Tartu Ringkonnakohus Anneli Alekand, Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks 17. juuni 2026, Tartu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-24-17622 O.M-i hagi G.W tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetlustoiming Kohtuistungi toimumise aeg
Tartu Maakohtu 28. novembri 2025 otsus Kompromissi kinnitamine 2. juuni 2026
Menetlusosalised ja nende
Apellant / vastuapellatsioonis vastustaja (hageja): O.M (isikukood XXX), eestkostja S.S , lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Janar Kuus
esindajad
vastu
testamendi
tühisuse
Vastustaja / vastuapellant (kostja): G.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja Mihkel Nukka
RESOLUTSIOON
I.
Tühistada Tartu Maakohtu 28. novembri 2025 otsus tsiviilasjas nr 2-24-17622.
II.
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-17622 ning kinnitada O.M-i ja G.W vaheline kompromiss järgmistel tingimustel:
1.Vaidluse lõpetamine ja omandi tunnustamine
1.1.Pooled lõpetavad käesoleva kompromissiga tsiviilasjas nr 2-24-17622 toimuva vaidluse.
1.2.O.M (kasutaja) loobub kõigist nõuetest ja väidetest pärandaja K.P. 19. aprilli 2024 koduse testamendi tühisuse või tühistamise kohta ega vaidlusta G.W (omaniku) omandiega pärimisõigust.
2.1.Kasutaja kasuks seatakse käesolevas kompromisslepingus sätestatud tingimustel tasuta isiklik kasutusõigus kinnisasjale aadressiga XXX-i, X (kinnistusregistriosa nr XXXXXXXXX, katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX, edaspidi kinnistu). Isiklik kasutusõigus seatakse pärast omaniku omandiõiguse kinnistusraamatusse kandmist (punkt 7) notariaalse asjaõiguslepinguga ning kantakse kinnistusraamatusse. Kasutusõigus on tasuta ning kasutaja ei maksa kinnistu kasutamise eest tasu.
2.2.Isiklik kasutusõigus annab kasutajale õiguse kasutada eluasemena kinnistul asuvat elamut ning kompromissi osaks oleval kinnistu plaanil sinise joonega piiritletud ainukasutusala (suurusega ligikaudu 1437,56 m2), mis hõlmab elamut, seda ümbritsevat õueala, sauna ja kasvuhoonet (edaspidi koos kasutusese).
2.3.Kinnistu plaanil oranži värviga (viirutusega) tähistatud ala, suurusega ligikaudu 237,22 m2, on poolte ühiskasutusala. Kasutajal ja omanikul on õigus ühiskasutusala ühiselt kasutada juurdepääsuks ja läbipääsuks kinnistule, elamule ning oma kasutusalale. Kumbki pool ei takista teise poole ega tema pereliikmete, hooldajate, külaliste ja päästeteenistuse juurdepääsu ühiskasutusala kaudu. Ühiskasutusala heakorra, sealhulgas muruniitmise ja lume koristamise, tagavad kasutaja ja omanik omavahelisel kokkuleppel.
2.4.Kinnistu plaanil sinise joonega piiritletud ainukasutusalast ja oranži värviga tähistatud ühiskasutusalast väljapoole jääv kinnistu osa on omaniku ainuomandis ja ainukasutuses ning kasutajal ei ole õigust seda ala kasutada. Kasutaja kasutusõigus piirdub kasutuseseme ja ühiskasutusalaga.
2.5.Isiklik kasutusõigus on kasutaja isikuga lahutamatult seotud. See ei ole üleantav (asjaõigusseaduse § 226), seda ei anta allkasutusse ning see ei lähe üle pärimise teel (asjaõigusseaduse § 227 lg 3).
3.Isikliku kasutusõiguse kestus, lõppemine ja kustutamine
3.1.Isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult.
3.2.Lõppemine surmaga. Isiklik kasutusõigus lõpeb kasutaja surmaga. Isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks piisab sel juhul kasutaja surma tõendamisest (surmatõend).
3.3.Muud lõppemise alused. Isiklik kasutusõigus lõpeb ning omanikul on õigus nõuda selle kinnistusraamatust kustutamist ka järgmiste aluste tekkimisel:
3.3.1.Kasutaja suunatakse kohaliku omavalitsuse või muu asutuse otsusega ööpäevaringsele üldhooldusteenusele ja sellest on möödunud vähemalt kolm kuud või kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või perearsti hinnang tuvastab, et kasutaja ei suuda elamus enam ohutult (enda ja teiste isikute suhtes) ja iseseisvalt elada ning vajab ööpäevaringset hooldust ja sellest on möödunud vähemalt kolm kuud.
