1-15-3189
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium
Määruse tegemise aeg ja koht
19. august 2015. a, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-15-3189
Kohtukoosseis
Orvi Tali, Meelika Aava ja Andres Parmas
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. juuni 2015. a otsus kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatava Jevgeni Kovaljovi (ik 38305220286; viibimiskoht Tallinna Vangla) määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale
Jätta Harju Maakohtu 4. juuni 2015. a otsus Jevgeni Kovaljovilt menetluskulude väljamõistmises muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1-15-3189 kokkuleppe sõlmimisel selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on I astme kuriteo puhul 975 eurot, ning kriminaalmenetluse kulud (kaitsjatasud, ekspertiisikulud), mis kuuluvad süüdistava poolt hüvitamisele. Nii süüdistatav kui tema kaitsja on oma allkirjadega kokkulepet kinnitanud. Seega oli süüdistatav tulenevalt kokkuleppest teadlik, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude väljamõistmine. Harju Maakohtu 04.06.2015 istungil avaldas prokurör kokkuleppe ning J. Kovaljov kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustus kokkuleppega (3. kd, tl 26 pöördel). Ühtegi taotlust J. Kovaljov ega tema kaitsja menetluskuludega seonduvalt ei esitanud. Kuivõrd KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse omal algatusel jätta vajadusel osa menetluskuludest riigi kanda, siis on maakohus menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise põhjendatust ka hinnanud. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiks J. Kovaljovilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise. Tegemist on meesterahvaga, kes on võimeline töötama nii vabaduses kui ka vanglas viibides. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ning selgitab, et mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. Süüdistatavale karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Eeltoodut arvestades leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult mõistnud J. Kovaljovilt välja menetluskulud ning puudub alus väljamõistetud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks. Maakohus on sisuliselt arvestanud süüdistatava varalist seisundit ning menetluskulude summa suurust ning pikendas otsuse vabatahtliku täitmise üldist tähtaega, määrates, et menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul J. Kovaljovile vastu tulles ka võimaldanud. Süüdimõistetu ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi uut asjaolu, mida maakohus juba ei oleks menetluskulude väljamõistmisel arvestanud, sh asjaolu, et J. Kovaljovile mõisteti karistuseks reaalne vangistus 3 aastat ja 11 kuud. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Orvi Tali
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Meelika Aava
Andres Parmas
2(2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.