. Vintsov, saanud tuvastamata viisil enda kätte kannatanu V.F. internetipanga paroolid ja koodid, sisenes neid kasutades süüdistuses märgitud ajal ja kohas Elioni e-poodi. Seal, omamata ja küsimata kannatanu nõusolekut, sõlmis viimase nimel mitu järelmaksuga müügilepingut kaupade ja teenuste ostmiseks. Kauba sai ta kätte Jewe kaubanduskeskuse Post24 pakiautomaadist. 5.6 Kannatanu E.K. episoodides luges kohus teokoosseisu tuvastatuks kannatanu E.K. ütlustega sellest, et 10. septembril 2013 tuli kiri Elionist, et on vaja maksta 2600 eurot, sest väidetavalt on võetud krediiti. E.K. ei olnud krediiti võtnud, ega kaupu tellinud. Arvutit kasutab ta maksete tegemiseks. E-posti tal ei ole. Arvel näidatud telefoninumber ei kuulu talle, arved tulid õigele aadressile, kuid liisingulepingus on aadress sissekirjutuse järgi. Tütar palus temalt ID-kaarti ja arvenumbrit, kuna talle pakuti tööd ja ta pidi pangas uue arve avama. E.K. andis kõik dokumendid tütrele, ent ei teadnud, et viimane need edasi annab. E.K. ei ole kunagi koostanud volikirja, et keegi tema nimelt pakke kätte saaks. Autojuhiluba ei ole tal samuti ning Statoilis ei ole ta käinud. 2013. a tuli nõue Statoilist pärast seda, kui oli andnud tütrele paroolid. Tunnistaja I.K. ütluste kohaselt nägi ta 2013. a seti.ee-s kuulutust, milles lubati igakuiselt pangaarve kasutamise eest 300-450 eurot. Pakkumine tuli A.M. nimelt aadressilt [email protected]. Andrei ütluste kohaselt oli ta pärit

Venemaalt ja vajas Eestis arvet. Ta suhtles Andreiga Skype teel. Ema konto andmed saatis e-maili teel ning tegi püsiparoolidest pilti ning kirjutas ka salasõna. Tasu konto kasutamise eest ta ei saanud. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et tunnistaja I.K. kasutuses olevast mobiiltelefonist on vaadeldud pilti, millest nähtub interneti paroolikaart. Elioni vastusest päringule nähtub, et 2. augustil 2013 telliti E.K. nimele järelmaksuga tahvelarvuti Apple IPad Retina ekraaniga 4G WiFi 128 GB. Leping on sõlmitud IP-aadressilt XXXX. 8. augustil 2013 telliti E.K. nimele sülearvuti Apple MacBook Pro Retina ekraaniga summas 1749 eurot. Leping on sõlmitud IP-aadressilt XXXX. Mõlema paki kättesaamiseks valiti Post24 pakiautomaat Narvas Astri keskuses. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et telefon numbriga XXXX on olnud mastide OLGINA5, TORUPILLIOTS2, PURU1 mastide tööpiirkonnas. Dokumentaalse tõendina esitatud 4. oktoobri 2013 õiendist nähtub, et IP-aadressi XXXX registreerija on E.E. AS ja IP-aadressi XXXX omanik on I.P. . Vastusest päringule kinnitab U.P. OÜ, et IP-aadress XXXX kuulub N.A. . Vastusest päringule nähtub, et E.K. internetipanka on kasutatud 2. augustil 2013 kell 13:23-13:25 IP-aadressilt: XXXX. Tunnistaja I.M. ütlustest nähtub, et ta puutus 2013. a kokku M. Vintsoviga, kes palus ära tuua ümbriku postkontorist. I.M. ise postkontoris järel ei käinud, ent palus seda teha tuttaval, kelle nime ei mäleta. Tuttav sai postkontorist ümbriku, edastas selle I.M. , kes andis selle M. Vintsovile. Kiri oli tulnud Statoilist. Dokumentaalse tõendina on esitatud Statoil Fuel&Retail Eesti AS 10. veebruari 2014 vastus päringule, mis kinnitab, et E.K. nimele sõlmiti leping, kasutades arvutit IP-aadressiga XXXX. Kaart saadeti postiga aadressile XXXX, Kohtla-Järve ja see väljastati 15. augustil 2015 Eesti Posti Iidla postkontoris I.L. nimele E.K. volikirja alusel. PIN-kood saadeti tavapostiga aadressile XXXX, Kohtla-Järve. Kliendikaardilepingust nähtub, et sama aadress on märgitud lepingus kontaktaadressiks. Postisaadetise saabumise 13. augusti 2013 teade ja 14. augusti 2013 volikiri kinnitavad, et E.K. nimele on tulnud tähitud maksikiri Statoil Fuel&Retail Eesti AS-ilt ning see väljastati I. L. volikirja alusel. Eeltoodu alusel luges kohus tõendatuks, et E.K. internetipanga paroolid ja koodid sai süüdistatav enda kätte pettuse teel internetisuhtluses I.K. . Neid kasutades sisenes ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas Elioni e-poodi, kus omamata ja küsimata kannatanu nõusolekut, tellis tema nimele järelmaksuga tahvelarvuti IPad ja sülearvuti Apple MacBook. Kaubad sai ta kätte Narva Astri keskuse Post24 pakiautomaadist. Samuti sõlmis M. Vintsov kannatanu internetipanga paroole ja koode kasutades lepingut Statoli krediitkaardi saamiseks. Selleks sisenes M. Vintsov süüdistuses märgitud ajal ja kohas Statoili internetikeskkonda, kus identifitseeris end kannatanu internetipanga paroole ja koode kasutades E.K. ja esitas taotluse krediitkaardi saamiseks. Kaardi sai ta kätte I.M. ja I. L. vahendusel. Hiljem kasutas M. Vintsov kaarti Statoili tanklates süüdistusaktis märgitud ajal ja kohas kütuse ja kaupade ostmiseks. 5.7 Kannatanu Y.F. episoodides luges kohus teokoosseisu tuvastatuks kannatanu ütlustega selle kohta, et 2013. a märtsis tuli talle kiri inkassofirmast, milles nõuti võla tagasimaksmist. Kannatanu kinnitas, et ei ole kunagi Statoiliga lepinguid sõlminud ning et tal ei ole kunagi olnud lepingusse märgitud meiliaadressi. Kuidas sattusid tema andmed kolmandate isikute kätte, ta öelda ei osanud. XXXX majas ei ole ta varem käinud, Kohtla-Järvel ta tuttavaid ei ole. Võla olemasolu kinnitab võlateatis. Dokumentaalne tõend eraisiku krediitkaardileping kinnitab, et Y.F. nimel on tema aadressiks märgitud XXXX, Ida-Virumaa ja e-postiaadressiks [email protected]. Statoili vastusest päringule nähtub, et 24. oktoobril 2012 sõlmiti Y.F. nimelt krediitkaardileping, kasutades arvutit IPaadressiga XXXXX ja autentimine käis läbi SEB panga. Krediitkaart väljastati Eesti Posti Iidla postkontorist 11. detsembril 2012. Pin-kood saadeti tavapostiga avalduses märgitud aadressile XXXX, Kohtla-Järve. Saadetise võttis vastu A.E. . Viimast kinnitab ka väljastusteade koos J.F. koostatud volikirjaga. U.P. OÜ vastus päringule kinnitab, et alates 24. oktoobrist 2012 kasutab interneti püsiühendust IP-aadressiga XXXXX E.V. aadressil XXXXX . Omanik ise elab pikka aega Venemaal ning korteris ei ela keegi ligi kolm aastat. M. Vintsovi elukoha läbiotsimise käigus ära