3.3.2.Kasutaja loobub kirjalikult isikliku kasutusõiguse teostamisest või ei kasuta elamut eluasemena järjest üle kolme kuu, välja arvatud ajutine eemalviibimine ravi või hoolduse tõttu.
2
3.3.3.Kasutaja rikub oluliselt käesolevast kompromissist tulenevaid kohustusi (sh punktis 4 nimetatud kasutaja kohustusi, kui kasutaja ei heasta rikkumist omaniku määratud täiendava mõistliku tähtaja jooksul).
3.4.Kui kasutaja takistab põhjendamatult isikliku kasutusõiguse kustutamist, maksab kasutaja omanikule leppetrahvi 50 eurot iga viivitatud päeva eest ning hüvitab omanikule kustutamisega seotud kulud.
3.5.Isikliku kasutusõiguse lõppemisel vabastab kasutaja või tema eestkostja elamu ning annab selle ja pärandaja vara (punkt 5) omanikule üle 30 päeva jooksul lõppemise aluse tekkimisest.
4.Poolte õigused ja kohustused Kasutaja õigused
4.1.Kasutajal on õigus elada kinnistul asuvas elamus ning kasutada kinnistu plaanil sinise joonega piiritletud ainukasutusala (kasutusese) ning oranži värviga tähistatud ühiskasutusala. Väljaspool neid alasid kasutajal kasutus- ja valdusõigust ei ole.
4.2.Elamu ei tohi muutuda kasutajaga mitteseotud kolmanda isiku eluasemeks.
4.3.Kasutajal on õigus pääseda kinnistule ja sealt välja jalgsi ja sõidukiga. Kasutaja kohustused
4.4.Kasutaja kohustub kasutama kasutuseset heaperemehelikult ja sihtotstarbeliselt eluasemena.
4.5.Kasutaja kohustub kandma kõik kinnistu kasutamise ja tarbimisega seotud jooksvad kulud, sh ostma ise küttepuud, tasuma elektrienergia, jäätmeveo ja kindlustuse eest ning muud jooksvad kulud.
4.6.Kasutaja kohustub tagama küttekollete ja elektrisüsteemi korrashoiu ja ohutuse ning nende õigusaktides nõutava regulaarse kontrolli selleks litsentseeritud isiku poolt ja korstna puhastamise kutselise korstnapühkija poolt, mille kohta vormistatakse korstnapühkimise akt, mille kohustub kasutaja esitama viivitamatult omanikule. Kasutaja tagab, et eluruumides on töökorras suitsu- ja vingugaasiandurid.
4.7.Kasutaja kohustub ühe kuu jooksul kompromissi jõustumisest tõendama omanikule, et elamu elektrisüsteem ja küttekolded on nõuetekohased ja ohutud. Selleks esitab kasutaja omanikule pädeva isiku koostatud sellekohase akti, s.t elektrisüsteemi osas elektripaigaldise auditi (tehnilise kontrolli) akti ning küttekollete ja korstna osas pädeva isiku (korstnapühkija või pottsepa) kontrolliakti. Elektrisüsteemi elektripaigaldise akti tellimisega seotud kulud kannavad O.M ja G.W võrdselt 50/50 põhimõttel. Kui tuvastatakse elektrisüsteemi ja/või küttesüsteemi puuduseid, siis kohustub kõrvaldama O.M omal kulul üksnes need puudused, mis on vajalikud ohutuse tagamiseks.
4.8.Kasutaja kohustub teatama omanikule viivitamata ohtudest ja riketest, mis võivad ohustada elamu säilimist ja omal kulul need ohud ja rikked viivitamatult kõrvaldama.
4.9.Kindlustus. Kasutaja kohustub sõlmima ja kehtivana hoidma elamu kodukindlustuse, mille kohaselt on kinnistul asuvad ehitised kindlustatud vähemalt 75 3
000 euro ulatuses. Omanik märgitakse kindlustuspoliisil soodustatud isikuks. Enne poliisi sõlmimist pildistatakse üles kogu hoone selle seisukorra fikseerimiseks. Kindlustusmaksed tasub kasutaja.
4.10.Kasutaja kohustub tagama kasutuseseme heakorra, sealhulgas muruniitmise ja haljastuse hoolduse õigusaktides ettenähtud ulatuses.
4.11.Kasutaja ei tee elamus ümberehitusi ega olulisi muudatusi ilma omaniku eelneva kirjaliku nõusolekuta. Omaniku keeldumiseks peab esinema mõjuv põhjus. Tervislikust seisundist tingitud kohanduste osas omanik põhjendamatult ei keeldu.
