1-15-4840/35 - Avaliku usalduse vastased süüteod - Dokumendi võltsimine ja kahjustamine - Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium - lahend.ee

2.P.L tunnistati süüdi KarS § 210 lg 1, 2 järgi soodustuskelmuse toimepanemises, mis seisnes järgnevas: vastavalt Risti valla arengukavale 2003 kuni 2018 p 6.2.4 on tervishoid Risti vallas tagatud jätkuvalt perearsti, hambaarsti ja apteegi poolt osutatavate teenustena Risti Tervisekeskuses asukohaga Jaama tn 1 Risti alevik. Selleks otsustas Risti vallavalitsus rajada vana raamatukogu hoonesse, aadressil Jaama 1, Risti tervisekeskuse, kuhu pidid tulema perearsti ruumid, hambaarsti ruumid ja apteek. Tervisekeskuse ehitamise rahastust otsustati taotleda Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) LEADER-meetme kaudu. Põllumajandusministri 27.09.2010 määruse nr 92 § 9 Nõuded tegevuse ja investeeringu hinnapakkumuse kohta lg 1 kohaselt: Kui tegevuse või investeeringu käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot ( alates 01.01.2011), peab kohalik tegevusgrupp olema saanud vähemalt kol m võrreldavat hinnapakkumust koos tehniliste tingimuste loeteluga. § 9 lg 3 kohaselt: Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase tegevuse või investeeringu eest tasutava hinnaga. Kui kohaliku tegevusgrupi toetuse taotleja ei ole valinud odavaimat hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama. Määruse seletuskirjas avatakse nõude sisu järgmiselt: määruse § -s 9 on öeldud, et kulutuste tegemisel peab arvestama nõudega, et kui kulutuse käibemaksuta maksumus on suurem kui 78 233 krooni (kuni 31.12.2010, alates 01.01.2011 5000 eurot), siis on vaja teha hinnapäring vähemalt kolmele kauba või teenuse või töö pakkujale ja saada vähemalt kolme erineva pakkuja hinnapakkumused. Hinnapakkumus võib olla esitatud ka väljatrükina müüja veebilehelt. Piirsumma määratlemine on tingitud vajadusest tagada paremini hinnapakkumuste sisuline vastavus turuhindadele ja tugevdada kontrolli investeeringu kulutuste põhjendatuse üle. Nimetatud piirsummat võib kohalik tegevusgrupp juhatuse otsusega langetada. Hinnapakkumus ei tohi olla tegevuse või investeeringu tegemiseks põhjendamatult kõrge võrreldes teise sarnase tegevuse või investeeringu eest tasutava hinnaga määruse § 9 lg 3 kohaselt. PRIA-l on õigus vajadusel võrrelda esitatud hinnapakkumisi turuhindadega. Kui taotleja ei vali kõige odavamat hinnapakkumust, peab ta tehtud valikut põhjendama ja põhjendus peab olema mõõdetav ja kontrollitav. Nõuetekohaste hinnapakkumuste olemasolu kontrollib PRIA kohapeal. Raha taotlemiseks PRIA-lt tervisekeskuse ehitamiseks võeti hinnapakkumised kolmelt firmalt: OÜ A (ärireg.kood XXXXXXXX ), OÜ T (ärireg.kood XXXXXXXX) ja H OÜ (ärireg.kood

08.06.2011 kell 16:06:23 saadeti meililt BBB meilile AAA 01.02.2011 H OÜ poolt koostatud hinnapakkumine summas 43936,32 eurot. 03.02.2011 koostas Risti vallavanem P.L Läänemaal Risti vallas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) LEADER-meetme projektitoetuse taotluse „Tervisekeskuse rajamine Ristile“, mille saatis 26.04 .2011 oma meililt AAA PRIA töötaja MM meilile DDD. Taotluses oli kirjas projekti maksumus kokku 36613,60 eurot, sellest abikõlbuliku omaosalust (10%), s o 3661,60 eurot ja abikõlbulik toetuse summa (90%), s o 32952.24 eurot. Projekti läbiviimise ajaks oli taotluses märgitud 01. aprill 2011 kuni 31. detsember 2011. Projekti eesmärk oli taotluses märgitud tervishoiuteenuste jätkusuutliku kättesaadavuse kindlustamine Risti vallas ja selle tagamaal, teenuse osutamise tingimuste parandamine ning teenuse osutajate koostöö tihendamine. PRIA-le esitatud taotluses kinnitas P.L , et kõik PRIA-le esitatavad dokumendid on identsed. PRIA-le oli esitatud koos taotlusega hinnapakkumiste võrdlustabel parima pakkumise valimiseks. Välja oli toodud kolm pakkujat OÜ T kavandatava investeeringuobjekti käibemaksuta maksumusega 37907.00 eurot ja kavandatava investeeringuobjekti käibemaksuga maksumusega 45488,40 eurot; OÜ A kavandatava investeeringuobjekti käibemaksuta maksumusega 36903,50 eurot ja kavandatava investeeringuobjekti käibemaksuga maksumusega 44284,20 eurot ja H OÜ kavandatava investeeringuobjekti käibemaksuta maksumusega 36613,60 eurot ja kavandatava investeeringuobjekti käibemaksuga maksumusega 43936,32 eurot. Taotlusele oli lisatud H OÜ 01.02.2011 hinnapakkumine summas 43936,32 eurot, OÜ A 31.01.2011 hinnapakkumine summas 44284,20 eurot ja OÜ T hinnapakkumine nr 128 summas 45488.40 eurot. Esitatud taotlusele andis PRIA viitenumbri 430011573636. Risti vallavanem P.L esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) tahtlikult valea ndmeid, et saada pettuse teel abikõlbulik toetuse summa (90%), s.o 32952.24 eurot, mis seisnes selles, et P.L võltsis hinnapakkumist, mis oli saadetud OÜ A poolt 01.02.2011 kell 00:34:58 meililt ZZZ meilile YYY ja manipuleeris parima hinnapakkumisega. 03.02.2011 P.L poolt koostatud PRIA LEADER-meetme projektitoetuse taotluses „Tervisekeskuse rajamine Ristile“ ja PRIA -le esitatud hinnapakkumistes võltsis P.L OÜ A hinnapakkumist selles märgitud hindade suurendamise teel järgmiselt: punkt 1 (PVC põrandakatete vahetamine) hind m2 kohta 33.50 eurolt suurenes 43.50 eurole ja kogusumma 4053,50 eurolt suurenes 5363,50 eurole; punkt 2 (seinte ja lagede pahtliparandused ja värvimine) hind m2 kohta 6 eurot suurenes 8 eurole ja kogusumma 2340 eurolt suurenes 3120 eurole; punkt 3 (puitakende vahetamine) hind tüki kohta suurenes 370 eurolt 550 eurole ja kogusumma 4810 eurolt suurenes 7150 eurole; punkt 4 (ahjude lammutamine) hind tüki kohta 77 eurolt suurenes 105 eurole ja kogusumma 154 eurolt suurenes 210 eurole; punkt 5 (õhksoojuspumba paigaldamine) hind tüki kohta 1368 eurolt suurenes 1768 eurole ja kogusumma 2736 eurolt suurenes 3536 eurole; punkt 6 (vaheseinte ehitamine) hind m2 kohta suurenes 21 eurolt 36 eurole ja kogusumma 294 eurolt suurenes 504 eurole; punkt 7 (välisuste vahetamine) hind tüki kohta suurenes 1035 eurolt 1635 eurole ja kogusumma 2070 eurolt suurenes 3270 eurole; punkt 8 (siseuste paigaldamine) hind tüki kohta suurenes 135 eurolt 365 eurole, samuti on muudetud kogust: 2 ukselt 6 ukse peale ja suurendatud kogusummat 270 eurolt 2190 eurole; punkt 9 (fassaadi ja tuulekastide puhastamine ning värvimine hind m2 kohta suurenes 12 eurolt 44 eurole ja kogusumma 3180 eurolt suurenes 11660 eurole. Seega suurenes OÜ A hinnapakkumises tööde kogusumma ilma käibemaksuta 19907,50 eurolt 36903,50 eurole ja koos käibemaksuga suurenes 23889 eurolt 44284,20 eurole. Samuti võltsis P.L OÜ T hinnapakkumist, mis oli saadetud JA poolt 28.01.2011 kell 16:16:35 meililt EEE meilile YYY ja manipuleeris parima hinnapakkumisega. P.L poolt 03.02.2011 koostatud PRIA LEADER-meetme projektitoetuse taotluses „Tervisekeskuse rajamine Ristile“ võltsis P.L OÜ T hinnapakkumist selles märgitud hindade suurendamise teel

järgmiselt: teisel real (põrandate lammutus+ehitamine) hind komplekti kohta suurenes 3200 eurolt 3700 euroni; kolmandal real (lagede lammutamine+ehitamine hind komplekti kohta suurenes 1750 eurolt 3850 eurole; neljandal real (lagede ja põrandate ehitusmaterjalid) hind komplekti kohta suurenes 4072,16 eurolt 4500 eurole; seitsmendal real (põr.katte paigaldus koos materjaliga) hind komplekti kohta suurenes 2300 eurolt 3900 eurole; hinnapakkumisele on P.L poolt lisatud üheksas rida (küttesüsteem) hind komplekti kohta 4500 eurot. Seega suurenes OÜ T hinnapakkumises tööde kogusumma ilma käibemaksuta 28779,16 eurolt 37907 eurole ja koos käibemaksuga suurenes 34534,99 eurolt 45488,40 eurole. Samuti võltsis P.L hinnapakkumist, mis oli saadetud H OÜ poolt 02.02.2011 kell 19:15:12 MO meililt BBB meilile YYY ja manipuleeris parima hinnapakkumisega. P.L poolt 03.02.2011 koostatud PRIA LEADER-meetme projektitoetuse taotluses „Tervisekeskuse rajamine Ristile“ võltsis P.L H OÜ hinnapakkumist selles märgitud hindade vähendamise teel järgmiselt: punkt 10 (siseuste restaureerimine ja sulused)) hind komplekti kohta vähenes 595 eurolt 545 eurole ja kogusumma vähenes 7140 eurolt 6540 eurole. Seega vähenes H OÜ hinnapakkumises tööde kogusumma ilma käibemaksuta 37214 eurolt 36613,60 eurole ja koos käibemaksuga vähenes 44656 eurolt 43936,32 eurole. Parima hinnapakkumise järgi sai parima pakkujana tööd endale H OÜ. Ebaõigete andmetega taotluse ja võltsitud hinnapakkumiste esitamisega, lõi P.L PRIA-le tegelikust renoveerimistööde maksumusest ebaõige ettekujutuse, mille eesmärgiks oli saada soodustust, s.o tasuta väljamakset majandustegevuses osalevale isikule muudest avalikest vahenditest eesmärgiga soodustada majandustegevust ja sai varalist kasu PRIA -lt väljamakse näol summas 32952.24 eurot. P.L poolt esitatud võltsitud dokumentide alusel määrati Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 05.10.2011 a käskkirjaga nr 13-6/2030 Risti vallale PRIA poolt välja makstav toetus summas 32952.24 eurot tervisekeskuse rajamiseks Ristile. Seega P.L, pettuse teel soodustuse, s.o majandustegevuses osalevale isikule muudest avalikest vahenditest tasuta väljamakse saamisega eesmärgiga soodustada majandustegevust, pani toime KarS § 210 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. P.L tunnistati veel süüdi KarS § 299 lg 1 järgi ametialases võltsimises. P.L, olles KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisik, kes oli Risti Vallavolikogu 04.11.2009 a otsusega nr 22 valitud Risti vallavanemaks ja kellel oli ametiseisund kohaliku omavalitsuse asutuses, kui temale olid pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimisülesanded ja varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded ning kelle tööülesanded tulenesid Risti valla põhimäärustest 19.11.2003 nr 26 ja 22.12.2011 nr 10. Risti valla põhimääruse 19.11.2003 nr 26 § 45 lg 4 kohaselt vallavanema ülesanded: vallavanem kirjutab alla valitsuse määrustele, korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele, § 57 lg 1 kohaselt valitsuse tööd juhib ja valitsust esindab vallavanem. 22.12.2011 põhimääruse nr 10 § 30 kohaselt vallavanema pädevus: lg 1 vallavanem tegutseb Eesti Vabariigi, volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ning käesoleva põhimääruse alusel; lg 2 p 4 kohaselt vallavanem on vallavalitsuse kui täitevorgani juht ja Risti valla ametiasutuse juht, kes kirjutab alla vallavalitsuse õigusaktidele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele, korraldab nende täitmist ning vastutab nende seaduslikkuse eest, p 10 kohaselt esindab vallavalitsust ja ametiasutust kõigi õigustega juriidiliste ja füüsiliste isikute ees; lg 3 kohaselt esindab vallavanem Risti valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut avalik-õiguslikes ja tsiviilõiguslikes suhetes kõigi tehingute tegemisel ja volitab selleks teisi isikuid. 03.02.2011 koostas Risti vallavanem P.L Läänemaal Risti vallas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) LEADER-meetme projektitoetuse taotluse

„Tervisekeskuse rajamine Ristile“, mille saatis 26.04.2011 oma meililt AAA PRIA töötaja MM meilile DDD. Taotluses oli kirjas projekti maksumus kokku 36613,60 eurot, sellest abikõlbuliku omaosalust (10%), s o 3661,60 eurot ja abikõlbulik toetuse summa (90%), s o 32952.24 eurot. Projekti läbiviimise ajaks oli taotluses märgitud 01. aprill 2011 kuni 31. detsember 2011. Projekti eesmärk oli taotluses märgitud tervishoiuteenuste jätkusuutliku kättesaadavuse kindlustamine Risti vallas ja selle tagamaal, teenuse osutamise tingimuste parandamine ning teenuse osutajate koostöö tihendamine. 03.02.2011 P.L poolt koostatud PRIA LEADER-meetme projektitoetuse taotluses „Tervisekeskuse rajamine Ristile“ ja PRIA -le esitatud hinnapakkumistes võltsis P.L OÜ A hinnapakkumist selles märgitud hindade suurendamise teel järgmiselt: punkt 1 (PVC põrandakatete vahetamine) hind m2 kohta 33.50 eurolt suurenes 43.50 eurole ja kogusumma 4053,50 eurolt suurenes 5363,50 eurole; punkt 2 (seinte ja lagede pahtliparandused ja värvimine) hind m2 kohta 6 eurot suurenes 8 eurole ja kogusumma 2340 eurolt suurenes 3120 eurole; punkt 3 (puitakende vahetamine) hind tüki kohta suurenes 370 eurolt 550 eurole ja kogusumma 4810 eurolt suurenes 7150 eurole; punkt 4 (ahjude lammutamine) hind tüki kohta 77 eurolt suurenes 105 eurole ja kogusumma 154 eurolt suurenes 210 eurole; punkt 5 (õhksoojuspumba paigaldamine) hind tüki kohta 1368 eurolt suurenes 1768 eurole ja kogusumma 2736 eurolt suurenes 3536 eurole; punkt 6 (vaheseinte ehitamine) hind m2 kohta suurenes 21 eurolt 36 eurole ja kogusumma 294 eurolt suurenes 504 eurole; punkt 7 (välisuste vahetamine) hind tüki kohta suurenes 1035 eurolt 1635 eurole ja kogusumma 2070 eurolt suurenes 3270 eurole; punkt 8 (siseuste paigaldamine) hind tüki kohta suurenes 135 eurolt 365 eurole, samuti on muudetud kogust: 2 ukselt 6 ukse peale ja suurendatud kogusummat 270 eurolt 2190 eurole; punkt 9 (fassaadi ja tuulekastide puhastamine ning värvimine hind m2 kohta suurenes 12 eurolt 44 eurole ja kogusumma 3180 eurolt suurenes 11660 eurole. Seega suurenes OÜ A hinnapakkumises tööde kogusumma ilma käibemaksuta 19907,50 eurolt 36903,50 eurole ja koos käibemaksuga suurenes 23889 eurolt 44284,20 eurole. Samuti võltsis P.L OÜ T hinnapakkumist, mis oli saadetud JA poolt 28.01.2011 kell 16:16:35 meililt EEE meilile YYY ja manipuleeris parima hinnapakkumisega. P.L poolt 03.02.2011 koostatud PRIA LEADER-meetme projektitoetuse taotluses „Tervisekeskuse rajamine Ristile“ võltsis P.L OÜ T hinnapakkumist selles märgitud hindade suurendamis e teel järgmiselt: teisel real (põrandate lammutus+ehitamine) hind komplekti kohta suurenes 3200 eurolt 3700 euroni; kolmandal real (lagede lammutamine+ehitamine hind komplekti kohta suurenes 1750 eurolt 3850 eurole; neljandal real (lagede ja põrandate ehitusmaterjalid) hind komplekti kohta suurenes 4072,16 eurolt 4500 eurole; seitsmendal real (põr.katte paigaldus koos materjaliga) hind komplekti kohta suurenes 2300 eurolt 3900 eurole; hinnapakkumisele on P.L poolt lisatud üheksas rida (küttesüsteem) hind komplekti kohta 4500 eurot. Seega suurenes OÜ T hinnapakkumises tööde kogusumma ilma käibemaksuta 28779,16 eurolt 37907 eurole ja koos käibemaksuga suurenes 34534,99 eurolt 45488,40 eurole. Samuti võltsis P.L hinnapakkumist, mis oli saadetud H OÜ poolt 02.02.2011 kell 19:15:12 MO meililt BBB meilile YYY ja manipuleeris parima hinnapakkumisega. P.L poolt 03.02.2011 koostatud PRIA LEADER-meetme projektitoetuse taotluses „Tervisekeskuse rajamine Ristile“ võltsis P.L H OÜ hinnapakkumist selles märgitud hindade vähendamise teel järgmiselt: punkt 10 (siseuste restaureerimine ja sulused)) hind komplekti kohta vähenes 595 eurolt 545 eurole ja kogusumma vähenes 7140 eurolt 6540 eurole. Seega vähenes H OÜ hinnapakkumises tööde kogusumma ilma käibemaksuta 37214 eurolt 36613,60 eurole ja koos käibemaksuga vähenes 44656 eurolt 43936,32 eurole. Seega P.L ametiisikuna dokumendi võltsimisega ja võltsitud dokumendi väljaandmisega, pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja vandeadvokaat A. Luberg, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist ja uue otsusega P.L õigeksmõistmist kogu talle esitatud süüdistuses. Seoses sellega jätta menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda. 3.1 KarS § 210 koosseis eeldab erilise isikutunnusega isiku (majandustegevuses osalev isik) olemasolu (KarS § 24) . Kaitsja leidis maakohtus ja leiab jätkuvalt, et Risti vald majandustegevuses osalevaks isikuks KarS § 210 mõttes ei kvalifitseeru. Kõik isikud ei saa kvalifitseeruda majandustegevuses osalevaks isikuks KarS § 210 mõttes, vastasel juhul oleks sisutühi seadusandja osundus erisubjektsusele. Omavalitsusüksus – antud juhul Risti vald - ei ole ettevõtja ega majandustegevuses osalev isik, kuivõrd sellesuunalised valla tegevused ei kanna iseseisvat eesmärki ega ole valla püsivaks tegevuseks. Vald võib iseenesest sõlmida erinevaid lepinguid ning teha tehinguid, kuid need on tehtud avalike ülesannete teostamise käigus avalikes huvides ega ole valla püsivad temale õigusaktidega kohustuseks seatud tegevused. Seega puudub iseseisvuse kriteerium ja püsiva tegevuse kriteerium. Tulu saamise eesmärgi kui iseseisva eelduse olemasolu vallal on enam kui kaheldav. Kui see esineb, siis on see seotud üksikute olukordadega, näiteks rendisuhe, jne. Seega leiab kaitsja, et kaevatavas otsuses on vääralt kohaldatud materiaalõigusnormi, s.o majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse ( MsüS) § 3 lg-t 1, mis on viinud KarS § 24 ebaõige sisustamiseni. 3.2 Maakohus on oluliselt dokumendi kui KarS §-de 299 ja 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objekti käsitluses eksinud. Oluline eksimus seisneb selles, et tõdedes vähemalt ühe dokumendi kohustusliku funktsiooni täidetuse puudumist leidis maakohus, et tegemist on siiski kõikidele nõuetele vastava dokumendiga. Allkirjata paberil ei esine inimese mõtteväljendus kui dokumendi obligatoorne tunnus. Sellest lähtudes ei täida vaidlusalused allkirjata hinnapakkumised juba kahte dokumendile kohustuslikku funktsiooni, s.o perpetueerimis ehk kestmisfunktsiooni ning tõendusfunktsiooni. Maakohus on kaevatavas otsuses hinnapakkumiste hindamisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, täpsemalt jätnud ebaõigesti kohaldamata VV määrusega 26. 02. 2001 kehtestatud „ Asjaajamiskorra ühtsete aluste „ § 14 lg -s 2 sätestatud nõuded dokumendile. 3.3 Kaitsja märgib apellatsioonis, et P.L oli kohtu alla antud (lisak s KarS § - le 210 lg 1, 2) süüdistuses KarS § 299 ja KarS § 345 lg 1 järgi, milliseid süüdistusi oli sisustatud kolme hinnapakkumise võltsimisega ja nende kolme võltsitud hinnapakkumise esitamisega PRIALE.

4.KrMS § 322 lg 3 kohaselt esitas prokurör seisukoha kaitsja apellatsiooni kohta, milles palub jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Apellandi taotlusele, vaadata kriminaalasi läbi kirjalikus menetluses, prokurör vastu ei vaielnud. 4.1 Prokuratuur leiab, et maakohus on uuritud tõendite pinnalt jõudnud põhjendatult järeldusele, et Risti valla tegevus tervisekeskuse rajamisel oli osalemine majandustegevuses, sest selle tulemusena sai vald nii otsest majanduslikku kasu kui ka soodustas vallas majandustegevust. Kriminaalõiguse teoorias on seisukoht, mille kohaselt kui soodustuse saamisel on mitu eesmärki, sealhulgas ka mittemajanduslikke, ei ole oluline, et majanduslik eesmärk oleks põhiline. Seega on maakohus põhjendatult märkinud, et soodustuse saamisel ei ole oluline, et majanduslik kasusaamise eesmärk oleks põhiline. Selle projekti puhul ei arvestanud vald projekti tulemusena suurt otsest majanduslikku kasu, kuid kaudne majanduslik kasu oli ilmselge. Risti vald, taotledes PRIA-lt toetust Tervisekeskuse rajamiseks Ristile, osales majandustegevuses, otsustades vallale kuuluva maja renoveerida nii, et see oleks tegutsemiskohana sobiv tervishoiuga seotud ettevõtetele. Eesmärgiks oli vallaelanikele tervishoiuteenuse kättesaadavus, kuid selle eesmärgi saavutamiseks osales vald ise majandustegevuses, luues tingimused meditsiiniga seotud ettevõtluse säilimiseks vallas. Prokuratuur nõustub maakohtu sellise järeldusega. 4.2 Kohtuliku uurimise käigus selgus, et PRIA-le esitatud projektitaotlusele, mis oli allkirjastatud P.L poolt, olid lisatud olulise lisana hinnapakkumiste võrdlustabel, kus oli välja toodud kõige soodsam pakkumine OÜ H-ilt ja hinnapakkumised 3 firma poolt: OÜ A, OÜ T ja OÜ H. Tõendamist leidis, et hinnapakkumiste esitajate poolt saadetud hinnapakkumistes tegi muudatused P.L ise ja esitas sellised hinnapakkumised hinnapakkujate nimelt projektitaotluse lisadena. Seega esitas P.L digiallkirjaga dokumendi, s.t LEADER meetme projektitaotluse koos selle aluseks olevate ja nõutavate lisadega. Kohus leidis põhjendatult, et kõik esitatud hinnapakkumised on kirjalikud aktid, mis väljendavad hinnapakkujate poolt Risti Tervisekeskuse rajamiseks tehtavate tööde mahtu ja hinda, seega avaldub

neis pakkujate tahte väljendus. Kuigi ükski neist hinnapakkumistest ei olnud allkirjastatud, olid kõikidel hinnapakkumistel pakkumise teinud ettevõtte nimi, rekvisiidid, samuti pakkumise koostanud isiku nimi, kontaktandmed. Seega leidis kohus, et sellega oli selge ka hinnapakkumise väljaandja. Samuti leidis kohus, et kuigi PRIA-le esitatud hinnapakkumised ei olnud allkirjastatud (vormilt olid need täpselt samasugused kui esialgselt esitatud hinnapakkumised), kuid need allkirjastamata hinnapakkumised sobisid oma vormilt PRIA-le, tõendamaks, et võetud on kolm hinnapakkumist. Seega kui ametiasutus on lugenud allkirjastamata hinnapakkumise sobivaks, siis sellest järeldub, et ka allkirjastamata ettevõtte rekvisiitidega hinnapakkumine täitis dokumendi ülesannet, millega sai tuvastatuks lugeda hinnapakkumise esitamise, selle väljaandja ja hinnapakkuja tahteavaluse: mis hinnaga ja mis mahus töö on võimalik ära teha. Kohus leidis, et tegelikkuses on tänapäeva elutempo ja tehniliste vahendite arengu juures üsna tavapärane, et allkirjastamata dokumente vahetatakse ekirja teel ja sellised dokumendid omavad tõenduslikku tähendust nii ametiasutustes kui eraettevõtjate vahelises suhtluses. Seega olid P.L-ile saadetud OÜ T, OÜ A ja OÜ H hinnapakkumised dokumendid. Prokuratuur nõustub maakohtu sellise seisukohaga. 