1-14-4490/50 - Liiklussüüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

alusel määras kohus 7 kuud 28 päeva vangistust kandmisele tingimisi 24 kuu pikkuse katseajaga, kohustades A.P täitma KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid ja mitte tarvitama alkoholi ning narkootikume. Lisakaristusena võttis kohus A.P-lt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 kuuks. Kohtuotsus jõustus 07.06.2014. a. Tartu Maakohus tühistas 28.08.2015. a määrusega A.P vangistuse tingimusliku mittekohaldamise ja pööras talle Viru Maakohtu 22.05.2014. a otsusega mõistetud 7 kuud 28 päeva vangistust täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.10.2015. a ja lõppeb 19.06.2016. a. A.P avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 22.02.2016. a, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla toetab A.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt on A.P vabanemisel kindel elukoht. Õe sõnul on A.P võimalus asuda tööle XXXX. Kohtutäiturite andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid 8615,67 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo nõustub A.P ennetähtaegse vabastamisega. Süüdimõistetu A.P soovib ennetähtaegselt vabaneda ning on nõus kõikide tingimustega. Ta tunnistab, et on varasemalt vanglas viibinud üks kord avaliku varguse eest. Eelmine karistus joobes olles sõiduki juhtimise eest võis olla 2003. aastal. Alkoholi tarvitas ta viimaselt katseajal perekondlike probleemide tõttu. Edaspidi ei soovi ta enam alkoholi tarvitada. Ta asub elama õe juurde Tallinnasse ja tööle XXXX Kaitsja advokaat Gerda-Johanna Pello palus kaitsealuse karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Tal puuduvad vangistuses distsiplinaarkaristused ja ta on vangistuses esimest korda. Tal on kindel elu- ja töökoht, on valmis tasuma tsiviilnõudeid. Katseajal ta alkoholi tarvitama ei hakka. Kohtu seisukoht A.P kannab karistust tahtliku teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. A.P on mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning üle nelja kuu. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestab KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. A.P on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kuid kõik varasemad karistused on kustunud.

A.P oli kriminaalhooldusel sama otsuse alusel, mille järgi ta kannab karistust. Kriminaalhooldaja esitas tema kohta kolm erakorralist ettekannet. A.P rikkus katseajal korduvalt lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Samuti rikkus ta käitumiskontrolli nõudeid – ei ilmunud registreerimisele ning vahetas elu- ja töökohta ilma, et ta oleks selleks kriminaalhooldajalt eelnevalt luba küsinud. Kohus andis talle kahel korral võimaluse näidata, et ta suudab kanda karistust vabaduses. Vaatamata sellele, jätkas ta rikkumiste toimepanemist ning pärast kolmanda erakorralise ettekande esitamist, pööras kohus tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele. A.P selgitas, et katseajal tarvitas ta alkoholi perekonnaprobleemide tõttu. Edaspidi soovib ta alkoholi tarvitamisest loobuda ja saab sellega ise hakkama, ravi ei vaja. Positiivne on asjaolu, et A.P ei ole vangistuses distsiplinaarkorras karistatud. Üldise kuriteo toimepanemise tõenäosuse kahe aasta jooksul on Tartu Vangla hinnangul 19% ja vägivaldse kuriteo puhul 29%. Seega on oht, et A.P paneb lähiaastatel toime uue kuriteo, madal. A.P on olemas kindel elukoht õe juures, võimalus asuda tööle endisesse töökohta XXXX ning head suhted lähedastega. Töökoha olemasolu on oluline, kuna A.P on kohtutäiturite andmetel tasumata rahalisi nõudeid 8615,67 eurot. Tal on vaja maksta elatist. Samuti on õde nõus venda majanduslikult toetama nii kaua kui vaja. A.P on vangistuses viibinud natuke rohkem kui 4 kuud ning kohtu hinnangul on tegemist piisava ajaga, et mõjutada kinnipeetavat edaspidi uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuigi teda on ka varem karistatud reaalse vangistusega, on karistuste vahe piisavalt suur (üle 10 aasta), et senini kantud vangistus avaldaks talle piisavat mõju, et jätkata karistuse kandmist vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all. A.P kinnitas, et ta loobub edaspidi alkoholi tarvitamisest, mis annab aluse arvata, et uus katseaeg kulgeb probleemideta. A.P katseaeg ebaõnnestus alkoholi tarvitamise tõttu. Kuritegu, mille eest ta karistust kannab, on tingitud samuti alkoholi tarvitamisest. Selleks, et uute kuritegude toimepanemise riski veelgi maandada, tuleb A.P-le määrata kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi. Samuti määrab kohus talle kohustuse asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele hiljemalt ühe kuu jooksul alates vangistusest vabanemisest. KarS § 76 lg 5 esimene lause sätestab, et katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. A.P karistuse kandmise aeg lõpeb 19.06.2016. Seega tuleb katseajaks määrata 6 kuud. Süüdlane allutatakse KarS § 76 lg 5 teise lause alusel katseajaks KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kui kahekümne neljaks kuuks. Kohus leiab, et A.P tuleb allutada käitumiskontrollile kogu katseajaks, et aidata tal hoiduda edaspidi uute kuritegude toimepanemisest. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 24 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel A.P-lt välja mõista.