1-16-5168
Kohus
Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. juuni 2016, Pärnu kohtumaja, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-16-5168 (15267001005)
Kohtunik
Indrek Nummert
Prokurör
Mai Merisaar
Kriminaalasi
L.G süüdistuses käskmenetluses L.G
Süüdistatav
KarS
§
Isikukood või sünniaeg: Elu- või asukoht ja aadress: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: xxx Tõkend: Kaitsja
järgi
XXX xxx xxx xxx xxx xxx ei ole kohaldatud
vandeadvokaat Ants Nõmmik, määratud korras
Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254 kohus otsustas:
Süüdi tunnistada L.G KarS § 169 järgi ning mõista rahaline karistus rahaline karistus 60 päevamäära (päevamääraga 10,00 eurot) summas 600 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui L.G ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista L.G-lt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest 120 eurot ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 645 eurot, kokku 765 eurot. Riigi kasuks
välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr:
1-16-5168 EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700048739. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele, sh kannatanule. Edasikaebamise kord KrMS § 254 lg 6,7 kohaselt on süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks asja üldkorras, vastasel korral kohtuotsus jõustub. Asjaolud ja menetluse käik L.G süüdistatakse selles, et tema vanemana teadlikult hoiab kõrvale oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. L.G , olles teadlik, et temalt kui tütre K M L (sündinud xxx vanemalt on T. O kasuks Pärnu Maakohtu 10.02.2010 (tsiviilasi nr xxx) kohtuotsuse alusel välja mõistetud igakuine elatis tütre K. M. L ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 21.08.2009.a. 139,00 eurot kuus (2175 krooni), kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o 07.04.2025.a. ja Pärnu Maakohtu 21.04.2015 (tsiviilasi nr 2xxx) kohtuotsusega pandud kohustuse maksta elatusraha tütre igakuiseks ülalpidamiseks alates elatise suurendamise hagi esitamisest 13.02.2015.a. 195,00 eurot kuus, kuni tütre K. M. L täisealiseks saamiseni 07.04.2025, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras, s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus. L.G ei ole tasunud kohtuotsustega väljamõistetud elatusraha ning sellega on L.G jätnud täitmata temale perekonnaseaduse §-dest 96, 97 ja 100 tuleneva kohustuse anda igakuist ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Seega tema, vanemana teadvalt kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi kohtule ettepaneku käskmenetluses tunnistada L.G süüdi KarS § 169 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning mõista talle rahaline karistus 60 päevamäära (päevamääraga 10,00 eurot) summas 600 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui L.G ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Maakohtu seisukoht Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma
1-16-5168 süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav on end kuriteos süüdi tunnistanud, tema vastutust kergendavaks asjaoluks loeb kohus puhtsüdamliku kahetsuse, raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistatav on kriminaalkorras karistamata. Seadus näeb ette KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistusena kas rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus leiab, et varem karistamata L.G karistamine vangistusega, lähtudes seadusandja poolt ettenähtud karistusraamist ei oleks põhjendatud ja leiab, et teda on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistatav L.G-lt rahalise karistusega 60 päevamäära (päevamääraga 10, 00 eurot) summas 600 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui L.G ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Vastavalt KarS §-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Tõendist isiku maksustava tulu kohta nähtub, et süüdistava päevasissetulek on 10 eurot. Seega tuleb rahalise karistuse kohaldamisel lugeda päevamääraks 10 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd seadusandja on ette andnud karistuse mõistmiseks just sellise karistusraami, tuleb antud süü ning kergendava asjaolu korral esmakordselt karistuse mõistmisel alustada nö kõige madalamast astmest. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek mõista karistuseks rahaline karistus sanktsiooni alammäära lähedastes piirides on seetõttu põhjendatud ning ka karistuse eesmärgid on võimalik täita, kui jätta rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata. See peaks süüdimõistetut edaspidiselt motiveerima vanema kohustuste täitmiseks. Kohus selgitab nimetatud karistusega tekkivat õiguslikku olukorda, et uue kuriteo toimepanemisel rahaline karistus pööratakse täitmisele ja selle mittetasumisel näeb seadus ette omakorda rahalise karistuse vangistusega asendamise. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas tuleb L.G-lt riigi tuludesse menetluskuluna seoses teise astme kuriteo toimepanemisega KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista sundraha 645 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 120 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.