Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

marihuaanast osa, so 2,97 g ebaseaduslikult edasi alaealisele XXX(sünd. XXX, 17-aastane), kelle suhtes teostatud isiku läbivaatuse käigus 01.12.2014 kella 18:20 ajal Tallinnas, XXX maja juures leiti ja võeti erinevatest taskutest ära kolm fooliumpakendit, millest ühes pakendis narkootiline aine marihuaana massiga 1,43 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 7,4 %, teises narkootiline aine marihuaana massiga 0,67 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12 % ja kolmandas narkootiline aine marihuaana massiga 0,87 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,3 %. Seega, olles eelnevalt toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses ja isikute grupis, täisealise isikuna isikute grupis narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmisega nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, pani Kirill Demtšenko toime KarS § 185 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.P süüdistatakse selles, et tema pani isikute grupis toime narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses, so kokku vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses, nimelt käideldes ebaseaduslikult kokku vähemalt 107,74 g marihuaanat, 0,0069 g amfetamiini ja 5,05 g kokaiini. Nimelt tema, ühtse tahtlusega ja vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele isikute grupis koos Kirill Demtšenkoga ebaseaduslikult omandas kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 01.12.2014 erinevaid narkootilisi aineid, so marihuaanat, amfetamiini, metamfetamiini ja kokaiini suures koguses, mida ühtse tahtlusega ebaseaduslikult hoidsid ja pakendasid doosideks aadressil Tallinn, XXXasuvas korteris kuni 01.12.2014, samuti andsid ühtse tahtlusega ebaseaduslikult edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele, sh alaealistele. Nii F.P hoidis eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilistest ainetest marihuaanast, amfetamiinist, metamfetamiinist ja kokaiinist osa grupis ja ühtse tahtlusega koos Kirill Demtšenkoga kuni 01.12.2014 kella 18.43-ni aadressil Tallinn, XXXasuvas korteris, mil läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära: elutoast lahtiselt paberilt narkootiline aine marihuaana massiga 0,53 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 7,6% ja üks plastkott, milles narkootiline aine marihuaana massiga 89,87 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus 10%; köögist üks soonkinnisega kilekott, milles valge pulber massiga 0,26 g, mis sisaldab 3,6% amfetamiinsulfaati, milles puhast amfetamiini 0,0069 g ning alla 1% metamfetamiini; magamistoast üks sinine plastkarp, milles 11 soonkinnisega kilekotti, milles valge pulber massiga kokku 14,51 g, sisaldasid 39% narkootilist ainet kokaiinhüdrokloriidi, milles puhast kokaiini 5,05 g. Samuti andis Kirill Demtšenko ühtse tahtlusega ja vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele isikute grupis koos F.P-ga viimase teadmisel ja heakskiidul eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaanast osa, so 14,37 g ebaseaduslikult edasi Dmitri Markelovile, kelle kahtlustatavana kinnipidamisel 01.12.2014 kella 17.16 ajal Tallinnas, XXXmaja ees, leiti ja võeti tema juurest erinevatest taskutest ära kaks fooliumpakendit, millest ühes pakendis narkootiline aine marihuaana massiga 13,75 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11% ja teises narkootiline aine marihuaana massiga 0,62 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 10%. Samuti andis Kirill Demtšenko ühtse tahtlusega ja vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele isikute grupis koos F.P-ga viimase teadmisel ja heakskiidul eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaanast osa, so 2,97 g ebaseaduslikult edasi XXX, kelle suhtes teostatud isiku läbivaatuse käigus 01.12.2014 kella 18:20 ajal Tallinnas, XXX maja juures leiti ja võeti erinevatest taskutest ära kolm fooliumpakendit, millest ühes pakendis narkootiline aine marihuaana massiga 1,43 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 7,4 %, teises narkootiline aine marihuaana massiga 0,67 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12 % ja kolmandas narkootiline aine marihuaana massiga 0,87 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,3 %.

Seega isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani F.P toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse F.P selles, et tema täisealise isikuna, olles eelnevalt toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise isikute grupis ja suures koguses, so koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, pani isikute grupis toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui kaheksateistaastasele isikule. Nii andis Kirill Demtšenko ühtse tahtlusega ja vastavalt eelnevale omavahelisele kokkuleppele isikute grupis koos F.P-ga viimase teadmisel ja heakskiidul eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest marihuaanast osa, so 2,97 g ebaseaduslikult edasi alaealisele XXX(sünd. XXX, 17-aastane), kelle suhtes teostatud isiku läbivaatuse käigus 01.12.2014 kella 18:20 ajal Tallinnas, XXX maja juures leiti ja võeti erinevatest taskutest ära kolm fooliumpakendit, millest ühes pakendis narkootiline aine marihuaana massiga 1,43 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 7,4 %, teises narkootiline aine marihuaana massiga 0,67 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12 % ja kolmandas narkootiline aine marihuaana massiga 0,87 g, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,3 %. Seega, olles eelnevalt toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise suures koguses ja isikute grupis, täisealise isikuna isikute grupis narkootilise aine ebaseadusliku edasiandmisega nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, pani F.P toime KarS § 185 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav F.P end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud. Süüdistatav Dmitri Markelov tunnistas end esitatud süüdistuses süüdi. Süüdistatav Kirill Demtšenko tunnistas end esitatud süüdistuses osaliselt süüdi. Kohtuistungil andsid ütlusi tunnistajad Henry Ralph XXX ja Svetlana Mihhailova Kohus uuris järgmisi dokumente: -Jälitustoimingu protokoll koos salvestisega (lk 20- 33); -Korteri XXX , Tallinn läbiotsimisprotokoll (lk 34-36); -Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 14E-AN1306 (lk 37-40); -EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ühekordse ja suure koguse kohta (lk 41-43); - DNA ekspertiisiakt nr 14E-GE1572 (lk 44-53); - Dmitri Markelovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ja isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 54-58); - F.P kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 59-61); - Kirill Demtšenko kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (lk 62-64); - Asitõendite vaatlusprotokoll (lk 65-67); - XXXu isiku läbivaatuse protokoll (lk 68); - F.P kahtlustatavana antud ütlused (lk 86-88 KrMS § 289 ja § 293 alusel ) - EMTA tõend /(lk 69); - EMTA tõend (lk 70); - EMTA tõend (lk 71); - Harju Maakohtu 20.02.2014 otsus nr 1-14-1123 (lk 72-75); - vara arestimise määrus ja protokoll (lk 76-79); - kaitsetasud (lk 80-85). Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, tunnistajad ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Dmitri Markelovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isiku kinnipidamisel 01.12.2014 kella 17:16 ajal oli isiku jope parempoolses alumises välimise taskus hõbepaberi nutsakas, milles rohekat värvi tükkis taimne puru. Jope vasakpoolses põuetaskus oli hõbepaberinutsakas, milles rohekat värvi tükkis taimne puru. Samuti leiti sularaha 100 EUR ja mobiiltelefoni iPhone abonentnumbriga 55953429. Ekspertiisiakt nr 14E-AN1306 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 13,75 g fooliumist pakendis pakendist nr 1 on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 11%; rohelised taimeosad massiga 0,62 g fooliumist pakendis pakendist nr 2 on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 10%; EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest järelepärimisele nähtub, et narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule piisab 7,5 grammist marihuaanast. Seega piisas Dmitri Markelovilt äravõetud 14,37 grammist marihuaanast ca 19 isikule joobe tekitamiseks.

(v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Dmitri Markelovil oli eeltsiteeritud eesmärk. Dmitri Markelovi ütluste kohaselt on ostnud 2014 aastal Kirillilt üle 10 korra marihuaanat. Helistas telefoni teel, leppisid kokku kokkusaamise, raha andis vahetult kokkusaamisel üle. Tavaliselt said kokku Lasnamäel Priisle kaupluse peatuses. XXX korteris käis 1-2 korda. Reeglina ostis 1-3 gramm, vahel 4 või 5 grammi. 15-20 grammi ostis ainult 01.12.2014. Korteris suhtles ainult Kirilliga. Ei näinud ega kuulnud kedagi teist. Ostis ainult enda tarbeks. Narkootikume edasi andnud ei ole. Telefonile vastas alati Kirill. Mõnikord tänaval nägi, et Demtšenko liigub mingi seltskonnaga, aga Markelovi juurde tuli ta alati üksinda seljas kapuutsiga jakk, püksid. Korteris oli ka ükskord kapuuts peas. Ka süüdistatav Kirill Demtšenko kinnitas, et on müünud Markelovile kanepit süüdistuses toodud kogustes. Seega on tõendamist leidnud, et K.Demtšeno müüs D.Markelovile, kes siis omandas K.Demtšenko käest ja valdas kuni 01.12.2014 kell 17:16 narkootilist ainet marihuaana 14.37 g s.o koguses koguses, mis ületab 10 inimesele joobe tekitamiseks nõutavat kogust. Eeltoodust tulenevalt D.Markelov käitles narkootilist ainet suures koguses. Alates 01.01.2015 kehtiva KarS § 184 lg 1 redaktsiooni dispositsioon ei sisalda enam narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise mitteammendavat osategude loetelu ning karistatav on igasugune suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine, sh omamine, valdamine,

tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus § 2p 3 kohaselt on käitlemiseks - narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi ), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. D.Markelovi enda ütlused kinnitavad, et ta ise teadlikult ostis K.Demtšenko käest marihuaanat, ja valdas seda, seega ta omandas ja valdas narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt tuleb Dmitri Markelovi tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine. Läbiotsimisprotokoll kinnitab, et läbiotsimisel korteris XXX-14, Tallinn Kirill Demtšenko andis magamistoast välja karbi sularahaga ja enda sõnul ca 12-13 g kokaiini ning elutoast koti 60-70 g marihuaanaga, samuti leiti elutoast paberi peal lahtiselt roheline taimne aine ning esikust digitaalsed kaalud, köögist minigrip, milles valge pulbriline aine, elutoast kõnekaartide ümbrised. F.P kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kinnitab, et isiku kinnipidamisel leiti tema valdusest mobiiltelefoni Nokia (abonent 56302241). Leitud pakendeid ja kaalu on vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis. Ekspertiisiakt nr 14E-AN1306 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud rohelise ja pruuni taimepuru segu masiga 0,53 g paberist voldikus pakendist nr 6 on peenestatud kanepi (marihuaana) ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 7,6 % ja milles marihuaana täpset kogust ei ole võimalik määrata; valge pulber massiga 0,26 g soonkinnisega kilekotis pakendist nr 8 sisaldab amfetamiini (sulfaadina), pulbri amfetamiinsulfaadi sisaldus on 3,6 %, seega on pulbris 0,0069 g amfetamiini, lisaks sisaldab pulber alla 1% metamfetamiini; valge pulber massiga kokku 14,51 g 11-s soonkinnisega kilekotis, mis omakorda on sinises plastkarbis, pakendist nr 9 sisaldab kokaiini (hüdrokloriidina), pulbri kokaiinhüdrokloriidi sisaldus on 39%, pulbris on 5,05 g kokaiini; rohelised taimeosad massiga 89,87 g plastkotis pakendist 10 on kanepiõisikud (marihuaana), mille THC sisaldus on 10 %, digitaalkaaludel leidus amfetamiini, metamfetamiini, kokaiini ja tetrahüdrokannabinooli (THC) jälgi. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastusest järelepärimisele nähtub, et narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule piisab 7,5 grammist marihuaanast, 0,65 grammist kokaiinist, 1,3 grammist amfetamiinist ja 0,3 grammist metamfetamiinist. Seega piisab XXXkorterist leitud ja äravõetud 90.4 grammist marihuaanast joobe tekitamiseks ca 120 inimesele, 5,05 grammist kokaiinist piisab joobe tekitamiseks ca 77 isikule. Amfetamiini ja metamfetamiini sisaldanud pulbri kogusest piisab joobe tekitamiseks vähem kui 10 isikule.

(v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne), amfetamiin, metamfetamiin ja kokaiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad” lisa 1 nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et F.P või Kirill Demtšenkol oli eeltsiteeritud eesmärk. Süüdistatava Kirill Demtšenko ütluste kohaselt läks vanematega riidu ja läks kodust ära, F.P lubas enda juures elada XXX tänaval. Elas seal 3-4 päeva. Arvas, et XXX on kuskil 19aastane. Arvab, et F.P ei teadnud, et Kirill tegeleb narkootikumide müügiga. Kummalgi oli eraldi tuba. Demtšeko kasutas magamistuba. Suures toas olid Demtšenko narkootikumid. F.P ei olnud kodus, ta oli kaupluses, seepärast otsustas suitsetada ja tõi narkootikumid suurde tuppa. Enda toas ei olnud valgust. Ei mäleta kes rääkis tema telefonilt eesti keeles. Ise müüs ja raha sai ise. Kõigega tegeles ise. Tarvitas ise marihuaanat ja kokaiini. Olid XXXuga koos suitsetanud seepärat arvas, et on 18. Andis XXX ja Markelovile edasi süüdistuses nimetatud narkootilised ained. Tegeles narkootikumide müümisega 3 kuud. F.P juures elades magas päeval. Õhtuti ärkasi ja hakkas oma asjadega tegelema. Õhtuti olid korteris Zihharev ja tema tütarlaps. Kaal kuulus Demtšenkole. XXX oli Demtšenko number. Ei oska öelda palju mõne päevaga kliente korteris käis. Markelovile on rohkem kui 3 korda müünud, ei mäleta. Tavaliselt 3- 8 grammi hinnaga 13-15 eurot gramm. XXX müüs korteris 1-2 korda. Marihuaanat müüs, kokaiin oli enda jaoks. Oma müüja käest ostis 50-100 grammi. Arvab, et F.P teadis, et tarvitab narkootikume. Tundis F.P alla poole aasta. Kui kliendi käisid oli F.P enda toas ja uks kinni. Ei mäleta kuidas amfetamiin korterisse sattus. Pakendas narkootikume enda toas. Ei tekkinud kunagi kahtlust, et mõni ostja on alaealine. Kanep oli hermeetilises pakendis ja rõdu oli pidevalt lahti. Ei jõudnud suitsetada, enne tuli politsei. Üritas vahel klientide ees oma nägu varjata. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt sai numbri 56053205 sõbra kaudu et osta marihuaanat ehk kanepit. Numbri sai umbes oktoobris. Ostis 2 kuu jooksul üle 10 korra narkootikume. Tavaliselt 3 grammi, paaril korral 4 grammi. Maksis 45-60 eurot. Tarvitas palju ja ostis enda tarbeks. Pakendatud oli väikestes kilekottides ja fooliumis. Ainel käis järel Rotermanni kaubanduskeskuse vastas, Lasnamäel, Priisle kaupluse juures, Mustakivis korteris. Korteris käis paar korda. Müüjaga suhtles inglise keeles, kuna vene keelt ei oska. Mainis midagi võib-olla eesti keeles ka. Oli siis 17-aastane ja on ka praegu 17. Müüja ei tundnud huvi kui vana on. Müüja oli alati kapuutsiga, ei näinud kordagi nägu. Oli pigem noorem inimene. Kohtus kedagi ära ei tunne. Tunnistajat on peetud nii 15-16 kui ka 22 aastaseks. Müüjaga olid mõnikord mingid teised isikud, aga enamasti oli üksi. Kinnpidamisel ära võetud narkootikum oli ostetud Mustakivi lähedalt korterist. Müüja ei olnud tol hetkel korteris üksi. Ostis korterist korduvalt kanepit, vahel oli ka teisi inimesi juures, kes nägid kui tunnistajale kanepit üle anti. Isikul oli ka korteris kapuuts peas. Korteris olnud isikutest ei tunne kohtus kedagi ära. Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et XXX on helistanud 30.11.2014 kell 18:35 ja 18:39 Demtšenkole, samuti 01.12.2014 kell 17:05 ja 17:36. 01.12.2014 kõnedes lepiti kokku, et XXX läheb Demtšenko juurest kodust läbi. Jälitusprotokollist nähtub, et XXX läks 01.12.2014 XXX 10 majja sisse ja pärast väljumist 17: 54 peeti ta kinni. XXXu läbivaatuse protokoll kinnitab, et isiku kinnipidamisel 01.12.2014 leiti jope parempoolsest põuetakust fooliumpakk, milles rohelist värvi taimne aine, jope alumisest parempoolsest väiksemast põuetaksust fooliumpakk, milles rohelist värvi taimne aine. Ekspertiisiakt nr 14E-AN1306 arvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud rohelised taimeosad massiga 1,43 g fooliumist pakendis pakendist nr 3 on kanepiõisikud (marihuaana), mille

tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 7,4 %; rohelised taimeosad massiga 0.67 g fooliumist pakendis pakendis nr 4 on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 12%; rohelised taimeosad massiga 0.87 g fooliumist pakendis pakendist nr 5 on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 9,3%. Seega kinnitavad nii Demtšenko kui XXX kokkulangevad ütlused kui ka jälitusprotokoll, XXXu läbivaatus protokoll ja ekspertiisiakt, et XXX oli 01:12.2014 ostnud K.Demtšenkolt marihuaanat 2.97 grammi. Seega on tõendamist leidnud, et Demtšenko müüs XXX väikeses koguses narkootilist ainet marihuaana. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi vastuse kohaselt piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule 7,5 grammist marihuaanast. Seega loetakse marihuaana puhul suureks koguseks kogust, mis ületab 7,5 grammi. XXX müüdud kogus jääb alla 7,5 grammi. Süüdistusakti kohaselt süüdistatakse K.Demtšenkot ja F.P XXX üksnes 2,97 grammi marihuaana müümises. Seega ei ole tõendamist leidnud süüdistusaktis toodud väide, et K.Demtšenko on toime pannud isikute grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku edasiandmise nooremale kui 18-aastasele isikule. Samuti on kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud (vt lk 5-6), et Demtšenko müüs Markelovile narkootilist ainet marihuaana 14.37 g, mis ületab 7,5 grammi ja loetakse marihuaana puhul suureks koguseks. Seega on uuritud tõenditega tõendamist leidnud (Demtšenko tunnistab ka ise kõike), et K.Demtšenko omandas ja valdas narkootilist ainet marihuaana kokku koguses 90,4 g + 14.37 g+ 2.97 g s.o kokku 107.74 grammi, millest edasi müüs 17.34 grammi. Lisaks omandas ja valdas ta 14, 51 g kokaiini sisaldanud pulbrit, milles puhast kokaiini oli 5,05 g. K.Demtšenko enda ütlused kinnitavad, et ta ise teadlikult ostis suures koguses marihuaanat ja kokaiini ja valdas seda ning müüs marihuaanat edasi Markelovile ja XXX, seega ta omandas, valdas ja andis kolmandatele isikutele narkootilist ainet suures koguses kavatsetult. Demtšenko kinnitab, et kogu korterist leitud narkootiline aine kuulus talle, kuid ta ei mäleta kuidas amfetamiin, mida leiti väikeses koguses, korterisse sai. Harju Maakohtu 20.02.2014 kohtuotsusega on K.Demtšenko tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises, seega on K.Demtšenko puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud KarS 12 ptk 1 jaos sätestatud kuriteo. Eeltoodust tulenevalt tuleb Kirill Demtšenko tegevus kvalifitseerida KarS § 184 lg 2p 2 järgi kui suures koguses narkootilise aine ebaseaduslik käitlemine isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Süüdistuses KarS § 184 lg 2p1 järgi tuleb tuleb Kirill Demtšenko õigeks mõista, kuivõrd ei ole tõendatud narkootilise aine käitlemine isikute grupis F.P-ga (vt lk 11-14 ) . XXX on sündinud XXX. Isiku sünniaeg on tuvastatud kohtuistungil esitatud ID-kaardi alusel. XXX kinnitas ka ise, et oli Demtšenkolt narkootikumide ostmise ajal ja on ka hetkel alles 17 aastane. KarS § 185 teoobjekti iseloomustav ja seega objektiivsesse koosseisu kuuluv asjaolu on narkootilise aine edasiandmine nooremale kui kaheksateistkümneaastasele isikule. Järelikult peab süüdistatav teadma, et annab narkootilist ainet edasi nooremale kui kaheksateistkümne aastasele või vähemalt pidama seda võimalikuks. Vastutus KarS § 185 järgi on välistatud kui süüdistataval oli põhjendatud alus arvata, et narkootilise aine ostja on täisealine. Otsustamaks, kas süüdistatav võis pidada narkootilise aine ostja alealisust võimalikuks, tuleb eelkõige arvestada ostjate füüsilist arengut ning nende käitumist suhetes süüdistatavaga. Nii süüdistatava Demtšenko kui tunnistaja XXX ütlustest nähtub, et K.Demtšenko ei tundnud XXXu vanuse kohta mingit huvi. XXXu ütlustest nähtub, et Demtšenkol oli müües kapuuts peas, mis kinnitab, et Demtšenko üritas varjata oma nägu. Ka Demtšenko ise kinnitas, et üritas mõnikord oma nägu varjata. Olukorras, kus isik üritab varjata oma nägu, on väheusutav, et ta

ostja eest näo varjamisega samal ajal uurib ise ostja nägu, et vaadata kui vana isikuga on tegemist. Süüdistatava K.Demtšenko ütluste kohaselt tema ei teadnud, et müüs narkootilist ainet alaealisele. Ei küsinud XXXu vanust, sest olid koos suitsetanud. Välimuse järgi võiks arvata, et ta on üle 18. Oletas, et XXX on 18, kuna oli enne temaga koos suitsetanud sigarette. Ise enne 18 eluaastat ei suitsetanud, kuid tarvitas narkootikume. K.Demtšenko väide, et suitsu tegeva isiku puhul on tegemist ilmselgelt täisealise isikuga, ei ole eluliselt usutav. On üldteada asjaolu, et kuigi alaealistel on keelatud suitsetada ja alkoholi tarbida, teevad seda paljud alaealised. Ka narkootikumide müük ja tarvitamine on keelatud, kuid ometi K.Demtšenko tegeles sellega juba alealisena (kinnitab Harju Maakohtu 20.02.2014 kohtuotsus), mistõttu ei ole väide, et kui isik suitsetab on tingimata tegemist täisealise isikuga, asjakohane. Arvestades kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja XXX välimust (eelkõige kasvu), ei saa üksüheselt järeldada, et tegemist on täisealise isikuga. XXX on ise öelnud, et teda on peetud nii 15-16 kui ka 22 aastaseks, seega ei jäta XXXu välimus inimestele kindlasti muljet, et tegemist on juba täisealise isikuga. Tunnistaja ja süüdistatava Demtšenko enda ütlustest nähtub, et Demtšenko ei tundnud kordagi huvi tema vanuse suhtes, millest võib järeldada, et K.Demtšenkol oli ükskõik kellele ta narkootikume müüb ja ta möönis ka võimalust, et marihuaana ostjaks on alaealine. K.Demtšenko käitumisest nähtub, et ta suhtus ükskõikselt tõsiasja, et marihuaana ostja võib olla alaealine. Eeltoodust tulenevalt on K.Demtšenko 01.12.2014 pannud alaealisele H.R XXX marihuaana edasiandmise (müügi) toime kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb Kirill Demtšenko tegevus kvalifitseerida KarS § 185 lg 2p 2 järgi kui täisealise isiku poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise eest nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS § 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo. Süüdistuses KarS § 185 lg 2p1 järgi tuleb tuleb Kirill Demtšenko õigeks mõista, kuivõrd kohus leiab, et tuvastatud ei ole K.Demtšenko poolt narkootilise aine edasiandmine alaelisele isikute grupis F.P-ga (vt lk 11). Süüdistatava F.P ütluste kohaselt elas XXXelas koos XXX. Kirilli ema ajas ta kodust ära ja tal ei olnud kuskil elada, lubas ta oma korterisse elama. Tundis Kirilli umbes pool aastat. Kirill magas 3 päeva. Kirill elas magamistoas, kus ei olnud valgustust, ainult madrats. Töötasid Svetlanaga iga päev. Kell 8.00 läksid kodust välja ja 19.00- 20.00 tulid tagasi. Kui töölt koju tuli, Kirill magas. 01.12.2014 tuli töölt, Sveta tuli töölt ja siis hakati kogu aeg helistama. Ütles, et aitab, tahavad magada. Kogu aeg toimusid üles-alla jooksmine, igasugused Kirilli sõbrad käisid. Ei teadnud, et Kirill suitsetab kanepit. Neljanda päeva õhtul näitas Kirill kanepit ja siis käskis tal välja kolida. Politsei tuli 1 tund pärast seda kui koju tuli. Kirilli toas ei käinud ja korteris kaalusid ei ole näinud. Viimasel päeval nägi aknalaual kaalu. Kasutas sel perioodil telefoni 563... 41. Ei tunne isikuid, kes käisid Kirilli juures. Töö juures suhtleb eesti keeles, tööl on eesti, inglise ja vene keeles. F.P juures kodus ei ole Kirill suitsetanud. Politseis võib-olla rääkis midagi muud, ei saanud küsimusest aru. Ei ole Kirilli kõnedele vastanud. Ei tea kes neile vastas. Markelovit näeb kohtus esimest korda. Ei näinud, kes Demtšenol külas käis nende toa uks oli kinni. Demtsenko ostis neljandal päeval pitsat. Esimesed kolm päeva ei tea mida Demtšenko sõi. Ta ei söönud, kogu aeg magas. Kohus ei loe usaldusväärseks Zihharevi ütlusi selles osas, mis seondub narkootiliste ainete käitlemisega, sest tema eeluurimisel ja kohtus antud ütlused on vastuolus selles osas, kas Demtšenko suitsetas korteris marihuaanat või mitte. Samuti on F.P enda ütlused sisuliselt vastuolus muude asjaoludega. F.P ütluste kohaselt tuli ta 01.12.2014 kell 19.00-20.00 paiku koju, käis poes, tahtsid Svetaga magama minna, ütles et ei käidaks Demtšenko juures ja siis tahtid McDonaldsi minna kui tuli politsei. Politsei alustas korteris XXXläbiotsimist kell 19:02, seega ei vasta F.P ütlused koju jõudmise aja ja tema tegevuse kohta tegelikkusele.