võetud arvutist tuvastati, et seda on kasutatud sisenemiseks e-posti kontole XXXX.1987@bk. ru ning on loetud ka Statoilist saadetud kirju. Kohus leidis, et M. Vintsov, olles teadlik XXXX omaniku pikaajalisest äraolekust, võis vabalt tellida sinna vajalikud postisaadetised, mis otseselt ei osutanud temale, ent samas säilis tal piiramatu juurdepääs nimetaud postkastile ning ta kasutas selle ära oma tegude toimepanemisel. Statolili vastusest päringule ja selle lisast nähtub, et Y.F. krediitkaarti kasutati peamiselt Kukruse automaatteenindusjaamas, sh neljal korral 11. detsembril ja kahel korral 13. detsembril 2012 ning ühel korral 1. jaanuaril ja kahel korral 2. jaanuaril 2013. Samuti 12. detsembril 2012 Narva Linnapiiri tanklas kütuse tankimiseks. Statoili vastusest päringule nähtub, et 29. aprilli 2013 asitõendi vaatlusprotkollist on näha, et M. Vintsovina äratuntav isik tangib autosid, mis kuuluvad D.R. ja A.L. e. Viimased kinnitavad, et tankis M. Vintsov. Sideettevõtjalt saadud andmete kohaselt kontakteerus M. Vintsov A.L. ja D.R. vahetult enne Y.F. krediitkaardiga nende autode tankimist. Samuti on M. Vintsovi mobiilinumbrilt helistatud B.N. samal ajal, kui toimus Y.F. kaardiga tankimine Narva Statoilis. Seega oli M. Vintsovi telefon mobiilsidemastipiirkondades, kuhu jäävad ka Statoili tankla, kust tangiti Y.F. kaardiga kütust. Kohus luges eeltoodud tõenditega tuvastatuks, et M. Vintsov, kasutades ära tema kätte tuvastamata viisil sattunud Y.F. SEB panga internetipanga kasutajatunnust ja paroole, sisenes 24. oktoobril 2012 Statoil Fuel&Retail Eesti AS elektroonilisse iseteeninduskeskkonda kasutades internetiühendust oma elukohas Kohtla-Järve XXXXXIP-aadressiga XXXXX ning sõlmis Y.F. esinedes ning omamata ja küsimata selleks viimase volitusi viimase nimelt taotluse lepingu sõlmimiseks ja Statoili krediitkaardi saamiseks. Statoil Fuel&Retail Eesti AS rahuldas taotluse ning 11. detsembril 2012 sai M. Vintsov krediitkaardi A.E. i vahendusel Eesti Posti kontorist kätte. Peale kaardi saamist kasutas ta Y.F. nimele väljastatud krediitkaarti Statoili tanklatest süüdistuses nimetatud ajal ja kohas ning toodete ostmiseks, tekitades oma tegevusega kahju 359,30 eurot. 5.8 Kannatanu A.R. episoodides luges kohus teokoosseisu tuvastatuks kannatanu A.R. eeluurimisel antud ütlustega. A.R. ütluste kohaselt tuli talle 8. augustil 2012 kiri inkassofirmast seoses võlgnevusega Statoili ees. Tema nimele tellitud krediitkaardiga on Narva tanklast ostetud bensiini ja diiselkütust. Kaart on saadetud aadressile XXXX, kus A.R .ei ole kunagi elanud. Tal ei ole kunagi olnud lepingul näidatud telefoni ega e-posti aadressi. A.R. ei ole kunagi saanud Elionist kaupa tellimusel märgitud aadressil. A.R. selgitas, et 2012. a otsis ta endale internetist tööd ja leidis portaalist okidoki.ee pakkumise, kus lubati tasuks pangakaardi kasutamise eest raha. A.R. võttis ühendust ning saatis oma skaneeritud paroolikaardi ja parooli fotod kuulutuses nimetatud aadressile. Peale seda temaga enam keegi ühendust ei võtnud. U.P. OÜ 31. oktoobri 2013 vastusest päringule nähtub, et leping Statoiliga krediitkaardi saamiseks sõlmiti IP-aadressilt XXXXX. Leping internetiteenuse pakkujaga on J.V. . Internetti kasutas M. Vintsov oma elukohas. Ka A.R. internetipanga IP-aadresside väljatrükid näitavad, et internetipanka siseneti M. Vintsovi kodus olevast arvutist. Statoili vastusest päringule ja krediitkaardilepingust nähtub, et krediitkaart telliti M. Vintsovi elumaja korteri aadressile XXXX, kus M. Vintsovi ütluste kohaselt keegi ei elanud. Samuti 20. märtsil 2012 Sillamäe SK-Marketist paki välja võtnud isik on foto järgi identifitseeritav ning visuaalselt äratuntav süüdistatav M. Vintsovina. Statoili krediitkaarti kasutati Tallinnas Õismäel, Kukrusel ja Narvas kütuse tankimiseks. Statoili esitatud videosalvestistelt on näha isik, kes kütuse eest iseteenindusjaamas maksab. Lühikese ajaga tangib isik erinevaid autosid. Fotodelt ja videosalvestistelt on tuvastatud autosid tankiv ja kütuste eest maksev isik M. Vintsov. Eeltooduga luges kohus tõendatuks, et internetisuhtluses kannatanu A.R. sai M. Vintsov enda kätte kannatanu internetiparoolid ja koodid, mida kasutades sõlmis süüdistuses märgitud ajal ja kohas Elioni e-poes järelmaksuga müügilepingud kannatanu A.R. nimele IPad ja 2 tahvelarvutit Samsung. Kaubad sai ta kätte Kohtla-Järve Vironia keskuse pakiautomaadist. Samuti esitas M. Vintsov süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanu nimel ja tema internetipanga paroole kasutades Statoili

internetikeskkonnas krediitkaardi saamise taotluse ja tankis seejärel süüdistuses märgitud ajal ja kohas kütust kogusummas 297,42 eurot. 5.9 Kannatanu D.V. episoodides luges kohus teokoosseisu tuvastatuks kannatanu D.V. ütlustega, et ta sai Elionist arve ostetud MacBooki kohta, summas 1700 eurot. Nimetatud eset ei ole ta kündgi tellinud ega saanud. Elioni e-poe tellimuse väljatrükis on küll tema isikukood, ent ta ei ole kunagi kasutanud tellimuses nimetatud telefoninumbrit, ega e-postiaadressi. Tarne info all märgitud smartposti pakiautomaadist Kohtla-Järve Vironia keskuses ja Post24 pakiautomaadist Jõhvis Jewe keskusest ei ole ta sülearvutit, sülearvuti kotti, fotokaamerat ega mälukaarti kätte saanud. Maksjana märgitud isikut S.V. ta ei tunne. 2-3 aastat tagasi andis ta oma pangakonto andmed „Andrei“ või „Antoni“ nimelisele isikule, et viimane saaks tea hostund netipoodides nagu Ebay ja Aliexpress. Oma konto andmed saatis aadressile XXXXX, mille eest lubati tasu 200 või 300 eurot. Enne andmete saatmist pidas ta kirjavahetust e-posti ja Skype teel, oli tekkinud usalduslik suhe. Pangakonto andmete andmisel ei kahtlustanud D.V. , et seda võidakse kuritarvitada. Lubatud raha ta saanud ei ole, samuti ei ole andnud nõusolekut tema nimel täiendavate lepingute sõlmimiseks või kohustuste võtmiseks. M. Vintsovi elukoha läbiotsimisel leitud arvuti vaatlusel leiti üles kirjavahetus D.V. iga. Samuti on M. Vintsovi arvuti veebilehitseja logifailidest näha, et seda kasutades on sisenetud 3. oktoobril 2012 ja 10. oktoobril 2012 Elioni e-teenindusse ja sõlmitud seal lepinguid. Samuti on sisenetud [email protected] postkasti. Elioni vastusest päringule nähtub, et 3. oktoobril 2012 telliti D.V. nimele järelmaksuga sülearvuti Apple MacBook Air maksumusega 1579 eurot koos 16 ́ ́ sülearvutikotiga „Case Logic“. Esimese sissemakse tegi S.V. summas 158,10 eurot. Paki kättesaamise kohaks valiti Kohtla-Järve Vironia keskuse Smartposti pakiautomaat. 10. oktoobril 2012 telliti D.V. nimele järelmaksuga fotokaamera Fuju Finepix S4200 koos mälukaardiga. Esimese sissemakse tegi S.V. . Paki kättesaamiseks valiti Post24 pakiautomaat Jewe keskuses. Järelmaksu müügilepingud sõlmiti kasutades arvutit IP-aadressiga vastavalt XXXX ja XXXX . Dokumentaalne tõend Elioni 30. mai 2013 vastus päringule kinnitab, et S.V. pangakontolt tehti 3. oktoobril 2012 esimene sissemakse järelmaksulepingus nr 191521 ning 10. oktoobril 2012 sama isiku kontolt esimene sissemakse järelmaksulepingus 208182. Samuti kinnitab 10. veebruari 2014 Elioni vastus päringule, et E.E. AS e-poes sõlmiti D.V. nimele 3. oktoobril 2012 ja 10. oktoobril 2012 järelmaksu lepingud 191521 ja 208182. Müügilepinguga 191521 osteti sülearvuti Apple MacBook Air ja 16 ́ ́ sülearvutikott Case Logic kogumaksumusega 1580,99 eurot, sh transport 1,99 eurot. Ostja andmete all on märgitud D.V. isikukood, aadress XXXX, Narva. Esimese sissemaksena on tasutud 158,10 eurot. Seda kinnitab tellimuse nr 2387599 logi väljavõte, millest nähtub ühtlasi, et tellimuse vormistamist alustati 3. oktoobril 2012 ning lepingu aktsepteerimise IP-aadress, samuti aadress, millelt arvutit kasutades leping sõlmiti oli XXXX. Müügilepinguga nr 208182 osteti fotokaamera Fujifilm maksumusega 179 eurot ja mälukaart SanDisk maksumusega 9,99 eurot. Ostja andmete all on märgitud D.V. isikukood, aadress XXXX, Narva. Esimene sissemakse on tehtud summas 19,10 eurot. Tellimuse logi väljavõttest nähtub, et tellimuse vormistamist alustati 10. oktoobril 2012 kell 16:06 ning lepingu aktsepteerimise IP-aadress ja lepingu sõlmimise IP-aadress oli XXXX. Pakid telliti Smartposti pakiautomaati Vironia Keskuses ja Post24 pakiautomaati Jewe keskuses. SEB panga vastusest nähtub, et S.V. omab kontot SEB pangas ning on 3. oktoobril 2012 kasutades internetipanka IPaadressilt XXXX ja 10. oktoobril 2012 sisenedes IP-aadressilt XXXX.

