lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-15742/11

Muud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-15742/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1041
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

.01.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-15742

Tsiviilasi

Q.B maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Maksejõuetusavalduse menetluse lõpetamine

Menetlusosalised

Võlgnik: Q.B (isikukood XXX) Usaldusisik: Svetlana Pilden (isikukood xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta Q.B maksejõuetusavaldus rahuldamata.
2.Jätta Q.B võlgade ümberkujundamise menetlus algatamata.
3.Vabastada Svetlana Pilden võlgniku usaldusisiku kohustustest.
4.Jätta menetluskulud võlgniku Q.B kanda.
5.Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 951,60 eurot (sh käibemaks).
6.Usaldusisiku tasu 951,60 eurot hüvitada Q.B poolt kohtu deposiitkontole 08.11.2024 kantud summast. Väljamakse teostada Business Law Firm OÜ arvelduskontole nr xxx. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Asjaolud

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.Q.B esitas 17.10.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks (dtl 3). Avalduse kohaselt on võlgniku igakuised sissetulekud 1 460 eurot ja vältimatud kulud 744 eurot. Igapäevane toimetulek

2-24-15742 ja laenukohustuste tasumine on raskendatud. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 71 200,35 eurot.

2.Võlgnik tasus 08.11.2024 vastavalt 28.10.2024 kohtumäärusele kohtu deposiiti usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 1 500 eurot (dtl 69).
3.Kohus võttis 08.11.2024 määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni (dtl 76).
4.Usaldusisik esitas 11.12.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos usaldusisiku aruandega (dtl 79). Aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuks on peretoetus 80 eurot ning töötasu summas 1300 kuni1400 eurot kuus (neto). Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnikule kuulub sõiduauto Renault Megane orienteeruva väärtusega 4700 kuni 8200 eurot. Võlgniku pensionikonto hetkesaldo on 0. Usaldusisik on tuvastanud võlgnikul kohustusi kogusummas 45 541,95 eurot. Võlgnik soovib algatada ümberkujundamis-menetluse, kuna pankrotimenetluse korral kaotaks ta oma auto, mis on hädavajalik tööl käimiseks. Võlgnik leiab, et tal on võimalik tasuda esimesed kuus kuud võlausaldajatele 400 eurot kuus, lisaks kanda auto ja muud elamiskulud. Edaspidi on ta valmis suurendama võlausaldajatele tasutavat summat 500 euroni kuus, jätkates samal ajal auto ja muude kulude katmist. Kuna võlgnik on laenanud tuttavalt 1500 eurot menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks, on kokku lepitud, et ta tagastab selle summa kuue kuu jooksul. Usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku laenulepingutest tulenev igakuine tagasimaksete summa ulatub 850 euroni. Võlgniku igakuine keskmine sissetulek on umbes 1380 eurot, seega on selge, et ta ei suuda oma jooksvaid laenukohustusi täita. Arvestades võlgniku finantskohustuste ja sissetulekute vahelist ebaproportsionaalsust, on tekkinud pankrotiseis. Maksejõuetuse põhjustena toob usaldusisik välja nii võlgniku sissetulekute ebapiisavuse kui ka elamise üle oma võimete. Eelpool märgitud maksegraafikuga oleks võimalik tasuda võlausaldajatele eeldatavalt 41 688,33 euro suurune summa 7-8,5 aasta jooksul. Usaldusisik leiab, et 7-8 aastat kestev ümberkujundamiskava ei ole mõistlik ega antud juhul põhjendatud. Pikemaajalise kava korral suureneb risk, et kava jääb täitmata, sealhulgas võlgnikust sõltumatutel põhjustel (nt töökaotus või terviseprobleemid). Usaldusisik leiab, et sellise riski võtmine sõiduauto säilitamise eesmärgil ei ole põhjendatud. Võlgniku plaan jätta endale 744 eurot, millest 185,99 eurot on autolaenulepingu igakuine tagasimakse, ei ole täidetav. On raske ette kujutada, et ka ilma selle makseta oleks võimalik sõidukit ülal pidada, tasudes kasko- ja tavakindlustuse, hooldustööde ning kütuse kulusid. Arvestades võlausaldajate huve ja võlgniku sissetulekut, oleks võimalik pakkuda 5-aastast kava, mille raames tasub võlgnik igakuiselt 400 eurot, mis on realistlikum.
5.Võlgnik edastas 01.01.2025 kohtule e-kirja, milles teatas, et jääb oma avalduse juurde (dtl 728). Kohtumääruse põhjendused
6.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 1 esimene lause sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lähtuvalt FIMS § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest.
7.Võlgnik on oma avalduses soovinud võlgade ümberkujundamist.
8.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 19 lg 1 alusel algatab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt

2-24-15742 maksejõuetu. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega ja usaldusisiku kogutud materjalide ning hinnanguga, leiab, et võlgnik ei ole makseraskustes, vaid ta on maksejõuetu. Võlgniku sissetulekud on kokku umbes 1380 kuni 1480 eurot kuus (töötasu ja peretoetus). Lisaks kuulub talle sõiduauto väärtusega 4700 kuni 8200 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Võlgnikul on kohustusi kogusummas 45 541,95 eurot ning tema laenulepingutest tulenev igakuine tagasimaksete summa on umbes 850 eurot. Võlgnik on usaldusisikule teatanud, et võlgade ümberkujundamise korral suudaks ta võlausaldajatele tasuda esialgu 400, hiljem 500 eurot kuus. Eeltoodust nähtub, et võlgnik ei suuda praeguste sissetulekutega oma igakuiseid laenukohustusi tasuda. Võlgnik ei ole esile toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et tema sissetulekud lähiajal oluliselt suureneksid. Lisaks pidi võlgnik usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud deposiidi tasumiseks laenu võtma. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekuid, vara ja kohustusi arvestades võlgnik püsivalt maksejõuetu. Sellises olukorras on välistatud võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Käesolevalt oleks võlgniku kohustusi ja varalist seisu arvestades kohane kuulutada välja võlgniku pankrot, alustada pankrotimenetlust koos või ilma kohustustest vabastamise menetlusega, kuid võlgnik on selgelt kohtule väljendanud, et jääb võlgade ümberkujundamise avalduse juurde. Seega pole võimalik algatada pankrotimenetlust ega kohustustest vabastamise menetlust. Nimetatud menetluste algatamiseks on FIMS § 18 lg 3 alusel vajalik võlgniku nõusolek, kuid seda pole võlgnik andnud. Eeltoodu alusel tuleb võlgniku maksejõuetusavaldus FIMS § 18 lg 2 p 4 ja lg 3 alusel jätta rahuldamata. Usaldusisiku tasu

9.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).
10.Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 130 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata usaldusisiku tasuks 951,60 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile.
11.Usaldusisiku tasu kuulub hüvitamisele võlgniku poolt kohtu deposiitkontole kantud summa arvalt. Ülejäänud osas saab võlgnik taotleda deposiidi tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja