1-16-841
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
07. aprill 2016, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-16-841
Kohtukoosseis
Julia Katškovskaja
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdistatav Marko Suls (ik 36911270211, viibib Tallinna Vanglas), apellatsioon menetluskulude ajatamiseks
märtsi
otsus
Jätta Marko Sulsi apellatsioon Harju Maakohtu 17. märtsi 2016 otsuse peale menetluskulude ajatamises läbi vaatamata.
Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1-16-841 Ringkonnakohus märgib, et arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse vaidlustamisele piirangud. Nimelt ei saa KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel, s.o KrMS-i 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. M. Sulsi apellatsioonist ei nähtu ühegi KrMS § 318 lg-s 4 loetletud asjaolu esinemist. Nimelt taotleb M. Suls talt väljamõistetud menetluskulude hüvitamise võimaldamist karistuse ärakandmise järgselt. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on kokkuleppes kokku lepitud asjaoludega, mida M. Sulsil ei ole pärast maakohtu otsuse tegemist võimalik enam vaidlustada. Riigikohus on selgitanud, et kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.3 asunud seisukohale, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises. Kokkuleppe eseme osaks on KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt ka tsiviilhagi. 17.03.2016 on prokuröri, süüdistatav M. Sulsi ja kaitsja T. Vaske vahel sõlmitud kokkuleppes muuhulgas märgitud, et väljamõistetavad menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ositi, igakuiste maksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (II kd, tl 17). Seega oli juba kokkuleppe sõlmimisel süüdistatav teadlik nii sellest, milline karistus talla mõistetakse kui ka sellest, et tal tuleb asuda menetluskulusid hüvitama koheselt kohtuotsuse jõustumise järgselt ning seda igakuiste maksetena. Kokkuleppe on nii süüdistatav, tema kaitsja kui ka prokurör allkirjastanud ning ka kohtuistungil on süüdistatav ja tema kaitsja aga ka prokurör jäänud kokkuleppe juurde. Ka nähtub, et kohtuistungil on süüdistatav aru saanud sellestki, et menetluskulude osas pole tal võimalik kohtulahendit vaidlustada ning saanud aru võimalusest taotleda kohtuotsuse jõustumise järgselt menetluskulude ajatamist. Nagu eelpool kohus märkis, on menetluskulud kokkuleppe esemesse kuuluvad küsimused ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada. Süüdistatav on kokkulepet sõlmides nõustunud temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse ja selle tasumise osatamisega. Kohtuotsus on kooskõlas eelnevalt kinnitatud kokkuleppega. Seega tuleb süüdistatava apellatsiooni pidada ainetuks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.