Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KarS § 73 lg 1, 3 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestada H.S ’ele määratud 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o alates 16.09.2016.a. Maakohus avaldas 16.09.2016 kohtuotsuse resolutiivosa ja süüdistatav esitas tähtaegselt apellatsiooniteate. Apellatsiooniteade on registreeritud 19.09.2016. Vastavalt kohtuotsuse resolutsioonile pidi motiveeritud kohtuotsus olema menetluspooltele kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest e. siis alates 4.oktoobrist 2016. Maakohus tegi motiveeritud kohtuotsuse kättesaadavaks varem e. 26.09.2016. Süüdistatav sai kohtuotsuse kätte AET-i kaudu 29.09.2016. Kannatanule on kohtuotsus saadetud 26.09.2016 e-kirjaga ja samast kuupäevast ka AET-s tehtud kättesaadavaks. Kuna motiveeritud kohtuotsus on tehtud AET-s kättesaadavks enne kohtuotsuse resolutsioonis avaldatud tähtaega, siis algab apellatsioonitähtaeg järgmisel päeval pärast süüdistatava poolt AET-i kaudu kohtuotsuse vastuvõtmist e. 30.09.2016. Apellatsiooni esitamise tähtaeg lõppeb seega 14.10.2016. H.S mõisteti süüdi selles, et tema lõi 14.11.2015.a kella 03:28 ajal Tallinnas, Suur-Karja tänaval asuvate baaride Labor ja Dubliner lähedal FM’t tahtlikult üks kord käega näo piirkonda, mille tagajärjel kukkus FM selili pikali maha, lüües kukla vastu munakive. Rusikalöök ja selle tagajärjel kukkumine põhjustasid FM’le peaajupõrutuse kolletega mõlemas suurajupoolkeras otsmiku piirkonnas, mõlemapoolse peaaju kõvakelmealuse verevalumi, traumaatilise ämblikvõrkkestaaluse verevalumi, kõvakelmepealse verevalumi kukla piirkonnas vasakul, kuklaluu joonmurru vasakul, põrutushaavad alahuule limaskestal vasakul ja kukla piirkonnas ning alalõuas mõlemapoolselt 2.hamba lõikeserva kahjustuse. Tervisekahjustuste paranemine kestab rohkem kui neli nädalat ja vähem kui neli kuud.

APELLATSIOONI SISU:

Süüdistatava kaitsja adv. Marina Leis vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistuse osas. Apellant taotleb tingimisi mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, millega apellant saab hakkama lühikese aja jooksul. Apellant väidab, et kohus ei ole süüdistatava süü hindamisel arvestanud kannatanu enda eelnevat käitumist süüdistatava tüdruksõbra suhtes. Süüdistatav käitus spontaanselt , ei selgitanud välja tegelikku situatsiooni ning põhjustas kannatanule löögi ja tõukamise tagajärjel ettevaatamatusest kehavigastuse. Süüdistatav kahetseb toimepandut. Süüdistatav soovib vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, et saada karistus kiiremini kantud. Töötunde saab teha õppimise kõrvalt.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles

esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puudub seaduslik alus apellatsioonis esitatud taotluse rahuldamiseks ja apellatsioonimenetluse alustamine sellise apellatsiooni alusel ei ole põhjendatud. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses esitatud põhjendustega selles, et süüdistatava ja kaitsja poolt maakohtus taotletud karistus e vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on rangem karistus võrreldes vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega ja seda veel KarS prg 73 alusel. Neid maakohtu seisukohti ei pea kohtukolleegium vajalikuks üle korrata, kuid märgib, et apellatsioonis ei ole seda maakohtu seisukohta vaidlustatud. Maakohus, leides, et rahalise karistusega süüdistatava karistamine ei ole võimalik ja põhjendades ka oma sellekohast seisukohta, leidis, et H.S kui isikut, kes on esmakordselt kohtu all, on võimalik karistada kõige kergemal viisil, mida seadus võimaldab isiku puhul, kellele mõistetav karistusliik on vangistus. Vaieldamatult on see mõistetud vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmine ja seda KarS prg 73 alusel e ilma käitumiskontrolli ja kohustusteta. Nii KarS prg 74, kui ka apellatsioonis taotletav KarS prg 69 sätete kohaldamine toovad obligatoorselt kaasa kriminaalhoolduse sellega kaasnevate kontrollnõuete ja kohustustega ja on seetõttu ka karistusena rangem kui KarS prg 73 alusel tingimisi karistamine. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega ka kaitsja seisukohtadega karistuse osas. Oluline on, et oleks järgitud konkreetsele isikule konkreetse karistuse põhjendamise kohustust. Maakohus on oma otsuses piisava põhjalikkusega esitanud oma seisukoha nii mõistetava karistusliigi, kui ka karistusmäära osas. Arvestatud on kõigi konkreetse kuriteo tehioludest tulenevate süü suurust iseloomustavate asjaoludega, kergendavate asjaoludega ja raskendavate asjaolude puududmisega. Karistusmäära ei ole vaidlustatud ka apellatsioonis. Apellatsioonis taotletakse sisuliselt süüdistatavale mõistetud karistuse raskendamist. Seejuures aga põhjendatakse taotlust pigem süüd kergendavate asjaolude väljatoomisega, milliseid maakohus on arvestanud just kergema karistuse mõistmisel. Ka märgitakse apellatsioonis, et mõistetud vangistuse asendamist üldkasuliku tööga taotleb süüdistatav seetõttu, et ta saab siis karistuse kiiremini kantud. Kohtukolleegium selgitab, et maakohtu poolt mõistetud tingimusliku vangistuse puhul ei tule karistust e. vangistust üldse kanda, kui katseajal ei pane süüdistatav toime uut kuritegu ja kohus ei otsusta, et mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata.

Kohtukolleegium möönab, et olukorras, kus mõistetud vangistu asendatakse üldkasuliku tööga ja töötunnid saavad tehtud enne kohtu poolt määratud tähtaega, mis võib olla võrdne käesoleval juhul maakohtu poolt määratud katseaja pikkusega, siis loetakse karistus kantuks ning sellisel juhul algab karistatuse kustumise tähtaeg kulgema varem kui tingimisi mõistetud vangistuse puhul. Samas on kohtukolleegium seisukohal, et nimetatud asjaolu ei ole määrav karistuste võrdleva raskuse hindamisel. Oluline on kohtukolleegiumi hinnangul siiski karistuse sisu, olemus. Ehk siis antud juhul just fakt, et maakohtu poolt mõistetud karistus ei kätke endas mingeid lisakohustusi. Arvestades eeltoodud põhjendusi leiab kohtukolleegium KrMS prg 340 lähtuvalt, et kaitsja ja süüdistatava apellatsiooni alusel puudub ringkonnakohtul õigus raskendada süüdistatava olukorda, mistõttu tuleb apellatsioon KrMS prg 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata kui ilmselt põhjendamatu. /

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.