Jõudes koju kell 19.00-20.00 ei jäänud tal kella 19:02-ni aega, et käia poes ja selle ajaga ei oleks jõudnud ka Demtšenko juures palju isikuid käia. Samuti ei ole eluliselt usutav, et F.P ja tunnistaja Mihhailova hakkasid juba enne kella seitset magama minema. Riigikohtu kriminaalkolleegium on senises praktikas olnud seisukohal, et kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistuspäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajal antud ütluste erinevuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks ta on erineval ajal andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. märtsi 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-113-06, p 17). Krimiaalasjas 3-1-1-131-13 asus riigikohus seisukohale, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud. Ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, tuleb aga kohtul KrMS § 61 lg 2 kohaselt hinnata kogumis teiste tõenditega oma siseveendumuse kohaselt. Samas jääb kriminaalkolleegium varasemates lahendites väljendatud seisukoha juurde, et kohtuotsuse rajamine isiku nendele ütluste osadele, milles ilmnevad diametraalsed vastuolud, on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. oktoobri 2006. a otsus asjas nr 3-1-1-89-06, p 12). F.P kohtus ja eeluurimisel räägitud ütlused on diametraalses vastuolus selles, kas ja mida ta teadis Demtšenko poolt kanepi tarvitamisega seoses. F.P põhjendas oma ütluste erinevusi sellega, et küllap pani uurija valesti kirja. Eeluurimisel kirja pandu ei ole tema ütlused. Zihharev on eeluurimisel protokollis ise omakäeliselt kirjutanud. „Protokoll läbi loetud, kirjutatud minu sõnade järgi õigesti.“, mistõttu ei loe kohus tema poolt kohtus antud vastupidiseid ütlusi usaldusväärseks. Kuivõrd Zihharevi kohtus ja eeluurimisel antud ütlused erinevad selle osas, mis käsitleb narkootilise aine tarvitamist Demtšenko poolt ja ta ei osanud usaldusväärselt põhjendada, miks tema ütlused erinevad, tuleb tema ütlused selles osas, mis käsitleb Demtšenko seotust narkootikumidega, kui ebausaldusväärsed jätta kõrvale. Tunnistaja S.Mihhailova ütluste kohaselt elas koos F.P-ga 01.12.2014 XXX-14. Elasid seal 1,5-2 aastat. Kirilli vanemad viskasid ta välja ja võtsid ta enda juurde. Kirill elas nende juures umbes 4 päeva. November ja detsembris 2014 käisid F.P-ga igapäevaselt tööl v.a puhkepäevad. Tuli õhtul koju umbes 19.00. Kirill 3 päeva lihtsalt magas, vahel sõi ja siis läks jälle magama, otsis arvuti kaudu korterit üürimiseks. Kirill elas väikses toas, kus oli väike kapp ja madrats. Valgustust ei olnud, 2 juhet rippusid. Miša armastab kostitada, ta viis talle isegi tuppa toitu. 01.12 sündmusi ei mäleta. Tuli koju umbes 3 tundi enne politseinike tulekut. Tuli palju politseinikke korterisse. Kirill istus ja otsis korterit arvuti juures, Miša tahtis McDonald`si minna, hakkas ust avama, siis sisenes politsei. Tunnistaja ja F.P narkootilisi aineid ei tarvita. Kirill Demtsenko ka ei tarvitanud, oli sportlik. Kui politsei tuli, tahtis Kirill endale suitsu kokku keerata, kuid ei jõudnud. Ei lubanud Mihhailiga Kirillil suitsetada, aga ta ei püüdnudki nii väga. Miša käskis Kirillil laual olnud kotikese ära koristada. Arvab, et Mihhail sai aru, mis kotis oli. Neljandal päeval käis keegi Kirilli juures, kuid ei näinud kes. Varasematel päevadel ei olnud näinud kotikesi puruga. Tunnistaja ütlused on vastuolulised teiste eluliste asjaolude ja asjas kogutud tõenditega. 01.12.2014 oli esmaspäev. Tunnistaja ütluste kohaselt jõudis ta koju alles 19.00 paiku. Politsei alustas korteris XXXläbiotsimist kell 19:02 ja tunnistaja ütluste kohaselt oli ta selleks ajaks kuskil 3 tundi kodus olnud, seega ei saanud tunnistaja töölt kuidagi alles kell 19.00 koju jõuda. Samuti on omavahel vastuolus tunnistaja Mihhailova ja süüdistava F.P ütlused selles osas, kas Demtšenko sõi või mitte. F.P ütleb, et esimesed kolm päeva ei tea mida Demtšenko sõi, samas kui Mihhailova ütlluste kohaselt viis Miša Demtšenkole toitu isegi tema tuppa. Tunnistaja ütluste kohaselt käis ta tööpäevadel tööl (v.a puhkepäevad) ja tuli Kirilli nende juures olles õhtuti

kella 19.00 ajal koju. Kuna tunnistaja sõnade kohaselt ta puhkepäevadel tööl ei käinud, ei saanud ta 29.11.2014 ja 30.11.2014, mis olid laupäev ja pühapäev, olla tööl, mistõttu ei ole tema ütlused ka nende päevade sündmuste osas usaldusväärsed. Kuna tunnistaja ütlused tööl käimise ja koju jõudmise aegade osas ei haaku teiste eluliste asjaoludega, tuleb tema ütlused selles osas, mis puudutavad Demtšenko ja F.P käitumist korteris XXX-14, tõendikogumist välja jätta. DNA ekspertiisiakti nr 14E-GE1572 eksperdiarvamuse kohasel proov A145551 plastkarbilt, milles olid soonkinnisega kilekotid ainega, (pakend nr 9) ja proovid A145556 ja A145557 soonkinnisega kilekottidelt nr 4 ja 5, milles oli aine ja mis olid plastkarbis (pakend nr 9), proov A145554 soonkinnisega kilekotilt nr 2 ja proov A145555 soonkinnisega kilekotilt nr 3, milles oli aine ja mis oli plastkarbis (pakend nr 9), samuti plastkotilt, milles oli taimne aine (pakend nr 10) soonkinnise kinnitajalt võetud proov A145558 sisaldavad täisprofiile, mis on kokkulangevad Kirill Demtšenko DNA profiiliga. Lisaks ei saa välistada Kirill Demtšenkolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist järgmistes proovides: proov soonkinnisega kilekotilt nr 1, milles olid aine ja mis oli plastkarbis (pakend nr 9), kolmas proov plastkotilt, milles olid taimne aine (pakend nr 9 trukkidelt), ja plastkarbilt, milles olid soonkinnisega kilekotid ainega (pakend nr 9), võetud teine proov nr . Samuti ei saa välistada proovis A145550 soonkinnisega kilekotilt, milles oli aine (pakend nr 8) F.P-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kirill Demtšenko DNA profiil ei ole seostatav sellest (pakend 8) saadud DNA segaprofiiliga. Mõiste ei saa välistada isiku DNA sisaldumist tähendab, et segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Riigikohtu otsuses 3-1-1-63-04 p 17.4 on märgitud, et Riigikohtu senises praktikas on põhimõtteliselt aktsepteeritud tõendina kategoorilise eksperdiarvamuse kõrval ka tõenäolikku arvamust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. detsembri 1997. a kohtuotsus kriminaalasjas nr 3-1-1-121-97 - RT III 1998, 1, 7). Kehtivast kriminaalmenetlusõigusest ei tulene nõuet, et tõendina saaks käsitada üksnes kategoorilises vormis antud eksperdi arvamust, mistõttu on kohtud õigustatud kriminaalasja lahendamisel tuginema ka tõenäolikus vormis antud eksperdiarvamusele. Kolleegium märgib, et käesolevas kriminaalasjas koostatud ekspertiisiarvamuses toodud ja eelpool tsiteeritud vastus - "/--/ ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi R. Pärnalt ja/või A. Kalmerilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta nendes segaproovides" ja "ei saa kindlalt välistada P. Vaherilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides" - ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust. Ekspertiisiaktis toodud vastus, mille kohaselt proovis A145550 soonkinnisega kilekotilt (milles oli amfetamiini ja metamfetamiini sisaldanud pulber, pakend nr 8) saadud tulemuste alusel ei saa välistada F.P-lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, ei ole siiski käsitatav ka tõenäoliku eksperdiarvamusena, kuna selles ei sisaldu ühtegi järeldust, mistõttu ei kinnita see lause ekspertiisiakti arvamuses F.P seotust korterist leitud narkootiliste ainetega marihuaana ja kokaiin. Marihuaanat ja kokaiini sisaldanud pakenditelt (pakend 9 ja 10) F.P DNA-d ei leitud üldse. Ekspertiisiaktis toodud arvamus kinnitab ümberlükkamatult, et K. Demtšenko on kokkupuutunud XXXkorterist leitud narkootiliste ainete marihuaana ja kokaiin. K.Demtšenko kokkupuudet korterist leitud amfetamiini ja metamfetamiini sissaldnud aine pakendiga DNA ekspertiisiakt ei kinnita. Tunnistaja XXX ütlused ei kinnita mitte mingilgi moel, et ta oleks narkootiliste ainete ostmisel puutunud kokku F.P-ga. Tunnistaja ütlustest võib järeldada, et ta ostis narkootilist ainet alati sama isiku käest. Tunnistaja ütlustest nähtub, et narkootilist ainet ostes oli korteris ka teisi isikuid, kes nägid kuidas tunnistajale kanepilt üle anti, kuid tunnistaja ei tundnud kohtuistungil

