Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

määruse

peale

saab

advokaadi

vahendusel

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 6.septembri 2016.a otsusega süüdi mõista M.T KarS §-de 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta. Süüdi mõista M.T KarS §-de 209 lg 2 p 1, 344 lg 1, 349 järgi ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vangistusega 2 (kaks) aastat. KarS § 64 lg 1 järgi suurendada M.T-le mõistetud üksikkaristustest raskemat. Mõista M.T-le liitkaristus – 2 (kahe) aasta ja 3 (kolme) kuu pikkune vangistus. Vähendada M.T-le mõistetud liitkaristust 1/3 võrra. M.T tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda M.T poolt eelvangistuses viibitud aeg 19.11.2015-20.11.2015, 04.12.2015-05.12.2015, 29.04.2016-30.04.2016, so 6 (kuus) päeva karistusaja hulka. M.T tuleb ära kanda 1 (ühe) aasta, 5 (viie) kuu ja 25 (kahekümne nelja) päeva pikkune vangistus. Kinnipidamisasutusel arvestada M.T karistusaja alguseks isiku kinnipidamine 16.06.2016. M.T suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ära kandmisel. M.T mõisteti süüdi selles, et tema -

olles 10.02.2009.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud mh KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, st isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil pani toime kelmuse, mis seisnes selles, et tema 20.05.2015.a. ajavahemikul kella 10.05 kuni kella 10.15, viibides Tallinnas, XXX asuvas kaupluses XXX, esitas nimetatud kaupluse esindajale AT nimele väljastatud ID – kaardi nr XXXXXXXXXX selleks, et sõlmida K OÜ – ga järelmaksuleping nr 1514298/96tl Apple iPad Mini3 WiFi+4G 16GB väärtusega 519 eurot ostmiseks. Selliselt tegutsedes lõi M.T XXX kaupluse esindaja kaudu K OÜ–le teadvalt ebaõige ettekujutuse tegelikust järelmaksuvõtjast. Kuritegu jäi lõpule viimata ning järelmaksuleping sõlmimata nimetatud kaupluse esindaja sekkumise tõttu.

-

20.05.2015.a. kella 10.08 ajal, viibides aadressil Tallinn, XXX asuvas kaupluses XXX, esitas kaupluse müüjale teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi, nimelt AT nimele väljaantud ID-kaardi nr XXXXXXXXXX, eesmärgiga saada õigus osta Apple IPad Mini 3 WiFi+4G, väärtusega 519 eurot ning vabaneda kohustusest maksta selle ostu eest. Seega M.T, teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - olles 03.05.2015.a. ning 20.05.2015.a. karistatud PPA Põhja prefektuuri poolt kiirmenetluse otsustega KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritavate pisivarguste toimepanemiste eest rahatrahvidega, uuesti 19.11.2015 kella 13.16 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvas S AS-le kuuluvas kaupluses XXX, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada kaks pakki tagavaražilette Proglide, ühe paki maksumus 25,50 eur/tk, seega kokku S AS-le kuuluvat kaupa maksumusega 51 eurot. Riiulilt võetud kauba pani M.T kaupluse müügisaalis oma jope taskusse ning möödus kaupluse kassadest, jättes nimetatud kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna M.T oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja pool - 04.12.2015.a. kella 17.05 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvast K AS-le kuuluvast kauplusest XXX, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada kaupluse müügisaalist ühe pudeli Brandyt „Ararat“ 50cl maksumusega 12,99 eurot. Nimetatud kauba pani M.T kaupluse müügisaalis endale jope taskusse ja läbis kassarivi, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna M.T oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. - 29.04.2016.a. kella 22.02 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvas A AS-le kuuluvas kaupluses XXX, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil üritas varastada Rakvere suitsusingi väärtusega 1,99 eurot, mille peitis kaupluse müügisaalis endale põue ning möödus seejärel kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Kuritegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenematutel põhjustel, kuna M.T oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt - 16.06.2016.a. kella 15.54 ajal Tallinnas, aadressil XXX asuvas XXX kaupluses, võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas kaks pudelit 1,5- liitrist džinni „Sakuld Greip“ maksumusega 3.85 eur/tk, kokku kaupa kogumaksumusega 7.70 eurot. Nimetatud kauba pani kaupluse müügisaalis endale varrukatesse ning möödus kassadest, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna M.T peeti kinni kaupluse turvatöötaja poolt. Seega M.T , võõra vallasasja äravõtmise katsega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -

olles 10.02.2009.a. Harju Maakohtu otsusega karistatud mh KarS § 199 lg 2 p 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuroteo toimepanemise eest, st isikuna, kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel, kasutades kohtueelse menetluse käigus