olemas. M. Vintsov eesti keelt ei oska ning tunnistaja tõlkis kuulutusi ja suhtles huvilistega. Hiljem on ta selle eest ka süüdi tunnistatud. Eeltoodu alusel luges kohus tuvastatuks, et M. Vintsov sai pettuse teel internetisuhtluses kannatanu D.V. iga tema internetipanga paroolid ja koodid. Neid kasutas ta süüdistuses märgitud ajal ja kohas ning omamata ja küsimata selleks kannatanu nõusolekut kannatanu nimele järelmaksulepingute sõlmimiseks. Kaubad võttis ta välja Kohtla-Järve Vironia keskuse ja Jõhvi Jewe keskuse Post 24 pakiautomaadist.

Ehkki antud asjas on M. Vintsov osa kuriteoepisoode toime pannud enne 21. juuni 2011 kohtuotsust, osaliselt peale 2. novembri 2012 kohtuotsuse tegemist, tuleb arvestada, et esimesed kaks kohtuotsust liideti hiljem viimase 4. detsembri 2013. a kohtuotsusega, misjärel ei ole M. Vintsov enam uusi kuritegusid toime pannud. Seega ei saa praegu mõista liitkaristust Viru Maakohtu 21. juuni 2011 ja

APELLATSIOONID

M. VINTSOVI KAITSJA IGOR BELUGINI APELLATSIOON

tõendanud, et kõik süüdistuses loetletud lepingud kannatanute nimel olid tehtud just nimelt seda sülearvutit kasutades. Isik, kes sõlmis kannatanute nimel järelmaksu müügilepingud, on tuvastatav kuni internetiühenduse IP-aadressini või internetiühenduse omanikuni, mitte konkreetse isikuni. Süüdistatava põhjendused, et internetiühendust süüdistatava elukohas XXXXX võis kasutada määratlemata isikute ring, ei ole kohtuasja materjalidega kuidagi ümber lükatud. Isikute ringi, kes võisid kasutada süüdistuses loetletud ülejäänud internetiühendusi ja IP-aadresse, ei saa üldse määratledagi. M. Vintsov kasutas peale kannatanute (A.R. , Y.F. , V.L. , E. K.) nimel Statoil Fuel&Retail Eesti AS kaartide kättesaamist neid sama ettevõtte tanklates, ostes kütust ja toiduaineid. Otsuse kohaselt kasutas M. Vintsov kokku 29 korral Statoili kaarte, neist 27 korral ostis ainult kütust, kahel korral ainult toiduaineid. Karistusseadustiku kohaselt on arvutikelmus teisele isikule varalise kahju tekitamine arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Antud kuriteokoosseisu ei ole kirjeldatud süüdistuses esitatud kütuse ja toiduainete ostmise episoodides. Kirjeldamata on nende tegude ebaseaduslikkuse olemus. Tuvastatuks saab lugeda, et D.R. ja A.L. autosid tankis ja selle juures krediitkaarti kasutas M. Vintsov. Statoili kaardi sai nende süüdistuse episoodide kohaselt süüdistatav S.V. ja kaartide omanik, nagu ka nende päritolu oli süüdistatavale teadmata. Ta pidas oma tegevust õiguspäraseks. Samas eitab M. Vintsov kõiki süüdistuses loetletud tankimisi. Seetõttu ei ole M. Vintsovi süü kütusega tankimise ja toiduainete ostmise episoodides Statoil Fuel&Retail Eesti AS tanklates tõendatud ja ta tuleb õigeks mõista.

Kannatanu S.F. episood

Apellandile jääb arusaamatuks, mida tähendab kohtu järeldus „sai tuvastamata viisil enda kätte S.F. ID-kaardi PIN-koodidega“. Kannatanu selgitas, et kaotas ID kaardi PIN-koodidega. Mil viisil sai kõrvaline isik teda kasutajatunnuse tema Swedbank internetipangas, kannatanu selgitada ei suutnud. Süüdistatav aga eitab kanntanu ID-kaardi ja PIN-koodide tema kätte sattumist. Seega ei järelda kohus kannatanu Swedbanki internetipanga kasutajatunnuse fakti teadmist mitte asja materjalidest, vaid S. Fjodorova nimel internetis lepingu sõlmimise faktist. S.o üht süüdistuse osa tõendatakse teise süüdistuse osaga, mitte aga konkreetsete tõenditega. Kui aga riiklik süüdistaja arvas, et M. Vintsov kasutas ID-kaarti koos PIN-koodidega järelmaksu sõlmimiseks, ehk kasutas teise isiku nimele välja antud tähtsat isiklikku dokumenti eesmärgiga omandada õigusi, siis miks ei esitatud M. Vintsovile süüdistust KarS § 349 järgi nagu A.B. episoodis. Apellandi arvates näitab süüdistuse puudumine, et süüdistataval puudub süü kannatanu S.F. ID-kaardi koos PIN-koodidega kasutamises järelmaksu müügilepingu sõlmimises. Kuni ei ole tõendatud isiku süü teise inimese nimele välja antud tähtsa isikliku dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi, ei ole tõendatud ka tema süü konkreetse järelmaksu müügilepingu sõlmimises.

Selgusetuks jääb kohtu järeldus, et 6. detsembri 2011 E.E. AS e-poes sõlmis järelmaksu müügilepingu S.F. nimel süüdistatav. Interneti IP-aadress, millele kohus viitab, on tuvastatud kuni interneti ühenduse IP-aadressini, mitte konkreetse isikuni. Süüdistatav seletas, et antud internetiühendust võis kasutada määramata isikute ring. Konkreetselt eeldas süüdistatav, et lepingu S.F. nimel võis sõlmida S.V. , kelle arvuti HP avastati ja võeti ära süüdistatava korterist eeluurimise käigus. Süüdistatava need ütlused aga luges kohus ebausaldusväärseks ja jättis tõendikogumist välja. Kuna eeluurimisel ei tuntud huvi isikute ringi vastu, kes said liituda IP-aadressiga XXXXX, siis oli väga mugav arvata, et seda aadressi võis kasutada ainult M. Vintsov. Eeluurimise käigus oleks tulnud üle kuulata S.V. , kuna tema pangakonto kasutaja andmed on asja materjalidega fikseeritud.

12.2

Kannatanu V.L. episoodid

Kannatanu andis ütlusi, et andis internetipanga paroolid isikule, kes nimetas ennast A.T. . Muud andmed selle isiku kohta puuduvad. Kannatanu V.L. episoodis luges kohus süü tõendaks, sellega, et M. Vintsovi elukohast avastati arvuti, mille abil oli sõlmitud kannatanu nimel lepinguid Süüdistatav seletas taas, et kannatanu nimel võis lepingud sõlmida S.V. , kelle arvuti HP avastati ja võeti ära M. Vintsovi elukohast. S.V. isiku tuvastamiseks aga olnuks vaja teha vaid päring pangale. Lisaks toonitab kaitsja jälle, et süüdistatava elukoha internetiaadressi võis kasutada määratlemata isikute ring ning need süüdistatava ütlused ei ole kohtuotsuses ümber lükatud. Kohtuotsusest ei selgu seegi, millisele telefoninumbrile kohus viitab, kui väidab, et Smartposti vastus päringule kinnitab, et mängukonsool saadi kätte Vironia pakiautomaadist 8.12.2012. Pakkide kättesaamiseks oli märgitud sama telefoninumber. Ka kohtu järeldus, et pakiautomaadi kaamera ette jäänud isik on näojoonte järgi tuvastatav M. Vintsovina, kajastab vaid subjektiivset taju. Äratundmist kriminaalmenetluse seadustikus ettenähtud korras läbi ei viidud. Vaidlustatavast kohtuotsusest (lk 18) ei selgu, kes kannatanutest on tuvastatud ja kas nende hulgas oli ka V.L. , samuti ei järeldu sellest, et leitud koodikaartide pildifailide hulgas, mis kujutavad internetipanga paroolikaarte olid ka kannatanu V.L. internetipanga paroolikaart. 12.3

