1-16-6117
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. august 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas
Kriminaalasja number
1-16-6117 (14230101143)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
Dmitri Meštšenski süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Arika Almann
Süüdistatav
Dmitri Meštšenski – isikukood 38609030277, kannab karistust Vanglas, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel vene keel, töökoht puudub, varem kriminaal- ja väärteokorras karistatud korduvalt, tõkendit käesolevas asjas kohaldatud ei ole
Süüdi tunnistada Dmitri Meštšenski KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel mõista Dmitri Meštšenskile liitkaristus Harju Maakohtu 01.07.2015.a kohtuotsusega nr 1-15-3109 mõistetud üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning lõplikuks karistuseks mõista vangistus 12 aastat ja 2 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kinnipidamise aeg 27.01.2014.a – 28.01.2014.a, s.o. 2 päeva karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 13.11.2014.a, millest alates kuulub kandmisele 12 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust. Välja mõista Dmitri Meštšenskilt KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot ja ekspertiisikulu 1893 eurot riigituludesse.
Kohustada Dmitri Meštšenskit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 165.75 eurot. Kaitsjatasu ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber edastatakse Dmitri Meštšenskile posti teel Viru Vanglasse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ekspertiisikulud summas 4389 eurot riigi kanda. Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - kilepakend, fooliumpaberitükid, digitaalkaalud, soonkinnisega kilekotid, lõiketera, plastmassist lusikas, ravimipurk Rivotril (asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn) konfiskeerida ja hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karisfgtusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Dmitri Meštšenskit süüdistatakse selles, et ta käitles ebaseaduslikult suures koguses, so vähemalt 10 inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilisi ja psühhotroopseid aineid. Nimelt omandas ta ebaseaduslikult eeluurimisel täpsemalt tuvastamata isikult, ajal ja kohas, kuid varem kui 27.01.2014 kell 17.18 suures koguses narkootilisi aineid, so narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit kokku massiga vähemalt 2,83 grammi, mis sisaldas puhtal kujul vähemalt 0,1593 grammi fentanüüli ja 0,49 grammi peenestatud kanepit. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest fentanüülist hoidis ta enda juures kuni 27.01.2014 kella 17.18-ni, mil ta Tallinnas Endla 45 asuvas Kristiine Keskuses kahtlustatavana kinni peeti ning leiti tema käest kilepakend, milles oli seitse fooliumvoldikut,
millistes oli pulbriline aine kogumassiga 0,17 grammi, mis sisaldas 4,9% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega kokku 0,0083 grammi Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest fentanüülist ja narkootilist ainet kanepit hoidis ta oma elukohas Tallinnas XXX asuvas korteris kuni 27.01.2014 kella 23.10-ni, mil läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 1 soonkinnisega kilekott, milles oli pruun pulber massiga 1,78 grammi, mis sisaldas sisaldas 4,9% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega kokku 0,087 grammi, 7 soonkinnisega kilekotti, milles oli pruun pulber kogumassiga 0,88 grammi, mis sisaldas sisaldas 7,3% fentanüüli, milles puhast fentanüüli oli seega 0,064 grammi ning 1 soonkinnisega kilekott, milles oli peenestatud kanep massiga 0,49 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus oli 0,98%. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Fentanüül kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja, kanep ja selle töötlemisproduktid esimesse nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Narkootilise aine fentanüüli puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 1,3 milligrammist fentanüülist puhtal kujul, marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkootilise joobe tekitamiseks 7,5 grammist marihuaanast.
Eeltoodust tulenevalt piisanuks Dmitri Meštšenski valdusest leitud narkootilistest ainetest narkootilise joobe tekitamiseks 1225 inimesele. Seega pani Dmitri Meštšenski toime narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Dmitri Meštšenski, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 13.07.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Dmitri Meštšenski karistamist KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat. KarS § 65 lg 1 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 01.07.2015 otsusega mõistetud karistustega (12 aastat vangistust), suurendades KarS § 64 lg 1 alusel raskeimat karistust ja mõista liitkaristuseks 12 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 teise lause alusel arvata liitkaristusest maha 01.07.2015 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ära kantud osa kohtuotsuse tegemise päeva seisuga. (Kokkuleppe sõlmimise hetkel on nimetatud otsuse alusel ära kantud karistuse osa 1 aasta ja 8 kuud). KarS § 65 lg 1 alusel moodustatud karistuse alguseks on kohtuotsuse tegemise päev. KarS § 68 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 2 päeva ja lugeda lõplikuks karistuseks 12 aastat 1 kuu ja 28 päeva vangistust.
Asitõendid
KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) - kilepakend, fooliumpaberitükid, digitaalkaalud, soonkinnisega kilekotid, lõiketera, plastmassist lusikas, ravimipurk Rivotril (asuvad PPA Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga Rahumäe tee 6, Tallinn) Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt alljärgnevalt: KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 96 eurot ja ekspertiisikulu 1893 eurot riigituludesse. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatu kohaselt on Dmitri Meštšenski tegu toime pandud enne Harju Maakohtu 11.07.2015.a poolt Dmitri Meštšenski suhtes süüdimõistva kohtuotsuse tegemist. 11.07.2015.a. kohtuotsusega on süüdistatavalt välja mõistetud menetluskuludena sundraha I astme kuriteo eest 975 eurot. Seega on tegemist liitkaristuse mõistmisega KarS § 65 lg 1 alusel. Riigikohus on kohtuasjas 3-1-1-24-11 asunud seisukohale, et sellisel juhul ei tule sundraha teist korda isikult välja mõista. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Dmitri Meštšenski menetluskulu, s.o KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha I astme kuriteo eest 1075 eurot ei kuulu süüdistatavalt väljamõistmisele, kuivõrd karistus mõistetakse KarS § 65 lg 1 alusel kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest. Ekspertiisikulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatavad on sõlmitud kokkulepetes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks menetluskuludega mittenõustumise tõttu kokkulepet mitte kinnitada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.
Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.