4.3 P.L-ile esitatud süüdistuses on kirjas: 03.02.2011 P.L poolt koostatud PRIA LEADER- meetme projektitoetuse taotluses „Tervisekeskuse rajamine Ristile“ ja PRIA-le esitatud hinnapakkumistes võltsis P.L OÜ A... Süüdistuse kohaselt seisneb P.L-ile etteheidetav tegu ka projektitoetuse taotluse võltsimises. Seega ei ole maakohus P.L süüdimõistmisel väljunud esitatud süüdistuse raamidest, mõistes ta süüdi ka projektitaotluse võltsimises . Seega ei ole maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes. 4.4 Riigikohus on 17.06.2015 lahendis 3-1-1-54-15 p 27 märkinud: materiaalselt või intellektuaalselt võltsitud hinnapakkumiste ja nendest lähtuvalt koostatud toetustaotluste PRIA-le esitamine on käsitatav KarS §-s 210 nimetatud pettusena. Sama lahendi p-s 31 on riigikohus leidnud, et petetul või kolmandal isikul mingis ulatuses varalise kahju tekkimine ei kuulu soodustuskelmuse koosseisuliste tunnuste hulka. Tulenevalt riigikohtu seisukohast on maakohus põhjendatult leidnud, et teo ebaõiguse moodustavad käeoleval juhul võltsitud dokumentidega ebaõige ettekujutuse loomise (pettuse) teel avalikest vahenditest soodustuse (tasuta rahalise väljamakse) saamine. Koosseisu täitmiseks ei ole oluline, et petetul oleks tekkinud varaline kahju. Tegu on lõpule viidud kui valeandmeid esitanud isik on soodustuse kätte saanud. Tähtsust ei oma ka asjaolu, kas konkreetse soodustuse väljamaksmisel /saamisel sai keegi kahju/kasu. Teo täidab valeandmete esitamisega ebaõige ettekujutuse loomine tegelikest asjaoludest ja seeläbi petetu poolt soodustuse ülekandmine valeandmete esitajale. Samuti leidis maakohus, et kui lugeda süüdistust süstemaatiliselt, on selgelt aru saadav, et KarS § 210 järgi süüdistuses kirjeldatud tegevust arvatakse süüks Risti vallavanemale P.L-ile , kes Risti valla esindajana taotles Risti vallale (majandustegevuses osalevale isikule) avalikest vahenditest projektitoetust (soodustust) pettuse teel (võltsitud dokumentide esitamisega vale ettekujutuse loomisega), mille tulemusel kandis PRIA majandustegevuses osalevale isikule (Risti vallale) taotletud toetussumma üle. Prokuratuur nõustub maakohtu järeldusega ja seega ei ole käesoleval juhul tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes. 4.5 Prokuratuur leiab, et menetluskulud tuleb jätta süüdistatava P.L kanda. 8(13)

5.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja kaitsja apellatsiooniga ning prokuröri vastuväidetega apellatsioonile, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, kuna see on seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 5.2 Esmalt märgib kohtukolleegium, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus maakohtul. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 3. detsembri 2012. a otsuses nr 3-1-1-107-12 korranud oma varem avaldatud seisukohta, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. Arutatavas asjas nähtub maakohtu otsusest, et P.L süüditunnistamisel tegi maakohus kindlaks, et teod, mille toimepanemises süüdistatavat süüdistati, on toime pandud, need teod pani toime süüdistatav ja need teod sisaldavad kuriteokoosseise, mis on ette nähtud KarS § 210 lg-tes 1 ja 2, § 299 lg -s 1 ja § 345 lg -s 1. Samuti tuvastas kohus, et puuduvad teo õigusvastasust välistavad asjaolud ja süüdistatav on selle kuriteo toimepanemises süüdi. Eeltoodu tõttu on P.L süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtukolleegiumi hinnangul kohtuotsuse pinnalt jälgitav ja nõuetekohaselt põhjendatud. Kaitsja apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida ta esitas maakohtus kohtuvaidluste käigus ning millele maakohus on oma otsuses juba vastanud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata uusi tõenduslikke ega õiguslikke argumente. Kohtukolleegium leiab, et nii kaitsja apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks. Maakohus on kohtukolleegiumi arvates olnud tõendite hindamises ning oma siseveendumuse kujunemise kajastamisel piisavalt põhjalik, mistõttu kohtukolleegium ei pea KrMS § 342 lg 3 p -s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks korrata maakohtu otsuses esitatud põhjendusi. Lisaks eelnevale viitab kohtukolleegium siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi varasemale seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13, 29. aprilli 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja 19. detsembri 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). 5.3 Kaitsja kordab apellatsioonis oma varasemat seisukohta, et P.L tuleb süüdistuses KarS § 210 lg -te 1 ja 2 järgi õigeks mõista juba ainuüksi seetõttu, et puudub kuriteo subjekt ehk täideviija. Selle kuriteo subjekt on majandustegevuses osalev isik, seega eeldab antud koosseis erilise isikutunnusega isikut KarS § 24 mõttes. Kaitsja viitab majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lg-le 1, mille kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Kaitsja hinnangul Risti vald kohalik omavalitsusena ei ole majandustegevuses osalevaks isikuks ega vasta seega KarS §-s 210 sätestatud erisubjekti tunnustele. Apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 17-18 on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul motiveeritult leidnud, et ka itsja väide erisubjekti puudumise kohta ei ole põhjendatud. Kohtuotsuse 9(13)