F.P ära korteris viibinud isikut. Jälitusprotokollis toodud telefonikõned kinnitavad, et XXX ostis narkootilist ainet just Demtšenko ja mitte F.P käest. Samuti ei nähtu tunnistaja XXX ütlustest, et korteris viibinud teised isikud oleksid osalenud Demtšenkoga koos narkootilise aine üleandmisel. Seega ei kinnita ei tunnistaja XXX ütlused, süüdistatavate Demtšenko ja F.P ütlused ega ka muud tõendid, et Demtšenko ja F.P isikute grupis ühiselt valdasid tegu, mis seisnes XXX narkootilise aine müümises. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et F.P ja Demtšenko oleks omavahel sõnaselgelt kokku leppinud narkootilisi aine müügis XXX ja samuti ei ole tõendeid selle kohta, et F.P ja Demtšenko käitumine ja konkludentsed teod kinnitaksid ühise vaikiva kokkuleppe olemasolu XXX marihuaana müümiseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et F.P kiitis heaks ja aktsepteeris Demtšenko poolt alaealisele XXX narkootilise aine müümist. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et F.P ja Demtšenkol oli olemas vaikiv kokkulepe ja nad sõltusid üksteise käitumisest, et neil oli olemas ka vaikimisi rollijaotus ja soov võimaluse korral jätkata koostegutsemist alaealisele XXX narkootilise aine müümisel. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et F.P ja Demtšenko valitsesid mõlemad tegu ja nende mõlema teopanus oli selline, mis näitas ühist ja kooskõlastatud narkootilise aine müümist alaealisele XXX. Isegi kui F.P teadis, et Demtšenko tegeles narkootiliste ainete müügiga, ei tähenda üksnes see teadmine, et F.P tegutses narkootiliste ainete müügil alaealisele XXX grupis koos K.Demtšenkoga. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist F.P-le esitatud süüdistus KarS § 185 lg 2p1,2 järgi ja ta tuleb süüdistuses selle paragrahvi järgi õigeks mõista. Dmitri Markelovi ütluste kohaselt on tema ostnud narkootilisi ainet Demtšenkolt ja telefonile vastas alati Kirill. Demtšenko liikus vahel tänaval seltskonnaga, aga Markelovi juurde tuli ta alati üksinda. XXX tn korteris tema ei näinud ega kuulnud kedagi peale K.Demtšenko. Seega ei kinnita Dmitri Markelovi ütlused mitte mingilgi moel, et ta oleks narkootiliste ainete ostmisel puutunud kokku F.P-ga. Markelovi ütlustest võib järeldada, et ta ostis narkootilist ainet alati sama isiku s.o Demtšenko käest, kes oli talle müües üksinda. Jälitusprotokollis toodud telefonikõne (lk 26 tõlge lk 31) kinnitab, et Markelov ostis narkootilist ainet just Demtšenko ja mitte F.P käest. Seega ei kinnita ei süüdistatava Markelovi ütlused, süüdistatavate Demtšenko ja F.P ütlused ega muud kriminaalasjas uuritud tõendid, et Demtšenko ja F.P sikute grupis ühiselt valdasid tegu, mis seisnes Markelovile narkootilise aine müümises. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et F.P ja Demtšenko oleks omavahel sõnaselgelt kokku leppinud narkootilisi aine müügis Markelovile ja samuti ei ole tõendeid selle kohta, et F.P ja Demtšenko käitumine ja konkludentsed teod kinnitaksid ühise vaikiva kokkuleppe olemasolu Markelovile marihuaana müümiseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et F.P kiitis heaks ja aktsepteeris Demtšenko poolt Markelovile narkootilise aine müümist. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et F.P ja Demtšenkol oli olemas vaikiv kokkulepe ja nad sõltusid üksteise käitumisest, et neil oli olemas ka vaikimisi rollijaotus ja soov võimaluse korral jätkata koostegutsemist Mareklovile narkootilise aine müümisel. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et F.P ja Demtšenko valitsesid mõlemad tegu ja nende mõlema teopanus oli selline, mis näitas ühist ja kooskõlastatud narkootilise aine müümist Markelovile. Jälitusprotokollis kajastatud telefonikõned (lk 21-24) kinnitavad, et K.Demtšenkole kuulunud telefoni numbril 56053205 võtab 30.11.2014 kell 20:10:18 kõne vastu Miša nimeline isik. Randmani nimeline isik ütleb, et ta tahaks ainult ühte. Miša vastab“ Räägi seda Kirilliga koos“. Randman: „Kas te saate ise ära tuua,“ Miša: „Autot ei ole.“ 20:13:18 uus kõne samade isikute vahel Randmann: „Taksojuht tuleb, ta annab Sulle 90 eurot, siis anna talle üks kaasa.“ Miša: „üheksakümmend, okei“. Uus kõne 20:24:30 Miša: „See on XXX.“ Randmann: „Kaaluma ei pea kõike?“ Miša: Jah“ Randmann: „Okei, no ma annan üheksa kümpi ka. Ja siis kui hea, siis tuleb varsti võib olla juurde.“ Miša: „okei, ma sain, ma sain“. Uus kõne 20:39:52 Miša: „Ma tulen alla“. Randmann „Ütle aadress. Taksojuht hakkab alles...“ Miša: „XXX“ Randmann: „a Miša

sinu juurde ühesõnaga“. Randmann: „Et kuradi, vaata, et see oleks hea, ma ei hakka kuradit üle kaaluma.“ Miša: „Ma tulen alla“. F.P ütluste kohaselt ei ole tema Kirilli telefonile vastanud. Kohus leiab, et selline väide on ümber lükatud teiste tõenditega. F.P ise kinnitab, et elas tüdruksõbraga aadressil XXXja seal elas mõned päevad ka Kirill Demtšenko. Ka F.P tüdruksõbra Svetlana Mihhailova ütlused kinnitavad, et nad elasid koos F.P-ga 2014 detsembris XXXja nende juures elas mõned päevad ka K.Demtšenko. S.Mihhailova nimetab oma ütlustes F.P ka Mišaks. K.Demtšenko kinnitas, et number 56053205 kuulus talle. K.Demtšenko ei oska öelda, kes tema numbril vastas. Arvestades asjaolu, et telefonil 56053205 helistanud isik teadis, et talle vastab Miša nimeline isik („a Miša sinu juurde ühesõnaga“) ja K.Demtšenko elas F.P korteris ning ka F.P tüdruksõber kutsus teda Mišaks ning kõnele vastanu elas XXX (kus elas ka F.P), on tõendamist leidnud,et Miša nimeline isik, kes vastas K.Demtšenko numbril oli just F.P. Ei ole eluliselt usutav, et korteris kus elas F.P, oleks Demtšenko telefonile võinud vastata veel mõni teine Mišaks (lühend nimest Mihhail) kutsutu. Demtšenko ütluste kohaselt helistasid narkootikumide ostjad talle ka numbril 56053205. Nagu nähtub jälitusprotokollist on 30.11.2014 K.Demtšenko vastanud narkootikume soovijatele ise telefoni numbril 59167977 ja 01.12.2014 numbril 56053205. Nimetatud asjaolu kinnitab, et narkootikume osta soovijate isikute seas oli teada telefoninumber 56053205, kui number, kuhu helistades saab osta narkootikume. Asjaolu, et ka Miša teadis, et telefoni numbrile 56053205 helistas isik, kes soovis osta narkootikume, kinnitab asjaolu, et küsimusele: „Aga kui ma tahaks ühte, seda saab?“ vastas Miša: „Räägi seda Kirilliga koos“. Edasisest telefonivestlusest nähtub, et Kirilli nimi enam ei tõusetu ja ostja teab, et XXX on Miša aadress „A Miša sinu juurde ühesõnaga“). Eelpooltsiteeritud telefonikõned kinnitavad, et lepiti kokku hinnas 90 eurot. Arvestades asjaolu, et telefoninumbril 56053205 helistasid narkootilist ainet osta soovivad isikud (nähtub 01.12.2014 sel numbril helistanute vestlustest ja hiljem narkootilise ainega kinni peetud Markelovi ja XXXu ütlustest), kinnitab ka ostja lause: „Et kuradi, vaata, et see oleks hea, ma ei hakka kuradit üle kaaluma“, et ostja teadis, et sellelt telefonilt saab ja ta soovis osta narkootilist ainet. Müüja s.o Miša vastustest nähtub, et ta saab aru, millest käib jutt. Eeltsiteeritud vestlustest nähtub, et Miša ja Randmann said omavahel narkootilise aine ostumüügi küsimused kokku lepitud ja üksteisele järgnenud mitmest kõnest ei nähtu, et müügi tehingus oleks kuidagi osalenud ka K.Demtšenko. Jälitusprotokoll kinnitab, et Demtšenko vastas ise sel päeval telefoni numbril 59167977. Seega on kohtu arvates leidnud tõendamist, et F.P valdas 30.11.2014 XXXkorteris narkootilist ainet, mille ta tahtis müüa edasi Randmannile. Kuna korterist 01.12.2014 toimunud läbiotsimisel leiti marihuaanat, amfetamiini ja metamfetamiini sisaldanud pulber ning kokaiini, valdas F.P tõenäoliselt ühte nendest kolmest narkootilisest ainest. Arvestades narkootiliste ainete tänavamüügi (müüakse segu, mitte puhast ainet) hindu (kanep 1 g- ca 20 eurot, amfetamiin 1 g- ca 20 eurot, 1 g - kokaiini ca 100 eurot - narkootiliste ainete hinnad on ajakirjanduses ilmunud andmete põhjal Eestis juba üldteada asjaolu), et korterist leiti järgmisel päeval kanepit, amfetamiini ja kokaiini sisaldanud aineid ning, et telefoni teel lepiti kokku kas ühe grammi või ühe doosi hind 90 eurot, on hinda arvestades ilmselt tegemist kokaiiniga. Kuna ainet reaalselt sel päeval ära võetud ei ole, ei ole tuvastatud, kas jutt oli grammist või doosist. Kuna ei ole tuvastatud millist kogust narkootilist ainet F.P 30.11.2014 valdas ja edasi anda soovis, tuleb lähtudes asjaolust, et kõik kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks, asuda seisukohale, et tegemist oli narkootilise ainega väikeses koguses. Jälitusprotokollist nähtub, et F.P teadlikult valdas narkootilist ainet, mille ta tahtis müüa edasi Randmanni nimelisele isikule, seega ta omandas, valdas väikeses koguses narkootilist ainet eesmärgiga anda seda edasi kolmandatele isikutele kavatsetult. DNA ekspertiisiaktis toodud arvamuse kohaselt pakendil nr 8 (milles oli amfetamiini ja metamfetamiini sisaldanud pulber) ei leitud segaproovis K.Demtšenko DNA-d, mida leiti

pakenditelt nr 9 ja 10, milles oli vastavalt marihuaana ja kokaiin. K.Demtšenko andis enne läbiotsimist vabatahtlikult välja magamistoast kokaiini ja elutoast marihuaana, kuid läbiotsimisel leitud amfetamiini ja metamfetamiini sisaldanud pulber leiti köögi ukse kohal olevast kapist, mitte Demtšenko kasutuses olnud magamistoast või elutoast, kust Demtšenko andis vabatahtlikult välja suures koguses narkootilist ainet. Demtšenko ütluste kohaselt tema ei tea, kuidas see pulber XXXkorterisse sattus, marihuaana oli müümiseks ja kokaiin enda tarbeks. Arvestades asjaolu, et Demtšenko elas seal korteris ainult 4 päeva, ei ole eluliselt usutav, et ta selle ajaga suutis juba unustada, et on korterisse toonud amfetamiini ja metamfetamiini sisaldava pulbri ja peitnud selle. Asjaolud, et Demtšenko ei andnud vabatahtlikult välja amfetamiini ja metamfetamiini sisaldanud pulbrit ja ei tea kuidas see aine korterisse sattus ning, et sellelt pakendilt ei leitud tema DNA-d (samas kui marihuaanat ja kokaiini sisaldanud pakenditelt leiti tema DNA), osutab, et K.Demtšenko ei ole seotud korterist leitud amfetamiini ja metamfetamiini sisaldanud pulbriga. Arvestades asjaolu, et K.Demtšenko andis vabatahtlikult välja suures koguses marihuaanat ja kokaiini, puudunuks tal loogiline põhjendus varjata väikeses koguses metamfetamiini ja amfetamiini sisaldanud pulbrit. Arvestades asjaolu, et tegemist oli F.P püsielukohaga ja ta tegeles ka narkootilise aine müügiga (kinnitavad jälitusprotokollis kajastatud telefonikõned), on eluliselt usutav, et korterist 01.12.2014 leitud väikeses koguses amfetamiini ja metamfetamiini sisaldanud pulber kuulus F.P-le. Kuna F.P oli eelmisel päeval telefoni teel leppinud kokku narkootilise aine edasimüügi, on eluliselt usutav, et ka korterist leitud amfetamiini ja metamfetamiini sisaldanud pulber oli edasimüügi eesmärgil. Seega on leidnud tõendamist, et F.P valdas edasimüügi eesmärgil väikeses koguses 0,26g amfetamiini (puhast 0,0069 g) ja metamfetamiini sisaldanud pulbrit. Narkootilist ainet saab omandada ja vallata ja korteris ära peita üksnes teadlikult ja tahtlikult, mistõttu on süütegu toime pandud kavatsetult. Korterist leitud kaalult leiti nii THC, kokaiini, amfetamiini kui ka metamfetamiini jälgi, mis kinnitab, et kaalu kasutati kõigis korterist leitud narkootikumide kaalumiseks. Nimetatud asjaolu üksinda, aga ei kinnita ümberlükkamatult, et F.P ja Demtšenko oleks narkootilisi aineid koos kaalunud, pakendanud, omandanud, vallanud või edasi müünud. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et F.P ja Demtšenko omandasid kas või osa korterist leitud narkootilistest ainetest ühiselt. Kriminaalasjas puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et F.P oli teadlik, et K.Demtšenkol oli korteris 89.87 g marihuaanat ja 14,51 g kokaiinhüdrokloriidi sisaldanud publrit, milles oli 5,05 g puhast kokaiini. DNA ekspertiisiakti arvamus ei kinnita F.P seotust marihuaana ja kokaiini pakenditega. Samuti puuduvad muud tõendid, mis kinnitaks, et nad valdasid narkootilisi aineid ühiselt ja müüsid aineid ühiselt ja kooskõlastatult edasi kolmandatele isikutele. Asjaolu, et nad kasutasid erinevatel päevadel narkootiliste ainete müügiks sama telefoninumbrit, ei kinnita ümberlükkamatult, et nad tegutsesid narkootilise aine omandamisel, valdamisel ja edasimüügil ühiselt ja kooskõlastatult. Ei ole välistatud, et kumbki neist omandas, valdas ja müüs edasi iseseisvalt narkootilisi aineid, ehk siis kummalgi olid n.ö „oma ained“, mida ta omandas, valdas ja müüs. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgenda süüdistatavate kasuks. Samal ajal kui Demtšenko müüs ühe telefoni vahendusel, kasutas F.P hoopis teist telefoni. Jälitusprotokollist kajastatud kõnedest ega tunnistaja XXXu ja süüdistatava Markelovi ütlustest ei nähtu ka kuidagi, et F.P ja Demtšenko oleks narkootilise aine edasiandmise hetkel olnud koos või tegutsenuks muul viisil ühiselt. On eluliselt usutav, et F.P ja Demtšenko teadsid vastastikku teineteise seotusest narkootiliste ainetega, kuid see teadmine või isegi nägemine kuidas teine narkootikume edasi annab, ei kinnita veel vastuvaidlematult ja ümberlükkamatult, et Demtšenko ja F.P isikute grupis ühiselt valdasid tegu, mis seisnes suures koguses narkootilise aine omandamises ja valdamises. Kriminaalasjas puuduvad tõendid selle kohta, et F.P ja Demtšenko oleks omavahel sõnaselgelt kokku leppinud ühises narkootilisi aine omandamises ja valdamises ning samuti ei ole tõendeid selle kohta, et F.P ja Demtšenko käitumine ja konkludentsed teod kinnitaksid ühise vaikiva kokkuleppe olemasolu narkootilisi aine ühiseks omandamiseks ja valdamiseks. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et