Kannatanu V.N. episoodid

Kannatanu ütlustest saab selgeks, et eeluurimise materjalide ega kohtulikul arutamisel kogutud tõenditega ei leidnud tuvastamist, mil viisil sai süüdistatav juurdepääsuvahendid kannatanu internetipangale. M. Vintsovi süüd selles episoodis ei saa lugeda tõendatuks, kuna kohtuotsusest ei ole selge, miks on alust arvata, et M. Vintsovi kodust läbiotsimisel ära võetud arvutit kasutas just nimelt M. Vintsov, mitte aga teised isikud. Mingeid tõendeid selle kohta, et kõik vaidlustatava kohtuotsuse süüdistuses loetud teod pani toime M. Vintsov, kohtuotsuses puuduvad. 12.4

Kannatanu A.T. episoodid

Kannatanu kinnitas istungil, et edastas A.T. Skype kaudu oma Swedbanki internetipanga paroolide kaardi foto. Politsei ei huvitunud A. T. isiku kindlakstegemisest ega tema telefoninumbrist. Kohtuotsusest ei selgu, miks kohus arvas, et IP-aadresseid 90.190.58.31 ja 90.190.58.215 kasutas just nimelt M. Vintsov. Kohtuotsuse järeldust M. Vintsovi süüst kannatanu A.T. episoodis ei saa lugeda põhjendatuks, kuna kohtuotsusest ei ole selge, mis alus on arvata, et M. Vintsovi kodust ära võetud arvutit kasutas just nimelt tema, mitte aga teised isikud. 12.5

Kannatanu V.F. episoodid

Ka kannatanu V.F. episoodis leiab kaitsja, et tema internetipanga kasutajatunnuse süüdistatava kätte sattumise fakti järeldab kohus mitte antud sündmuse tõendatusest asja materjalidega, vaid kannatanute nimel internetis tehingute sõlmimise faktist. Taas ei ole selge, millest kohus järeldas, et nimelt süüdistatav sisenes E.E. AS e-poodi kasutades oma elukohas Kohtla-Järvel XXXX asuvat internetiühendust IP-aadressiga XXXXX ning sõlmis V.F. nimel järelmaksulepingud, kuna konkreetse isikuni internetiühendus ei vii. 12.6

Kannatanu E.K. episoodid

Kaitsja leiab, et antud episoodis jääb selgusetuks, kuidas kohtu poolt välja toodud tõendid (Elioni vastus päringule, lepingu sõlmimise IP-aadress, kauba kättesaamiseks valitud pakiautomaat ning kliendiandmed, tunnistaja I.M. ütlused, dokumentaalne tõend Statoil Fuel&Retail Eesti AS 10. veebruari 2014 vastus, kliendikaardileping nr XXXX, postisaadetise saabumise teade 13. augustist 2013 ja 14. augusti 2013 volikiri) on seotud süüdistatavaga ja näitavad just M. Vintsovi süüd antud asjas. Kaitsja märgib veel, et antud asjas ei ole üle kuulatud , kes on IP-aadressi XXXX omanik ja N.A. , kes on IP-aadressi XXXX omanik. Asjas ei ole üle kuulatud ka I. L. Kohus on eksinud tõendite hindamise põhimõtete vastu. Otsuse põhjendused M. Vintsovi süüditunnistamise osas ei ole veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole selle lugejale jälgitav. 12.7

Kannatanu A.R. episoodid

Taas leiab kaitsja, et isik, kes kasutas interneti püsiühendust kannatanu nimel järelmaksulepingu sõlmimiseks, on tuvastatav kuni IP-aadressini, mitte aga konkreetse isikuni. WiFi signaali võimsus lubab liituda Kohtla-Järvel, XXXXX korteri internetiga kuni 50 m raadiuselt. Seda võis kasutada määratlemata isikute ring. Eeluurimisel aga ei tuntud huvigi isikute ringi vastu, kes võisid internetiühendusega liituda. Üle oleks pidanud kuulama S.V. i. Kohus leidis antud episoodis, et 20. märtsil 2012 Sillamäe SK-Marketist paki välja võtnud isik on foto järgi identifitseeritav ning visuaalselt äratuntav M. Vintsovina. Kaitsja arvates võib see taas kajastada vaid subjektiivset taju. Taas tõendab kohus ühte süüdistuse osa teise süüdistuse osa, mitte aga konkreetsete tõenditega. 12.8

Kannatanu D.V. episoodid

Kohtuotsuse lugejale jääb arusaamatuks, kuidas kinnitavad kannatanud ütlused, M. Vintsovi elukoha läbiotsimisel avastatud arvuti vaatlus, müügileping nr 208182, V.V. nimele vormistatud tellimuse väljavõte, juhtivuurija S. Želeikini 10. veebruari 2014. a õiend, SEB panga vastus päringule, 17. veebruari 2014. a asitõendi vaatlusprotokoll, Itella Smartpost OÜ 1. novembri vastuses päringule ja Elioni 30. mai 2013. a vastus päringule seda, mil viisil on otsuse selles osas toodud andmed seotud süüdistatavaga ja mis alus on arvata, et need andmed kinnitavad just M. Vintsovi süüd antud asjas. Kohtuistungil kinnitas M. Vintsov, et äravõetud arvuti kuulub S.V. ile, kes on ka arvuti peamine kasutaja. Selline seisukoht ei ole asjas kogutud materjalidega ümber lükatud. Kaitsja märgib taas, et S.V.ei ole väljamõeldud isik, vaid ta on maksnud esimese järelmaksu summa. Süüdistava ütlused olnuks täies ulatuses kontrollitavad ja süüdistusel oli võimalus tuvastada S.V. isik veel eeluurimisel. Ka M.V. ütluste arvestamisel ei ole aru saada, mil viisil on toodud andmed seotud süüdistatavaga, eriti D.V. episoodiga. M.V. ütlused kajastavad pigem E.T. episoodi asjaolusid ning need ei kinnita kuidagi M. Vintsovi süüd antud asjas.

Kannatanu Y.F episoodid KarS § 344 lg 1 järgi ja KarS § 213 lg 1

Kannatanu Y.F. ja dokumentaalsed tõendid: võlateatis 25. märtsist 2013, eraisiku kliendileping nr XXXX, Statoili vastus päringule ei kinnita M. Vintsovi süüd antud asjas. Ka IP-aadress, millelt

siseneti e-posti aadressile [email protected] ning loeti Statoilist saadetud kirju, ei vii konkreetse isiku tuvastamiseni, kuivõrd antud internetiühendust võis kasutada määratlemata isikute ring. Ka kohtu järeldus, et M. Vintsov, olles teadlik XXXX korteri omaniku pikaajalisest äraolekust, võis riskivabalt tellida sellele aadressile temale vajalikud postisaadetised, mis otseselt talle ei kuulunud, samas säilis tal piiramatu ligipääs nimetatud postkastile ja ta kasutas selle ära kuritegude toimepanemisel, on üksnes oletuslik. Kohtuotsusest ei ole selge, kas tunnistajate D.R. ja A.L. autode tankimise kuupäevad ja kellaajad langevad kokku nende kellaaegade ja kuupäevadega, mis on ära toodud süüdistuses. Kohtuotsuses on kirjas, et M. Vintsov kontakteerus vahetult enne kannatanu Y.F. krediitkaardiga tankimist B.N. ning tema telefon oli mobiilisidemasti piirkondades, kuhu jäävad Statoili tanklad, kus kütust tangiti. Samuti põhineb oletustel kohtu järeldus, et M. Vintsov võltsis tuvastamata ajal ja kohas volikirja, mille kohaselt volitas Y.F. enda nimelt kütusekaarti kätte saama.

PROKURÖRI APELLATSIOON

19.1 Kaitsja leiab, et Viru Maakohtu 4. detsembri 2013. a otsusega mõistetud vangistuse saab täitmisele pöörata üksnes KarS § 76 lg-tes 5,6 tingimuste esinemisel. Uue kuriteo katseajal toimepanemist tuvastatud ei ole. Seega puudub alus pöörata Viru Maakohtu 4. detsembri 2013. a otsusega mõistetud vangistuse osa täitmisele. 19.2 Kaitsja taotleb jätta menetluskulud riigi kanda ja teha kohtumäärus määratud kaitsjale kaitsjatasu väljamõistmiseks vastavalt seisukohale lisatud taotlusele. Lähtudes riigi õigusabi andmise erilisest töömahust, suurendada advokaadi tasu 100% võrra.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

ARVUTIKELMUS

Samuti esitas M. Vintsov taotlusi kannatanute A.R. i, Y.F. , V.L. , E.K. nimel ja end nendena tuvastades kütusekaartide saamiseks ning kasutas neid peale seda, kui Statoili Fuel&Retail Eesti AS oli kannatanute nimele krediitkaardid väljastanud Statoili Fuel&Retail Eesti AS tanklates kaupade ostmiseks. Selleks kasutas ta oma elukohas Kohtla-Järve, XXXXX asuvat internetiühendust IP aadressiga XXXXX ja E.K. episoodis arvutit IP-aadressidega XXXXX. Kokku moodustas kannatanutele tekitatud kahju 15 151,52 eurot. 25.1

Apellandi vastuväited süüteo tõendatusele on kokkuvõtlikult järgmised:

25.1.1 Episoodides, kus lepingu sõlmimisel on kasutatud interneti ühendust aadressiga XXXXX, mis vastab süüdistatava elukoha aadressile XXXXX , on kohus jätnud arvestamata, et antud internetiühendust võib kasutada määratlemata isikute ring. Korteri internetiühendusega võib liituda kuni 50 m kauguselt. M. Vintsov on nimetanud ka konkreetseid nimesid: M.V. , D.P. , S.V. , M. Vintsovi vanemad. Konkreetse isikuni, kes kannatanute nimel lepinguid sõlmis, aga IP-aadress ei vii. Eeluurimisel jäeti nimetatud isikud üle kuulamata ja seetõttu on mugav arvata, et aadressi võis kasutada ainult M. Vintsov. Samuti ei selgu otsusest, miks leidis kohus, et süüdistuses nimetatud teisi IP-aadresse 890.190.58.31 ja 90.190.58.215) kasutas just M. Vintsov. Üle ei ole kuulatud ka N.A. ja I.P. i, kelle IP-aadresse kasutati samuti. 25.1.2 Eeluurimise käigus ära võetud arvuti HP kuulus S.V. ile, samuti võisid süüdistatava kodust ära võetud arvutit kasutada teised isikud. Kuna eeluurimisel ei tuvastatud S.V. isikut (ja ka kohus jättis rahuldamata kaitsja taotluse teha SEB pangale päring S.V. isiku tuvastamiseks), siis jäeti kummutamata M. Vintsovi versioon, et tema kannatanute nimelt lepinguid ei sõlminud, samuti ei olnud tema käes paroolikaarte, kannatanute internetipanga tunnuseid ja alalisi paroole. 25.1.3 S.F. , V.N. ja V.F. episoodis järeldab kohus süüteo tõendatust üksnes faktist, et kannatanute nimel on sõlmitud tehingud, s.o ühte süüdistuse osa tõendatakse teisega. Tuvastatud ei ole, millisel viisil sai süüdistatav juurdepääsuvahendid kannatanu internetipangale. 25.1.4 Kannatanute V.L. ja A.R. episoodis on kohus süüd tõendavana osundanud fotole ja ning leidnud, et pakiautomaadi kaamera ette jäänud isik on näojoonte järgi tuvastatav M. Vintsovina. Selline äratundmine kajastab kohtu subjektiivset taju, kuivõrd kriminaalmenetluses ette nähtud protseduure äratundmiseks tehtud ei ole. Sama kehtib ka Statoili videosalvestiste ja fotode kohta, kust kohus tuvastas isiku näojoonte ja kehaehituse järgi ning visuaalselt äratuntavana. 25.1.5 Lisaks leiab kaitsja, et kütuse ja toiduainete ostmise episoodides ei ole tegemist arvutikelmusega, kuna karistusseadustiku kohaselt on arvutikelmus teisele isikule varalise kahju tekitamine arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil.

paroolikaardist tehtud foto end A.T. esitlenud isikule, kes pakkus lisateenistust 150-200 eurot internetipanga kasutamisvõimaluse eest, arvet lubati kasutada üksnes inimeste palga rahaliikumise jaoks (II kd, lk 49 pöördel). Tunnistaja I.K. kinnitusel andis ta oma ema E.K. konto paroolid ja püsiparooli ning salasõna end A. M. esitlenud isikule aadressil [email protected], pangaarve rendi eest lubati 300-450 eurot igakuiselt, mingeid kokkuleppeid, et ema nimelt võib ka lepinguid sõlmida, ei olnud (II kd, lk 54 pöördel ja 55). Ka kannatanu A.R. kohtueelses menetluses antud ütlustest, mis kohtus avaldati nähtub, et ta leidis internetiportaalist kuulutuse, kus pakuti tasuks pangakaardi kasutamise eest raha 350 eurot, parooli ja paroolikaardi saatis ta internetikuulutuses nimetatud aadressile (III kd, lk 185). Kannatanu D.V. andis kohtus ütlusi, et andis oma isikuandmed ja pangadokumendid isikule, kes kasutas e-maili aadressiga: [email protected]. Vastutasuks lubati talle 200 eurot, mingite täiendavate lepingute või kohustuste sõlmimiseks enda nimele, D.V. ei andnud (II kd, lk 44-45). 26.2 Eeltoodud ütlustega on tõendatud, et isik, kellele kannatanud oma andmeid andsid, rääkis enda pangakonto kasutamise võimaluse puudumisest ning soovis kasutada kannatanute pangakontosid erinevatel eesmärkidel. Kõik nimetatud isikud võimaldasid juurdepääsu oma pangakontole või avasid konto ja edastasid oma pangakaardid koos vajalike koodidega inimesele, kes pakkus selle eest neile rahasaamise võimalust. Kogutud tõenditest nähtub üheselt, et kannatanute sooviks oli üksnes konto kasutamisega saadav teenistus, mingit luba või veel vähem soovi neil järelmaksuga kaupu või teenuseid osta puudus. Asjaolu, et kannatanute S.F. , V.N. ja V.F. puhul ei leidnud tuvastamist, kuidas nende dokumendid M. Vintsovi kätte sattusid, asjas määravat tähendust ei oma, sest ükski kannatanu ei ole avaldanud, et oleks lubanud enda nimel teha tehinguid või võtta kohustusi. 26.3 Maakohus on osundanud tõenditele, mis kinnitavad, et S.F. , A.R. i, V.L. , A.T. ja V.F. iga seotud episoodides kasutati M. Vintsovi elukohas Kohtla-Järve, XXXXX asuvat internetiühendust IP-aadressiga XXXXX. Tema kodu läbiotsimisel leiti ja võeti ära mängukonsooli mängu „F1 2011“ karp. Süüdistuse järgi oli mäng ostetud V.N. nimele müügilepingu nr 77026 alusel Elioni Ettevõtete AS e-poest. Süüdistuses nimetatud fotokaamera Fujifilm C20 seerianumbriga 1Uk30410, mis süüdistuse järgi oli ostetud Elioni Ettevõtete AS e-poe ja S.F. nimel sõlmitud järelmaksuga müügilepingu nr 2240980 alusel ostmist M. Vintsovilt on kinnitanud tunnistaja A. K. Läbiotsimisel ära võetud sülearvutist HP Presario CQ60 (seerianumbriga 2CE837NTK5) vaatlusprotokollist nähtub, et arvuti kasutaja on end sisse loginud suhtlusprogrammi Skype kasutajakonto „aleksei. XXXX“ alt ning vestelnud kasutajatega „XXXX “ (millist nime kasutas V.L. ) ja „aleksei74“ (millist kasutajanime kasutas A.T. ). Arvuti vaatlusel tuvastati mõlema eelnimetatud isiku internetipanga paroolikaardi fotod, samuti tõendeid, et arvutist on sisenetud pangakontole ning logifaile Elioni epoest kauba tellimiseks (sh V.N. episoodides). Lisaks leiti M. Vintsovi elukohast ära võetud arvutist vestluse katkeid, kust on näha, et räägitakse mängukonsooli Sony Playstation 3 ostmisest ning kättesaamisest. M. Vintsovi arvutist leiti 21 pildifaili, mis kujutavad interneti paroolikaarte (V kd, lk 69). Arvuti vaatlusel tuvastati ka kirjavahetus D.V. iga, samuti on arvuti veebilehitseja logifailidest näha, et seda kasutades on sisenetud 3.10.2012 ja 10.10.2012 Elioni e-teenindusse ja sõlmitud lepinguid, samuti on sisenetud e-maili [email protected] postkasti. Samuti on arvutist sisenetud eposti aadressile [email protected]. Lisaks on kohus põhistanud M. Vintsovi seotust talle esitatud süüdistusega tunnistajate D.F. ütlustega, kes käis M. Vintsovi palvel pakiautomaadist pakki ära toomas. Seejuures koodi pakiautomaati sisestamiseks dikteeris talle M. Vintsov telefoni teel. Paki andis ta edasi M. Vintsovile (II kd, lk 69). Samuti on tunnistajana ütlusi andnud I. M., kelle sõnul pakkus M. Vintsov talle tasu ümbriku äratoomise eest postkontorist. Selle eest sai ta M. Vintsovilt 10 eurot. Kiri oli tulnud Statoilist (II kd, tlk 68 ja pöördel). Samuti on kohus viidanud tunnistajate D.R. ja A.L. ütlustele, kes kinnitavad, et M. Vintsov pakkus neile turuhinnast odavamat kütust. Kütuse eest nemad tanklas ei maksnud, maksid sularahas M. Vintsovile tankla hinnast tunduvalt odavamat hinda (II kd, lk 75 ja 76-78).

