Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

Eesti filiaalis (a/a EE873300333499990003) või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis (a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult kuulutamisest. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ostmiseks raha saada. Kaitsja hinnangul ei võtnud kohus karistuse mõistmisel arvesse seda, et isik ei tegutsenud mitte grupis, vaid üksinda. Narkootiliste ainete müümine ei olnud mitte tema äriprojekt, vaid viis raha teenimiseks, et soetada endale narkootikume. Kuna ta pani uue narkokuriteo toime katseajal, siis vajaks ta pigem ravi kui vanglakaristust. Vastutusele ei ole võetud talle narkootikume müünud isikut. Hoopis see isik peaks kandma pikka vanglakaristust. Lisaks sellele leiab kaitsja, et K. Demtšenko elukohast ära võetud narkootiliste ainete hulk ei olnud märkimisväärselt suur. Seetõttu taotleb kaitsja K. Demtšenkole sanktsiooni miinimumilähedase karistuse mõistmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

KarS § 185 lg 2 p 2 koosseis eeldab subjektiivsete tunnuste poolest tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et annab edasi narkootilist ainet, samuti seda, et isik, kellele ta narkootilist ainet edasi annab, on noorem kui kaheksateistaastane. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § 17 lg 3 kohaselt ei välista seaduse mittetundmine tahtlust ega ettevaatamatust. Riigikohtu senise praktika kohaselt koosneb tahtlus kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS § 16 lg 4 kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega, sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust kergemeelsusest. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kaudse tahtluse voluntatiivsks elemendiks tuleb lugeda isiku nõustumine koosseisupärase asjaolu saabumisega ehk selle möönmine, s.o toimepanija poolt enda käitumises süüteokoosseisu realiseerimise ohu (tagajärje saabumise) heakskiitmine, sellega soostumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. märtsi 2006. a otsus nr 3-1-1-142-05). Viimane võib väljenduda nt saabuvasse tagajärge ükskõikses suhtumises (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. novembri 2010. a otsus nr 3-1-1-57-10 ja 31. oktoobri 2011. a otsus nr 3-1-1-79-11). Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje mittesaabumisele. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab aga olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Apelleeritud kohtuotsuse kohaselt ei jätnud HRS välimus maakohtule kindlat muljet selle kohta, et tegemist peaks olema täisealise isikuga. Kohus pidas seejuures silmas eelkõige HRS lühikest kasvu. K. Demtšenko poolt maakohtus antud ütluste kohaselt tema alaealisena ei suitsetanud, mistõttu ta pidas HRS täisealiseks. Vastuseks sellele märgitakse maakohtu otsuses kohtukolleegiumi hinnangul põhjendatult, et see asjaolu ei tõenda HRS täisealisust, sest paljud alaealised suitsetavad. Mõned tarvitavad isegi narkootikume. Seda tegi ka K. Demtšenko ise alaealisena. Kuna K. Demtšenko ei tundnud kordagi huvi HRS vanuse suhtes, siis järeldas sellest maakohus, et K. Demtšenkol oli ükskõik kellele ta narkootikume müüb ja möönis sellega võimalust, et marihuaana ostjaks on alaealine, pannes kuriteo toime kaudse tahtlusega. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu selline seisukoht kooskõlas Riigikohtu senise praktikaga kaudse tahtluse ja kergemeelsuse piiritlemisel. K. Demtšenko ei võtnud midagi ette selleks, et vältida narkootiliste ainete müümist alaealistele, vaid lasi sündmustel kulgeda omasoodu. Tal oli ükskõik, kellele ta marihuaanat, s.o narkootilist ainet müüb. Seega pidi K. Demtšenko võimalikuks pidama, et müüb narkootilist ainet alaealisele ning seda möönma, kuid suhtus oma teo tagajärge ükskõikselt.

Eeltoodut arvesse võttes ei nõustu kohtukolleegium kaitsja väitega, et K. Demtšenko ei teadnud, et ta müüb marihuaanat nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, mistõttu ta tuleks süüdistuses KarS § 185 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista. 5.3 Järgnevalt peatud kohtukolleegium K. Demtšenkole mõistetud karistusel. Kohtukolleegium märgib, et kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud KarS §-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Käesolevas süüdistusasjas kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu senine praktika on seisukohal, et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus (nt süüdistatava teoeelne ja -järgne käitumine, kannatanu käitumine jms) ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra. Selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 17. mai 2013. a otsus nr 3-1-1-52-13 ja

äriprojekt. K. Demtšenko tunnistati süüdi narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja edasimüümises isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootiliste ainete käitlemise. Narkootlist ainet müüs ta ka alaealisele. Asjaolu, et ei ole kindlaks tehtud K. Demtšenkole narkootilisi aineid müünud isikut, ei vähenda tema süüd narkootiliste ainete suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Kohtukolleegium ei tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid K. Demtšenkole mõistetud niigi leebet karistust veelgi kergendada.

Julia Katškovskaja

Urmas Reinola

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.