F.P ja Demtšenkol oli narkootilise aine ühiseks omandamiseks ja valdamiseks olemas vaikiv kokkulepe ja nad sõltusid üksteise käitumisest, et neil oli olemas ka vaikimisi rollijaotus ja soov võimaluse korral jätkata koostegutsemist narkootilise aine omandamisel ja valdamisel. Puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et F.P ja Demtšenko valitsesid mõlemad tegu ja nende mõlema teopanus oli selline, mis näitaks ühist ja kooskõlastatud narkootilise aine suures koguses omandamist, valdamist ja müümist. Eeltoodust tulenevalt ei ole leidnud tõendamist K.Demtšenko ja F.P poolt isikute grupis narkootilise aine käitlemine suures koguses. Eeltoodust tulenevalt tuleb F.P tegevus kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 järgi kui narkootilise aine ebaseaduslik omandamine ja valdamine edasiandmise eesmärgil. Süüdistuses KarS § 184 lg 2p1 järgi tuleb F.P õigeks mõista. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavaid karistada. KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt ka nt RKKKo 31-1-26-03, p 5). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 1), siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt RKKK 3-1-1-4-04 p 8.3; 3-1-1-99-04 p 10.4; 31-1-1-08 p 5 ja3-1-1-15-08 p 15). K.Demtšenko käitles narkootilist ainet suures koguses, milline tegevus on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2p2 järgi ja oma sellise tegevuse käigus müüs ta narkootilist ainet ka alaealisele, mis on kvalifitseeritav KarS § 185 lg 2p2 järgi. Kõik K.Demtšenko käitumisaktid olid seotud ühtse tahtlusega, mis oli suunatud narkootilise aine käitlemisele. Sellest tulenevalt on K.Demtšenko süüdistuses kirjeldatud tegude puhul tegemist kuritegude ideaalkogumiga, mistõttu tuleb isikule mõista KarS § 63 lg-st 1 lähtudes üks karistus rangema karistuse ettenägeva paragrahvi järgi, kuid KarS § 185 lg 2 ja § 184 lg 2 santsioonid on võrdsed.

Arvestades KarS § 185 lg 2 ja § 184 lg 2 sätestatud sanktsioone, puuduvad alused rahalise karistuse kohaldamiseks. Kohus arvestab Kirill Demtšenkole karistuse mõistmisele, et ta tunnistab oma süüd ja kahetseb. K.Demtšenko on ise kinnitanud, et teenis narkootiliste ainete müügist raha, mis tal kinnipidamisel ära võeti, mistõttu on tõendatud, et kuriteod pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Kirill Demtšenkot iseloomustab, et ta on varem kriminaalkorras karistatud ja menetlusesemeks olevad kuriteod on pandud toime Harju Maakohtu 20.02.2014 kohtuotsusega määratud katseajal. Ei saa väita, et kuriteod pandi toime majandusliku kitsikuse või töö puuduse tõttu. Tal oli võimalik elada oma vanemate juures, kes ilmselgelt oleks teda toetanud, kuid narkootikumide tõttu oli ta sunnitud kodust lahkuma. On ilmne, et narkootilise aine müügi eesmärgiks oli varalise kasu saamine rahvatervise vastu suunatud kuriteoga. Kirill Demtšenko süü suuruse üle otsustamisel arvestab kohus, et inkrimineeritava narkootilise aine käitlemisel ei tegelenud Kirill Demtšenko üksnes omandamise ja valdamisega, vaid ka edasiandmisega kolmandatele isikutele s.h ka alaealisele. Karistuse määramisel arvestab kohus, et Kirill Demtšenko on alles 19 aastane nooruk, kes on toime pannud suure ühiskonnaohtlikkusega, rahva tervise vastu suunatud raske I astme kuriteo, samuti arvestab kohus narkootilise aine suurt kogust, seda et tegemist on Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluvate ainetega, ja süüdistatava isikut, kes on varem kriminaalkorras narkootiliste ainete käitlemise eest karistatud ja jätkanud katseajal samalaadsete kuritegude toimepanemist, mis iseloomustab K.Demtšenko suhtumist ühiskonnas kehtivate normide järgimisse. Varasem karistusest tingimisi vabastamine ei ole avaldanud K.Demtšenkole piisavat mõju ning ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist väljendades sellega oma negatiivset suhtumist kehtivate õigusnormide täitmisse. Arvestades kõike eeltoodut ja karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida K.Demtšenkot edaspidi kuritegusid toime panemast), tuleb teda karistada sanktsiooni alammäärast pikema reaalse vangistusega 5 aastat. Kuna menetlusesemeks olevad teod on toime pandud katseajal tuleb mõista liitkaristus juhindudes KarS § 65 lg 2 sätetest. KarS § 184 lg 1 sanktsiooni arvestades puudub alus Dmitri Markelovile rahalise karistuse mõistmiseks Karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke arvestades ja selleks, et mõjutada Dmitri Markelovit edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, asub kohus seisukohale, et kuriteo raskust ja asjaolusid (Markelov ei tegelnud edasimüügiga) arvestades on Dmitri Markelovit võimalik karistada vangistusega sanktsiooni alammääras. D.Markelovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Puuduvad tõendid selle kohta, et D.Markelov oleks narkootilise aine omandamisest saanud rahalist kasu. Kohus loeb karistust kergendavakas asjaoluks süü ülestunnistamist ja kahetsust. Arvestades D.Markelovit iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras ja väärtegude eest karistamata, tal on kindel elukoht, ta õpib ülikoolis, samuti arvestades tema väiksemat rolli kuriteo toimepanemisel ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada D.Markelovit KarS § 184 lg 1 ettenähtu kuriteo eest vangistusega sanktsiooni alammääras 1 aasta. Riigikohus on korduvalt oma otsustes rõhutanud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. (3-1-1-99-06;3-1-159-07; 3-1-1-28-08). Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-99-06 p.-s 16.3 selgitanud, et :