26.4 Kaitsja väited proovivad kummutada versiooni, et süüdistuses esitatud teo toimepanijaks on M. Vintsov. Kaitsja leiab, et seda ei kinnita ei see, et lepingu sõlmimisel on kasutatud interneti ühendust aadressiga XXXXX, mis vastab süüdistatava elukoha aadressile XXXXX ega süüdistatava kodust leitud arvuti vaatlusprotokolliga tuvastatud tõendid, kuna arvuti HP kuulus S.V. ile, samuti võisid süüdistatava kodust ära võetud arvutit kasutada teised isikud. Kaitsja hinnangul on välja selgitamata jäetud S.V. isik, samuti üle kuulamata N.A. ja I.P. , kelle IP-aadresse kasutati samuti. 26.4.1 Apellatsioonikohus kaitsja argumentidega ei soostu. Maakohus on igati põhistatult leidnud, et süüdistatava ütlused, milles ta viitab oma väidetavale tuttavale kuritegude tegeliku toimepanijana, tuli üllatusena, sest ei eeluurimisel ega kohtulikul uurimisel ei ole M. Vintsov sellist versiooni esitanud. Kohus luges need ütlused ka eluliselt ebausutavaks. Olukorras, kus isikut ähvardab reaalne süüdimõistmise oht, ei ole loogiline ka süüdistatava käitumine, et ta ei tee midagi „tegeliku“ süüdlase väljaselgitamiseks ega osuta talle kohtumenetluse käigus kuni süüdistatavana ütluste andmiseni (vt maakohtu otsus, II kd, lk 122 pöördel). Samuti on apellatsioonikohtu hinnangul igati põhjendatud ka süüdistatava ütluste ebausaldusväärseks lugemine. M. Vintsov on kohtus ja kohtueelsel eeluurimisel andnud vaidlustatavates episoodides diametraalselt erinevaid ütlusi, seejuures on ta ütluste muutmist kohtus põhjendanud politseile valetamisega (II kd, tlk 88, 90), samuti politseinike-poolse etterääkimisega (II kd, lk 89). Ringkonnakohus leiab, et väide, et süüdistatav M. Vintsov ei ole pannud toime kuritegusid ning et kuritegude taga on tegelikult M.V. , mis välistab tema süü selles kriminaalasjas on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohast tulenevalt oma olemuselt võrdne ükskõik millise teise kaitseteesiga – nt et isik viibis süüteo toimepanemise ajal mujal, ta oli süüteo toimepanekuks sunnitud, ta viibis hädakaitseseisundis, kuriteo on sooritanud hoopis kolmas, senises menetluses tuvastamata isik, tema suhtes on esitatud fabritseeritud valetõendeid jne. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et kõik need argumendid on suunatud nn põhjendatud kahtluse tekitamisele, mis peaks juhul, kui konkreetne argument (või argumentide kogum) on tõsiseltvõetav ning seda ei suudeta tõenduslikult kummutada, viima edasiselt in dubio pro reo põhimõtte (KrMS § 7 lg 3) rakendamiseni ning potentsiaalselt ka õigeksmõistva otsuse tegemiseni või kriminaalmenetluse lõpetamiseni (vt RKKKo 3-1-1-77-15). Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium üheselt antud lahendis märkinud, et oluline on aga silmas pidada, et selle nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. 26.4.2 Praeguses olukorras tuleb nõustuda maakohtuga selles, et M. Vintsovi ütlused ei ole ei usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. Kuriteo toimepanemine S.V. poolt ei tulene ühestki asjas kogutud tõendist. Seega ei ole tegemist tõsiseltvõetava argumendiga – maakohus on tuvastanud, et D.V. episoodidega seoses, et SEB panga 14.veebruari 2014 vastusest päringule nähtub tõepoolest, et S.V .omab kontot SEB pangas ning 3. oktoobril 2012 ta kasutas internetipanka, sisenedes IPaadressilt XXXX ja 10. oktoobril 2012 sisenedes IP-aadressilt XXXX(II k tl 41-42), kusjuures nimetatud IP-aadressid kattuvad IP-aadressidega, millelt sõlmiti lepinguid Elioniga kannatanu D.V. nimel. Samas aga nähtub 17. veebruari 2014 asitõendi vaatlusprotokollist, et V.V. on 3. oktoobril 2012 ja 10. oktoobril 2012 teinud pangaülekandeid S.V. pangakontole summas vastavalt 160,35 eurot ja 18 eurot ja hiljem S.V. kontolt tehtud ülekanded E.E. AS-le summades, mis kattuvad müügilepingute nr 191521 ja 208182 esimese sissemakse summadega, s.o 158,10 eurot ja 19,10 eurot (II k tl 43-44). Samas on M. Vintsovi elukoha läbiotsimisel avastatud arvuti vaatlusel leitud kirjavahetus D.V. iga. Samuti M. Vintsovi arvuti veebilehitseja logifailidest on näha, et seda arvutit kasutades on sisenetud 3. oktoobril 2012 ja 10. oktoobril 2012 Elioni e-teenindusse ja sõlmitud lepinguid. Samuti on sisenetud e-mailiXXXXX postkasti. Seega nähtub kogutud tõenditest, et kõigepealt kantakse raha M. Vintsovi isa arvelt S.V. arvele, kust seejärel tasutakse osamakse.

Eeltoodu muudab ebausutavaks selle, et kuriteo tegelikuks toimepanijaks on S.V. , sest vahendid, mille eest järelmaksulepingud sõlmiti, ei olnud S.V. omad. 26.4.3 Samuti ei haaku kaitsetees olemuslikult kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga episoodides, kus lepingud sõlmiti N.A. ja I.P. IP-aadressidelt. Nimelt viitavad kõik ülejäänud tõendid, et nimetatud isikud ei olnud kuidagi seotud M. Vintsovi poolt toime pandud arvutikelmustega. Maakohus tuvastas, et Statoili ümbriku äratoomist organiseeris M. Vintsov, kelle arvutist on leitud ka otsingusõnu XXXX, s.o sama kasutajatunnust Skypes, mida kasutas Andrei, kelle meiliaadressile [email protected] I.K. saatis oma ema E.K. paroolidest pildi, püsiparooli ja salasõna. Seega ei ole kaitseteesid, mille kohaselt võisid kuriteo toime panna ka N.A. ja I.P. , kelle IPaadressidelt lepingud sõlmiti, kriminaalasjas ülejäänud tõendikogumiga kinnitust ei leidnud, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. 26.4.4 Ka kaitsja argument, et sisuliselt võis M. Vintsovi IP-aadressi kasutada määratlemata isikute ring, ei ole tõsiseltvõetav. Samuti ei ole määrav, et süüdistuses nimetatud lepingud kannatanute nimel sõlmiti seitset erinevat internetiühendust kasutades. Nagu juba öeldud, on kohus viidanud erinevatele tõenditele, mis osundavad just M. Vintsovile süüteo toimepanijana. Lisaks on maakohus ära näidanud, et teiste isikute arvel sai varalist kasu M. Vintsov. Lisaks iseloomustab M. Vintsovi süüasja selle toimepanemise viisi sarnasus. Riigikohus on oma lahendites (nt 3-1-1-8-10) sedastanud, et erinevate kuritegude toimepanemise viisi sarnasus (nn modus operandi) võib anda võimaluse järeldada, et need on toime pannud sama isik. Ka Riigikohtu varasemas praktikas on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel võib sellest teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt (vt RKKKo 3-1-1-3205 p 8 või RKKKo nr 3-1-1-87-09 p 11). Modus operandi usaldusväärsust tõendamise moodusena kinnitab ka sarnaste juhtumite arv. Kuritegude toimepanemise sarnane viis on seejuures üldtunnustatult üheks kaudseks tõendiks, mille alusel saab täiendavalt tuvastada isiku süüküsimuse. Antud juhul iseloomustab M. Vintsovi süüasja selle toimepanemise viisi sarnasus ning asjaolude silmnähtav kokkulangevus (vt ka p 26.2, 26.3). Samuti on prokurör viidanud asitõendina vaadeldud M. Vintsovi arvuti vaatlusprotokollis fikseeritule (II kd, tlk 82 pöördel ja 83), millest nähtub samuti kuritegude toimepanemise sarnasus. Seetõttu leiab kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt tõendite hindamisel pole tuvastatavad rikkumised, mis annaks ringkonnakohtule aluse süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Kaitsja apellatsioonis on esitatud analoogsed väited maakohtus esitatutega, maakohtu otsuses on neile piisavalt tähelepanu osutatud ning kaitseversiooni kummutav põhistus esitatud. 26.5 Kaitsja on välja toonud rikkumisena sellegi, et kohus osundas süütegu tõendavana kannatanu V.L. ja A.R. episoodides fotole, mis kajastab kohtu subjektiivset taju. Kriminaalmenetluses ette nähtud protseduure äratundmiseks tehtud ei ole. Sama kehtib ka Statoili videosalvestiste ja fotode kohta, kust kohus tuvastas isiku näojoonte ja kehaehituse järgi ning visuaalselt äratuntavana. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei rikkunud menetlusõiguse norme. KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks ka foto ja videosalvestis. Apellandi poolt nimetatud tõendeid on kohtus uuritud ning vastavalt tõendite hindamise praktikale pidigi kohus andma neile hinnangu. 26.6 Kaitsja on leidnud, et nn Statoili episoodid ei ole käsitletavad arvutikelmusena. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et süüdistatav on ebaseaduslikult ja omavoliliselt sekkunud andmetöötlusprotsessi, sisestades interneti-kaupmehe ja internetipanga keskkonnas temale mittekuuluva teise isiku (kannatanu) internetipanga koodid ja paroolid, omamata selleks kannatanu nõusolekut, ja sõlmis kannatanu nimel mitut järelmaksuga müügilepingut, omamata kavatsust edaspidiste osamaksete tasumiseks, võttis kaubad välja, tekitades sellega kannatanule varalist kahju ja saanud varalist kasu. Samuti on süüdistatav ebaseaduslikult ja omavoliliselt sekkunud andmetöötlusprotsessi, sisestades tankla makseterminaalis temale