kohaselt Risti valla tegevus tervisekeskuse rajamisel oli osalemine majandustegevuses, sest selle tulemusena sai vald nii otsest majanduslikku kasu kui soodustas vallas majandustegevust. Kohtukolleegium nõustub prokuröri vastuväidetes esitatud seisukohaga, et kriminaalõiguse teooria ja senise kohtupraktika kohaselt kui soodustuse saamisel on mitu eesmärki, sealhulgas mittemajanduslikke, ei ole oluline, et majanduslik eesmärk oleks põhiline. Seega on maakohus põhjendatult leidnud, et soodustuse saamisel ei ole oluline, et majandusliku kasu saamise eesmärk oleks põhiline. Selle projekti puhul ei arvestanud vald projekti tulemusena saada suurt otsest majanduslikku kasu, kuid kaudne majanduslik kasu oli ilmselge. Risti vald, taotledes PRIA-lt toetust Tervisekeskuse rajamiseks Ristile, osales majandustegevuses, otsustades vallale kuuluva maja renoveerida nii, et see oleks tegutsemiskohana sobiv tervishoiuga seotud ettevõtetele. Eesmärgiks oli vallaelanikele tervishoiuteenuse kättesaadavus, kuid selle eesmärgi saavutamiseks osales vald ise majandustegevuses, luues tingimused meditsiiniga seotud ettevõtluse säilimiseks vallas. Kohtukolleegium nõustub maakohtu sellise järeldusega täielikult. Kohtukolleegium lisab siinjuures, et kaitsja viide majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse sätetele ei ole antud asjas asjakohane, sest KarS § -s 210 sätestatud erisubjekti tunnused tuleb kohtul tuvastada lähtudes konkreetse asja eripärast. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et P.L tuleb süüdistuses KarS § 210 lg -te 1 ja 2 järgi erisubjekti puudumise tõttu õigeks mõista. 5.4 Kaitsja heidab maakohtule ette, et välja on selgitamata kes ja kui suurt varalist kahju KarS § 210 lg 1,2 järgi kvalifitseeritud tegude toimepanemise tulemusel kandis. Tegemist on materiaalse koosseisuga, mille puhul kuulub tõendamisesemesse kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus. Süüdistusakti põhi - ja lõpposas on olulised ebaselgused, sest p ole aru saada, kes sai kasu, kes sai toetuse, kes on majandustegevuses osalev isik. Süüdistusaki kohaselt P.L isiklikult mingit varalist kasu ei saanud, mistõttu puudub tema tegevuses KarS § 210 lg 1,2 objektiivne koosseis ja ta tuleb õigeks mõista. Kaitsja oli samal seisukohal maakohtus peetud kohtuvaidluses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 17. juuni 2015. a otsuses nr 3-1-1-54-15 käsitlenud juhtumit, kui investeeringuobjektide hinnapakkumistest, mida süüdistatav PRIA -le esitas, oli osa võltsitud, osa aga koostatud pakkujate poolt süüdistatava etteantud info põhjal ja kajastas tegelikust oluliselt kõrgemat hinda. Riigikohus selgitas selles lahendis, et selliste materiaalselt või intellektuaalselt võltsitud hinnapakkumiste ja nendest lähtuvalt koostatud toetustaotluste PRIA-le esitamine on käsitatav KarS § -s 210 nimetatud pettusena. Need loovad PRIA töötajatele ebaõige ettekujutuse sellest, et konkreetsed ettevõtjad pakuvad investeeringuobjektiks olevaid seadmeid müügiks pakkumistes näidatud hinnaga. Ebaõigena esitatud andmed olid soodustusrelevantsed, s.t nendest olenes soodustuse (investeeringutoetuse) saamine ja selle suurus. Riigikohus märkis sedagi, et petetul või kolmandal isikul mingis ulatuses varalise kahju tekkimine ei kuulu soodustuskelmuse koosseisuliste tunnuste hulka. Lähtudes eeltoodust leidis maakohus arutatavas asjas põhjendatult, et KarS § -s 210 sätestatud teokoosseis ei nõua tagajärjena kasu/kahju saamist. Teo ebaõiguse moodustavad käeoleval juhul võltsitud dokumentidega ebaõige ettekujutuse loomise (pettuse) teel avalikest vahenditest soodustuse (tasuta rahalise väljamakse) saamine. Koosseisu täitmiseks ei ole oluline, et petetul oleks tekkinud varaline kahju. Tegu on lõpule viidud kui valeandmeid esitanud isik on soodustuse kätte saanud. P.L-ile süüks arvatava teo puhul ei oma tähtsust, milline oleks olnud õige renoveerimistööde maksumus, parim hinnapakkumine või kellegi kasu või kahju saamine. Teo täidab valeandmete esitamisega ebaõige ettekujutuse loomine tegelikest asjaoludest ja seeläbi petetu poolt soodustuse ülekandmine valeandmete esitajale. Maakohus märkis oma otsuses sedagi, et KarS