Kuna KarS § 73 ei sätesta, et isikuga seonduv asjaolu peab olema kuidagi eriline või erandlik, siis on kohtul võimalus esmakordselt kuriteo toime pannud isik vabastada tingimisi karistuse kandmiselt mingitel muudel põhjendustel. Kohus peab olema veendunud, et isik tulevikus ei pane kuritegusid toime ja tema puhul täidab karistuse eripreventiivse eesmärgi ka karistusest tingimisi vabastamine. Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, s.o veendumuses, et süüdistatav enam kuritegusid toime ei pane. Kohus on veendunud, et D.Markelovi puhul, kes töötab ja on üliõpilane, on lõpetanud oma sõnade kohaselt narkootiliste ainete tarvitamise ning on teadvustanud oma tegude ebaõigsust, on alust eeldada, et tingimisi karistusest vabastamine ja mõistetud karistusest pikema katseaja määramine on piisav karistus hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemine ja kaitsta õiguskorda, mistõttu võib D.Markelovi puhul jätta karistuse KarS § 73 alusel täitmisele pööramata. Karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke arvestades ja selleks, et mõjutada F.P edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, asub kohus seisukohale, et F.P ei ole võimalik karistada leebema karistusega kui vangistus. Arvestades kuriteo raskust ja asjaolusid ning seda, et F.P ei ole arusaanud oma teo õigusvastasusest, puuduvad alused rahalise karistuse kohaldamiseks. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. On üldteada asjaolu, et narkootiliste ainete müügi eesmärgiks on sellega raha teenimine, mistõttu on tõendatud, et kuritegu pandi toime omakasu motiivil, mis on karistust raskendavaks asjaoluks. Arvestades F.P iseloomustavaid andmeid, et ta on varem kriminaalkorras karistamata ja väärtegude eest karistatud s.h narkootilise aine tarvitamise eest, tal on kindel elukoht, samuti arvestades tema väiksemat rolli kuriteo toimepanemisel ja seda, et menetlusesemeks olevast kuriteost alates ei ole süüdistatav kohtule teadaolevalt uusi õigusrikkumisi toime pannud, on kohtu hinnangul piisav, kui karistada F.P KarS § 183 lg 1 ettenähtu kuriteo eest vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra 8 kuud. Riigikohus on korduvalt oma otsustes rõhutanud, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Arvestades KarS § 74 lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks (3-1-1-9906;3-1-1-59-07; 3-1-1-28-08). Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-99-06 p.-s 16.3 selgitanud, et :

Kuna KarS § 74 ei sätesta, et isikuga seonduv asjaolu peab olema kuidagi eriline või erandlik, siis on kohtul võimalus esmakordselt kuriteo toime pannud isik vabastada tingimisi karistuse kandmiselt mingitel muudel põhjendustel. Kohus peab olema veendunud, et isik tulevikus ei pane kuritegusid toime ja tema puhul täidab karistuse eripreventiivse eesmärgi ka

karistusest tingimisi vabastamine. Karistusest tingimisi vabastamine väljendab eelkõige kohtu usaldust süüdimõistetu suhtes, s.o veendumuses, et süüdistatav enam kuritegusid toime ei pane. Kohus on veendunud, et F.P puhul on alust eeldada, et tingimisi karistusest vabastamine ja mõistetud karistusest pikema katseaja määramine on piisav karistus hoidmaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemine ja kaitsta õiguskorda, mistõttu võib F.P puhul jätta karistuse KarS § 74 alusel täitmisele pööramata. Arvestades, et F.P on olnud probleeme narkootikumidega tuleb teda lisaks kohustada KarS § 75 lg 2 p 21, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte omama narkootilisi aineid ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume omavate ja tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Läbiotsimisprotokoll kinnitab, et läbiotsimisel XXXandis Kirill Demtšenko välja 256 eurot. Harju Maakohtu 29.12.2014 määrusega on arestitud Kirill Demtšenkole kuuluv sularaha 256 eurot. Nimetatud summa on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole (lk 79) KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. KarS § 832 lg 1 kohaselt mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolme aastase vangistusega, konfiskeerib kohus karistusseadustikus sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-73-10 on selgitatud, et karistusseadustikus sisaldub kaks alternatiivset võimalust konfiskeerida süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara. KarS § 831 lg-s 1 sätestatu kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Seevastu tulenevalt KarS § 832 lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel vähemalt üheaastase või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid KarS § 831 kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Erinevalt KarS §-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on KarS §-s 832 tõendamiskoormis pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu. Kiril Demtšenko kinnitas, et tema poolt läbiotsimisel väljaantud raha 256 eurot oli saadud narkootilise aine müügist. Seega ei ole vaidlust asjaolus, et läbiotsimisel K.Demtšenko poolt poolt vabatahtlikult välja antud 256 eurot pärines kuritegelikust tegevusest ehk narkootiliste ainete müügist saadud rahadest. Kirill Demtšenkole inkrimineeritava kuriteo olemuseks (narkootilise aine käitlemine) on kriminaaltulu teenimine. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et Kirill Demtšenkolt äravõetud rahalised vahendid olid saadud süüteo toimepanemise tulemusena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kirill Demtšenko poolt välja antud 256 eurot tuleb konfiskeerida KarS § 831 lg 1 alusel KarS § 83 lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis

jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1,4 otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõendid konfiskeerida ja hävitada kui väärtusetud asjad: narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas); fooliumpaberid, paber, elektrooniline kaal, soonkinnisega kilekotid, sinine plastmassist toidukarp, sinine plastkott . DVD plaadid jätta kriminaalasja juurde KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt Kirill Demtšenko alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel kaitsetasu 696 eurot, ekspertiisikulu 1059 eurot riigituludesse. Südistatavalt Dmitri Markelovilt mõistab kohus menetluskulud välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 sundraha 975 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel kaitsetasu 672 eurot, ekspertiisikulu 84 eurot riigituludesse. Südistatavalt F.P-lt mõistab kohus menetluskulud välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 2 sundraha 585 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4, 5 alusel, kaitsetasu 720 eurot, ekspertiisikulu 723 eurot riigituludesse Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Kriminaalasjas on tehtud narkootilise aine ekspertiis, mille maksumuseks kokku oli 840 eurot. Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega, millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu need ekspertiisitasud kuuluvad süüdistatavatelt väljamõistmisele proportsionaalselt nende osale. Narkootilise aine ekspertiisikulu jaotamisel süüdistatavate vahel arvestab kohus, et ekspertiis tehti 10 objekti suhtes, millest Markelov oli seotud kahega. F.P osa määramisel arvestab kohus, millisel määral tema süü leidis kohtus tõendamist. DNA ekspertiisi maksumuse õiendi (lk 53) kohaselt oli käesolevas kriminaalasjas ekspertiisiobjektide arv 44. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspertiisiobjektidelt oli võetud 18 proovi (lk 45), ehk siis tegemist oli 18 ekspertiisobjektiga. DNA-ekspertiisi nr 14E-GE1572 teostamise ajal kehtinud KES § 273 sätestas, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Eeltoodust tulenevalt oleks DNAekspertiisi nr 14E-GE1617 põhjendatud maksumus 18x57 s.o 1026 eurot, mis kuulub süüdistatavatelt F.P ja Demtšenko väljamõistmisele.

Ülejäänud DNA ekspertiisikulud tuleb jätta riigi kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Kirill Demtšenkol esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatavad ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Kohus asub seisukohale, et menetluskulude ajatamisega seoses esitatud Markelovi kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele ning süüdistatavatelt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavatele kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistatavatel ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Juhindudes KrMS § 306, 311- 314, kohus otsustas: Mõista Kirill Demtšenko süüdistuses KarS § 184 lg 2p1 ja § 185 lg 2 p1 järgi õigeks. Süüdi tunnistada Kirill Demtšenko KarS § 184 lg 2p 2 järgi. Süüdi tunnistada Kirill Demtšenko KarS § 185 lg 2p 2 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõista karistuseks vangistus 5 aastat. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 20.02.2014.a Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta 1 kuu ja 29 päeva võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 6 aastat 1 kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2014 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 01.12.2014

Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kirill Demtšenkolt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 696 eurot ja ekspertiisikulud 1059 eurot riigituludesse. Kohustada Kirill Demtšenkot tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 227.50 eurot. Sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumber saadetakse K.Demtšenkole Tallinna Vanglasse. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kirill Demtšenko, kriminaalasi 1-15-4087, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Süüdi tunnistada Dmitri Markelov KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Dmitri Markelov ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud aeg 01.12.2014-02.12.2014 s.o 2 päeva karistusaja hulka. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Dmitri Markelovilt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära 975 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4,5 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 672 eurot ja ekspertiisikulud 84 eurot riigituludesse. Kohustada Dmitri Markelovit tasuma väljamõistetud kaitsjatasu, sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 144.25 eurot. Sundraha, kaitsjatasu, ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Dmitri Markelov, kriminaalasi 1-154087, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: [email protected]). Mõista F.P süüdistuses KarS § 184 lg 2p1 ja § 185 lg 2 p1,2 järgi õigeks.

Süüdi tunnistada F.P KarS § 183 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 kuud. KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui F.P ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

fooliumpaberid, paber, elektrooniline kaal, soonkinnisega kilekotid, sinine plastmassist toidukarp, sinine plastkott – konfiskeerida ja hävitada. DVD plaadid jätta kriminaalasja juurde KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohus 29.12.2014 määrusega arestitud Kirill Demtšenko sularaha 256 EUR, mis kanti Rahandusministeeriumi kontole EE701700017001577198. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 17.augustil 2015 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud

Leili Jõgeva

Lilja Piibeleht-Tarassov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.