mittekuuluva teise isiku (kannatanu) nimele ilma kannatanu loata vormistatud krediitkaardi PINkoodi ning tankis selle krediitkaardi kasutades kolmandate isikute sõidukeid, omamata kavatsust ega võimalust seda kannatanule hüvitada, millega tekitas kannatanule varalist kahju ja saanud varalist kasu.

III

DOKUMENDI VÕLTSIMINE

KELMUS

E.T. poolt makstud summa võtsid M. Vintsov ja M.V. D.P. nimele välja antud deebetkaarti ja PINkoodi kasutades välja. 28.1 Apellant leiab antud episoodis maakohtu poolt hinnatud tõendeid refereerides, et need ei kinnita M. Vintsovi süüd antud asjas, ent kinnitavad D.P. ja M.V. osavõttu antud episoodis etteheidetava süüteo toimepanemises. Apellant ei ole nõus ka kohtu järeldustega tunnistaja M.V. i ütluste usaldusväärseks tunnistamisel, sest need on vastuolus kannatanu, tunnistaja D.P. ja süüdistatava ütlustega. Samuti leiab apellant, et kohtu poolt märgitud IP-aadressi ühendust kasutas D.P. , mis kinnitab samuti viimase süüd antud episoodis. 28.1.1 Ringkonnakohus märgib, et antud episoodi puudutavalt on M.V. i ja D.P. osas tehtud Viru Maakohtus 11. augustil 2015. a määrus, millega on antud süüdistatavate osas menetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. Lisaks kriminaalmenetluse kulude hüvitamisele ja M.V. ile pandud kohustusele teha 60 tundi ÜKT-d, on mõlemalt süüdistatavalt välja mõistetud ka E.T. tsiviilhagi 1/3 ulatuses. Ja ehkki ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et kogutud tõendid kinnitavad ka M.V. i ja D.P. süüd antud episoodis, nõustub II astme kohus maakohtuga ka M. Vintsovi süü tõendatuse osas. 28.1.2 Apellatsioonis on edasikaebuse esitaja välja toonud iga maakohtu poolt hinnatud tõendi eraldi ja ette heitnud tõendite hindamisel seda, et iga I astme kohtu poolt välja toodud tõend eraldivõetuna ei kinnita M. Vintsovi süüd antud asjas. Ringkonnakohus märgib, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Arvestades, et tõendamisesemesse kuuluvad nii kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud KrMS §-s 62 loetletud küsimused, tuleb ka isiku süüditunnistamisel ära näidata need tõendid, mille tulemusel kujunes kohtus veendumus isiku süüditunnistamisel. Seega – kuigi eraldivõetuna ei saa muidugi lugeda M. Vintsovi süüd tõendatuks apellandi poolt välja toodud kannatanu ütluste, jälitusprotokolli või dokumentaalse tõendina esitatud portaali osta.ee andmetega, võimaldavad nimetatud tõendid kogumis lugeda tõendatuks nii kuriteo toimepanemise aja, viisi kui ka muud kuriteo tehiolud, mis omavahelisse konteksti asetatuna moodustavad tõendamiseseme asjaolud. 28.1.3 Erinevalt kaitsjast ei näe apellatsioonikohus vastuolu ka tunnistaja M.V. i ütlustes kannatanu ja tunnistaja D.P. ütlustega. Osundatud tunnistaja M.V. on grupi tegevust E. Tõeväljaga seotud episoodis kirjeldanud järgmiselt. Tunnistaja ütluste kohaselt toimis protsess selliselt, et koos M. Vintsoviga pandi kuulutus üles osta.ee-sse. Idee kuulutuse ülespanekuks tuli Maksimilt. Seal müüdi tahvelarvuti, mida tegelikkuses olemas ei olnud. M.V. i ülesandeks oli tõlkida kuulutusi. Tõlkimiseks kasutas online programmi. Raha kandsid kliendid arvele, mis ei olnud ei M.V. i ega M. Vintsovi arve. Kuulutuste kasutajatunnus oli „elektronicshop“. Selle eest sai M.V. raha M. Vintsovilt (II kd, tlk 66 pöördel ja 67). Tunnistaja D.P. ütlused riimuvad süüdistuse alusfaktidega sellest, et tema oli isikuks, kelle arve kaudu M.V. ja M. Vintsov kontole laekuva raha välja võtsid. Arve numbrit palus temalt M.V. . Kohe kui raha laekus, pidi D.P. selle välja võtma (II kd, tlk 74). Apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi argumenti, miks oleks tunnistaja M.V. pidanud süüdistatav M. Vintsovi rõõnama. Eeltoodud M.V. i ütlused ühtivad kannatanu E.T. ütlustega sellest, et ta tellis IPadi 2011. a aprillis internetikeskkonnast osta.ee ning maksis kahes osas, kokku 315 eurot, mille kandis D.P. arveldusarvele. Kirjastiilist paistis, et isik, kellega suhtles, oli vene rahvusest, kuna kirjapilt oli konarlikus eesti keeles (II kd, lk 52). 28.1.4 Eeltoodud isikute ütlused kogumis annavad viitavad sellele, et nii M. Velichin, D.P. kui ka M. Vintsov andsid kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse. Seejuures kinnitavad nii tunnistajate M.V. i ja D.P. i, kui ka kannatanu E.T. ütlused aga ka dokumentaalsed tõendid (vastus nõudekirjale, III kd, lk 109,111, osta.ee väljatrükk, III kd, lk 103) süüdistuse alusfakte

sellest, et süüdistatavad avaldasid 21. aprillil 2011 internetiportaalis osta.ee kuulutuse tahvelarvuti Apple iPad2 müügi kohta kasutades D.P. andmeid ja kasutajanime „electronicshop“. Kuulutuses nimetatud arvutit tegelikkuses ei olnud ning kannatanule kaupa ei saadetud. D.P. arveldusarvele kannatanu poolt kantud 315 eurot aga võeti D.P. nimele välja antud deebetkaarti ja PIN-koodi kasutades välja. Seega kinnitavad ka ringkonnakohtu hinnangul erinevad asjas kogutud isikulised ja dokumentaalsed tõendiallikad M. Vintsovi süüd E. Tõeväljaga seotud episoodis ning maakohus on teinud ainuvõimaliku lahendi, kui mõistis süüdistatava antud episoodis süüdi.