§ 210 järgi süüdistuses kirjeldatud tegevust arvatakse süüks Risti vallavanemale P.L-ile, kes Risti valla esindajana taotles Risti vallale (majandustegevuses osalevale isikule) avalikest vahenditest projektitoetust (soodustust) pettuse teel (võltsitud dokumentide esitamisega vale ettekujutuse loomisega), mille tulemusel kandis PRIA majandustegevuses osalevale isikule (Risti vallale) taotletud teotussumma üle. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega täielikult. Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja etteheidetega, et välja on selgitamata kahju laad ja suurus ning süüdistusakt on ebaselge, mistõttu P.L tuleks talle esitatud süüdistuses KarS § 210 lg -te 1 ja 2 järgi õigeks mõista. 5.5 Kaitsja märgib apellatsioonis, et P.L oli kohtu alla antud ( lisaks KarS § - le 210 lg 1, 2) süüdistuses KarS § 299 ja KarS § 345 lg 1 järgi, milliseid süüdistusi oli sisustatud kolme hinnapakkumise võltsimisega ja nende kolme võltsitud hinnapakkumise esitamisega PRIALE. PRIA LEADER- meetme projektitoetuse taotluse intellektuaalses võltsimises ja selliselt võltsitud taotluse PRIALE esitamises P.L-ile süüdistust ei ole esitatud. Seega on maakohus P.L süüdi mõistnud episoodides, milles temale ei ole süüdistust esitatud ega teda kohtu alla antud. Kohtukolleegium kaitsja etteheitega ei nõustu. Arutatavas asjas nähtub süüdistuse tekstist üheselt, et P.L süüdistatakse muuhulgas PRIA LEADER- meetme projektitoetuse taotluse intellektuaalses võltsimises ja selliselt võltsitud taotluse PRIALE esitamises. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et maakohus on väljunud P.L-ile esitatud süüdistuse piiridest. 5.6 Kaitsja taotleb P.L süüdistuses KarS § 299 ja § 345 lg 1 järgi õigeks mõista põhjusel, Vabariigi Valitsuse 26. veebruari 2001 kehtestatud asjaajamiskorra ühtsete aluste § 14 lg 2 kohaselt ei ole allkirjastamata hinnapakkumised käsitletavad dokumentidena. Kaitsja esitas selle väite juba maakohtus ning vastuseks sellele on maakohus põhjendatult selgitanud, et P.L poolt allkirjastatud PRIA-le esitatud projektitaotlusele oli lisatud hinnapakkumiste võrdlustabel, kus oli välja toodud kõige soodsam pakkumine OÜ H-ilt ja hinnapakkumised 3 firma poolt: OÜ A, OÜ T ja OÜ H. Maakohtu hinnangul leidis tõendamist , et hinnapakkumiste esitajate poolt saadetud hinnapakkumistes tegi muudatused P.L ise ja esitas sellised hinnapakkumised hinnapakkujate nimelt projektitaotluse lisadena. Seega esitas P.L digitaalallkirjaga dokumendi, s. t PRIA LEADER-meetme projektitaotluse koos selle aluseks olevate ja nõut avate lisadega. Kohus leidis, et kõik esitatud hinnapakkumised on kirjalikud aktid, mis väljendavad hinnapakkujate poolt Risti Tervisekeskuse rajamiseks tehtavate tööde mahtu ja hinda, Seega avaldub neis hinnapakkumistes pakkujate tahte väljendus. Kuigi ükski neist hinnapakkumistest ei olnud allkirjastatud, olid kõikidel hinnapakkumistel pakkumise teinud ettevõtte nimi, rekvisiidid, samuti pakkumise koostanud isiku nimi ja kontaktandmed. Sellega oli tuvastatav hinnapakkumise väljaandja. Kuigi PRIA-le esitatud hinnapakkumised ei olnud allkirjastatud (vormilt olid need täpselt samasugused kui esialgselt esitatud hinnapakkumised), kuid need allkirjastamata hinnapakkumised sobisid oma vormilt PRIA-le, tõendamaks, et võetud on kolm hinnapakkumist. Seega kui ametiasutus on lugenud allkirjastamata hinnapakkumise sobivaks, siis sellest järeldub, et ka allkirjastamata ettevõtte rekvisiitidega hinnapakkumine täitis dokumendi ülesannet, millega sai tuvastatuks lugeda hinnapakkumise esitamise, selle väljaandja ja hinnapakkuja tahteavaluse: mis hinnaga ja mis mahus töö on võimalik ära teha. Kohus leidis, et