tuvastamata asjaoludel saadud , 25.07.2014 seoses vargusega kehtetuks tunnistatud, LP ́i nimele väljastatud juhiluba nr XXXXXXX, 19.02.2015 esitas elektrooniliset LP’i nimelt S OÜ-le tellimuse nurgadivaanvoodi Davos, maksumusega 1133 eurot, järelmaksuga ostuks. Vastavalt tellimusele 19.02.2015 OÜ K koostas laenulepingu nr 0030502196, mille alusel andis LP ́i nimelt esinenud M.T-le laenu 1133 eurot S OÜ-st nurgadiivani Davos järelmaksuga ostmise finantseerimiseks . Laenulepingu OÜ K töötaja saatis M.T poolt tellimusel osutatud e-posti aadressile XXX, mille süüdistatav välja trükkis , allkirjastas võltsides LP’i allkirju ja saatis OÜ-le K tagasi posti teel . 31.03.2015 toimetati nurgadivaanvoodi Davos, maksumusega 1133 eurot , M.T ’i osutatud aadressile XXX. Kelmusega M.T tekitas OÜ-le K varalist kahju summas 1133 eurot. Seega M.T isikuna, kes on varem toime pannud varguse, tekitades teisele isikule varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - eesmärgiga omandada õigusi kauba saamiseks ja kauba eest tasumise kohustusest vabanemiseks, kelmuse toimepanemisel kasutades LP’i nimele välja antud juhiluba nr XXXXXXX, Tallinna linnas oma elukohas võltsis LP ́i allkirju 19.02.2015 S OÜ-st nurgadiivani Davos, maksumusega 1133 eurot, järelmaksuga ostmise finantseerimiseks sõlmitud OÜ-ga K laenulepingul nr 0030502196. Seega pani M.T toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise, see on KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -

19.02.2015 Tallinna linnas oma elukohas kelmuse toimepanemisel kasutas LP’i nimele väljastatud juhiluba nr XXXXXXX S OÜ-st nurgadiivani Davos, maksumusega 1133 eurot, järelmaksuga ostmise finantseerimiseks OÜ-ga K laenulepingu nr 0030502196 sõlmimisel, seega kasutas võõrast ametlikku isiklikku dokumenti eesmärgil lepinguga kaasnevatest kohustustest vabanemiseks Seega M.T , teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, pani toime KarS § 349 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

APELLATSIOONIDE SISU:

Süüdistatava kaitsja adv. Marina Leis vaidlustab maakohtu otsust mõistetud karistuse osas leides, et mõistetud karistus peaks toimepandud kuritegude raskust ja süüdistatava isikut arvestades olema kergem. Süüdistav on oma apellatsioonis täiendanud kaitsja kaebust ning esitanud seal asjaolusid, millised olid tema poolt ka maakohtus esitatud. Soov kannatanute ees vabandada, toimepandu kahetsemine ning soov hakata elama õiguskuulekat elu. Arvab, et vahi all viibitud 3 kuust on temale piisav, et aru saada, et on elanud valesti. Kohtu ettekujutus tema isikust on olnud väär. Ta ei nõustu sellega, et tema suhtes ei ole võimalik kohaldada tingimuslikku vangistust. Vabaduses on temal toetav perekond

ja kuni ta leiab tööd, on nad nõus teda ka toetama. Taotleb tingimusliku vangistuse kohaldamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Õiguslikult asjakohase taotluse ja põhjendustega apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt mõistetud karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on seega võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-12009). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Kohtukolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad absoluutselt igasugused võimalused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks. Apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Vaidluse esemeks on üksnes süüdistatavale kohtuotsusega mõistetud karistuse rangus. Riigikohus on karistuse mõistmise osas märkinud, et KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Veel on Riigikohus selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (RKKKo nr 3-1-1-14-07). Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Hinnates apellatsiooni põhjendatust ja selle kohtuliku läbivaatamise otstarbekust, leiab kohtukolleegium, et maakohtu otsus vastab ülaltoodud nõuetele täiel määral. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on M.T-le karistuse mõistmisel arvestanud kõigi KarS §-s 56 kirjeldatud asjaoludega.

Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks M.T karistamist vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistuses tuleb ka reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga selles, et isik, kes on varasemalt katseajal toimepandud kuritegude eest kandnud reaalset pikaajalist vangistust ja kes jätkab kuritegude toimepanemist, ei sobi kriminaalhooldusele. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonides ei ole esitatud ühtegi sisulist põhjendust ega ka väidet, miks maakohtu poolt mõistetgud vangistus liiga range apellantidele tundub. Maakohus on karistuse mõistmisel juba arvestanud nii toimepandud kuritegude tehiolusid ja pidanud just toimepandud kuritegude tehiolusid arvestades võimalikuks karistada M.T alla sanktsioonide keskmäära. Kohtukolleegium ei saa nõustuda seisukohaga, et M.T karistusõiguslik kohtlemine on olnud ülemäära range. Konkreetse karistusmäära valikul on arvestatud eelkõige süü suurust, mida iseloomustab kuriteoepisoodide arv. Ka liitkaristuse mõistmisel on maakohus kohaldanud osalist karistuste liitmise põhimõtet, mis sisuliselt tähendab seda, et olukorras, kus seadus võimaldanuks mõista liitkaristusena 3 aastat vangistust, on mõistetud liitkaristus 9 kuu võrra lühem. Eeltoodud põhjendusi arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks arutada apellatsioonides esitatud taotlusi apellatsioonikohtu istungil. Süüdistatava kaitsja adv. M. Leis on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud summas 48 eurot. Taotluse kohaselt kulus tal 1 tund apellatsioonkaebuse koostamiseks. Kohtukolleegium peab taotlust osaliselt põhjendatuks. Arvestades, et kaitseväited on esitatud apellatsioonis ühe lausega, peab kohtukolleegium põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi ja hüvitamisele kuuluv summa koos käibemaksuga on seega 24 eurot. KrMS prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud.

/

Parandatud 10.10.2016 määrusega

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.