V

VARGUS

kinkis telefoni A.L. e (II kd, lk 94), viimane aga kinnitab, et ostis telefoni kahe õlle ehk umbes 2-5 euro eest (II kd, lk 77), siis tuleb need tõendikogumist välja jätta. M. Vintsovi kohtus antud ütlused on antud episoodi osas ebalevad - nagu süüdistatav isegi on kohtus tunnistanud, oli ta purjus ja mäletab kõike ähmaselt (II kd, lk 94). Eeltoodut arvestades leiab ka apellatsioonikohus, et M. Vintsovi ütlused mobiiltelefoni omandamise asjaolude kohta tuleb jätta tõendikogumist välja, sest need on ebausaldusväärsed ja vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, mistõttu oleks neile tuginemine põhjendamatu. 29.3 Kokkuvõtlikult nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga M. Vintsovi süü osas KarS § 199 lg 1 (praegusel ajal kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4) järgi. 29.4 Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, kui mõistis M. Vintsovilt P.S. kasuks välja tsiviilhagi täies ulatuses. Nimelt kehtib kahju hüvitamisel põhimõte, et kahju saanud isik tuleb asetada olukorda, kus ta oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahjuhüvitamise nõude tekkimise aluseks olnud sündmust ei oleks toimunud (VÕS § 127 lg 1). Praegusel juhul on maakohus M. Vintsovilt P.S. kasuks välja mõistnud ka kahju, mida viimane tegelikult ei kandnud, kuivõrd SMS-e summas 65 eurot P.S. operaatorile hüvitama ei pidanud (II kd, lk 62). Õigustatuks ei saa tsiviilhagi väljamõistmist selles ulatuses pidada ka ainuüksi põhjusel, et P.S. väitel tegeles ta ise sellega, et ta vastavat summat maksma ei peaks. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, et P.S. oleks kulutanud näiteks kõnedele, postmarkidele vms summa, mida ta tsiviilhagis kahjuna süüdistatavalt nõuab. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuna nimetatud summa ulatuses P.S. kahju ei kandnud, tuleb tsiviilhagi 65 euro võrra vähendada, mõistes M. Vintsovilt P.S. kasuks õigusvastaselt tekitatud kahjuna välja 370 eurot. 29.5 Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.S. varastatud mobiiltelefon Samsung Galaxy S530 antud talle hoiule (IV kd, lk 7). Arvestades, et telefon on kasutuskõlbmatu (II kd, lk 62) leiab ringkonnakohus, et kannatanu P.S. hoiule antud mobiiltelefon tuleb hoiu alt vabastada ja jätta kohtuotsuse jõustumisel omanikule. VI

KARISTUS

mõistetud karistus on kantud või mitte, määrav on üksnes kuriteo toimepanemise aeg (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. detsembri 2004. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-112-04 p 11.2). M. Vintsov tunnistati viimati süüdi Viru Maakohtu 4. detsembri 2013. a otsusega. Nimetatud otsusega moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 2. novembri 2012 otsusega ja Viru Maakohtu 21. juuni 2011. a otsusega. Kõik käesolevas asjas menetletavad kuriteod on M. Vintsov pannud toime enne talle Viru Maakohtu 4. detsembri 2013. a kohtuotsusega mõistetud liitkaristust. Eeltoodust järeldub, et need kuriteod moodustavad hiljem tuvastatud kogumi KarS § 65 lg 1 mõttes. 30.2 Viru Maakohtu 21. juuli 2016 otsusega karistati M. Vintsovi KarS § 64 lg 1 järgi 2010. a – 2013. a toimepandud kuritegude eest liitkaristusega 2 aastat ja rahalise karistusega 320 eurot. Mõistetud karistusest jäeti KarS § 74 lg-te 1,3 alusel 2 aasta pikkune vangistus täitmisele pööramata. Rahaline karistus aga jäeti täitmisele iseseisvalt. 30.3 KarS § 65 lg 1 näeb ette liitkaristuse hilisema mõistmise olukorras, kus pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo. Sellisel juhul mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatud korras. 30.4 Kuna mõlema kohtuotsusega mõistetud üheks põhikaristuseks on vangistus, siis tulevad need karistused liita vaatamata sellele, et isik oli karistuse kandmiselt tingimuslikult vabastatud. 30.5 Liitkaristuse mõistmisel võtab ringkonnakohus arvesse seda, et karistused on mõistetud aastaid tagasi toimepandud kuritegude eest, mistõttu on põhjendatud üksikkaristuse suurendamine, seda aga mitte maksimaalses ulatuses, vaid prokuröri poolt taotletud ulatuses, s.o osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et M. Vintsovile mõistetud karistust, 2 aastat vangistust, tuleb suurendada Viru Maakohtu 4. detsembri 2013. a otsusega mõistetud karistusega – 3 aastat, 5 kuud ja 26 päeva vangistust selliselt, et M. Vintsovi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 4 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust. 30.6 Viru Maakohtu 4. detsembri 2013. a otsusega mõistetud vangistuse, 3 aastat 5 kuud ja 26 päeva, on M. Vintsov ära kandnud. Seega ei ole nimetatud otsusega mõistetud vangistust võimalik mistahes alustel reaalselt täitmisele pöörata, kuna katseaeg on möödunud. 30.7 Seega mõistab ringkonnakohus M. Vintsovile KarS §-de 65 lg 1 ja 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 4 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust, millest 3 aasta 5 kuu ja 26 päeva pikkuse vangistuse osas on ta selle kandmisest lõplikult vabastatud. 30.8 Prokurör on taotlenud, et ülejäänud karistus, s.o 1 aasta ja 6 kuud vangistust, tuleks pöörata täitmisele. Apellant märgib, et M. Vintsov on pika aja vältel süstemaatiliselt toime pannud erinevaid varavastaseid kuritegusid, sh katseajal olles. Mõistlikku menetlusaega ei saa arvestada, kuna tegu on arvutikelmustega, mille puhul kannatanud saavad asjast teada viivitusega. Asjaolu, et eelnevad karistused on jäetud täitmisele pööramata, ei tähenda, et kohus ei peaks hindama tegu toime pannud isikut ning võimalusi mõjutada teda õiguskuulekalt käituma. Karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada karistusest tingimisi vabastamisega. Ringkonnakohus leiab siiski, et ka 1 aasta ja 6 kuu vangistuse osas jääb karistus tingimisi täitmisele pööramata. II astme kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalasja iseloomustab M. Vintsovile esitatud episoodide suur arv, seda asjaolu on aga maakohus võtnud arvesse süü suuruse hindamisel, kui mõistis süüdistatavale karistuseks 2-aastase vangistuse. Lisaks süü suurusele tuleb aga karistuse mõistmisel arvestada selle eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohus nõustub ka maakohtu põhjendustega sellest, et kuritegude menetlemine on võtnud põhjendamatult kaua aega. Ringkonnakohus leiab, et M. Vintsovi puhul on võimalik saavutada karistuse eesmärk – mõjutada

teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma, ka ilma pikaajalist vangistust kohaldamata. Õige on prokuröri märkus, et M. Vintsov pani kuriteod toime ka talle 2011. ja 2012. a otsustega kohaldatud katseajal olles. Samas aga on varasemate kohtuotsustega mõistetud karistused liidetud hilisema, Viru Maakohtu 4. detsembri 2013. a otsusega, misjärel puuduvad andmed uute õigusrikkumiste toimepanemises enam kui 3 aasta jooksul. Olukorras, kus M. Vintsov on eelmise katseaja jooksul teinud positiivseid pingutusi enda käitumise muutmiseks (sotsiaalprogrammis osalemine, töötamine, registreerimiskohustuse korrektne täitmine), ei oleks reaalne vangistus süüdistatava resotsialiseerimisväljavaateid arvestades põhjendatud. Õige on prokuröri märkus, et M. Vintsov on varavastaseid kuritegusid toime pannud pika aja vältel, ent arvestades, et M. Vintsovi karistuse aluseks olev 1 episood on aastast 2010, 5 episoodi aastast 2011 ja ülejäänud aastatest 2012-2013, ei tagaks reaalne vangistus ka karistuse eripreventiivseid eesmärke, kuna eelduslikult peaks karistus järgnema teole võimalikult kiiresti, et isik tunnetaks selle mõju vahetult. Lisaks leiab II astme kohus, et ka käitumiskontroll on isiku jaoks tema vabadust oluliselt piirav, samas võimaldab see riigil kriminaalhooldusametniku vahendusel süüdlase käitumise üle valvata. Ringkonnakohus arvestab karistust tingimisi kohaldades sedagi, et M. Vintsovilt mõisteti välja suur tsiviilhagi, mistõttu on ka kannatanute õigusi silmas pidades hea, kui süüdistatav saab hakata neid tasuma võimalikult kiiresti. Arvestades M. Vintsovi varasema katseaja tulemuslikkust uute õigusrikkumiste ärahoidmise kontekstis, leiab apellatsioonikohus, et karistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas ja karistus tuleb jätta tingimuslikult kohaldamata KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel. Mõistes uue karistuse, leiab ringkonnakohus, et M. Vintsovi tuleb katseajaks allutada käitumiskontrollile. M. Vintsov peab järgneva 2 aasta jooksul järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja KarS § 75 lg-s 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kontrollkohustuse eesmärgiks on suunata M. Vintsovi leidma endale töökoht kahe nädala jooksul peale otsuse jõustumist. See võimaldab asuda tasuma tema vastu suunatud nõudeid ja kohustusi. KarS § 78 alusel hakkab KarS § 74 sätestatud juhtudel katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest. Seega on katseaja alguseks 30. november 2016. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid hakatakse kohaldama pärast kohtulahendi jõustumist.

VII

MENETLUSKULUD

/Allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.