4.12.Kasutaja annab omanikule üle ühe komplekti elamu võtmeid omaniku punktis 4.16 nimetatud elamusse sisenemisõiguse teostamiseks.
4.13.Kasutaja annab omanikule üle pärandaja vara punkti 5 kohaselt.
4.14.Kasutaja hüvitab omanikule kahju, mille ta elamule või kinnistule tekitab. Kindlustusjuhtumid hüvitab kindlustusandja. Tavapärast kulumist kahjuks ei loeta.
4.15.Kasutaja on kohustatud läbima terviseseisundi ja iseseisva toimetuleku hindamise perioodiliselt vähemalt üks kord aastas kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja või perearsti poolt. Omaniku õigused
4.16.Omanikul on õigus ilma kasutaja nõusolekuta siseneda etteteatamata kinnistul asuvasse elamusse üksnes edasilükkamatul juhul, s.o pumbasüsteemi rikke või suitsuvõi vingugaasianduri häire korral või juhul, kui kasutaja ei reageeri hädaolukorras koputamisele ja eelnevalt numbrile XXXXXXXXXX saadetud sms-sõnumile, kasutades selleks punktis 4.12 nimetatud võtmeid. Kui omanik soovib teostada tavakontrolli kinnistul asuva elamu seisukorra ja ohutuse hindamiseks, siis kohustub omanik sellest kasutajat ette teavitama vähemalt kaks tööpäeva. Tavakontrolli ei ole omanikul lubatud teha rohkem kui kord kuus.
4.17.Omanikul on õigus (kuid mitte kohustus) teha elamu väliskonstruktsioonide ja katuse remont- ja hooldustöid, et vältida kinnistul asuva elamu konstruktsioonide halvenemist, tagades sel ajal kasutajale elamu takistusteta kasutamise ja vältima kasutaja elamistingimuste halvenemist. Selle omaniku kohustuse rikkumisel on kasutajal õigus kasutada omaniku suhtes kõiki seaduses sätestatud õigukaitsevahendeid. Omaniku kohustused
4.18.Omanik ei takista kasutaja, tema pereliikmete, hooldajate, külaliste ega päästeteenistuse juurdepääsu ei jalgsi ega igat liiki sõidukitega ega takista isikliku kasutusõiguse teostamist.
5.Pärandaja vara üleandmine
5.1.Arvestades, et omanik pärib pärandaja 19. aprilli 2024 koduse testamendiga kogu pärandaja vara, annab kasutaja omanikule üle kogu tema valduses oleva pärandaja pärandvara otsese valduse, välja arvatud elamu ja kinnistu plaanil määratud 4
ainukasutusala, mille omanik on omanik ja mida kasutaja kasutab isikliku kasutusõiguse alusel.
5.2.Üleantava vara hulka kuuluvad muu hulgas pärandaja ja kinnistuga seotud dokumendid ja fotod. Kasutajal ei ole õigust neid hävitada, kahjustada ega võõrandada.
5.3.Kasutaja isiklik vara jääb temale. Elamus elamiseks vajalik sisustus ja kodutehnika jäävad omaniku omandisse, kuid kasutaja võib neid isikliku kasutusõiguse kestel heaperemehelikult kasutada ja tagastab need isikliku kasutusõiguse lõppedes.
5.4.Pärandaja vara, v.a punktis 5.3 vara, annab kasutaja üle omanikule 7 päeva jooksul kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest.
6.Menetluskulud ja nõuetest loobumine
6.1.Kasutaja hüvitab omanikule Tartu Maakohtu 28. novembri 2025 otsusega väljamõistetud menetluskulud 3981,60 eurot 7 kalendripäeva jooksul alates kompromissi kinnitamise määruse jõustumisest. Ülejäänud maakohtu menetluskulud kannab kumbki pool ise.
6.2.Apellatsioonimenetluse menetluskulud kannab kumbki pool ise.
6.3.Kui kasutaja viivitab menetluskulude tasumisega, siis kohustub kasutaja tasuma omanikule viivist 0,09% päevas sissenõutavaks muutunud menetluskulude summalt.
6.4.Pooled kinnitavad, et pärast käesoleva kompromissi täitmist puuduvad neil teineteise vastu tsiviilasjast nr 2-24-17622 ning pärandaja pärandiga ja 19. aprilli 2024 koduse testamendiga seotud nõuded, välja arvatud käesolevast kompromissist tulenevad õigused ja kohustused.
7.Kompromissi kinnitamine ja täitmine
7.1.Pärast omaniku omandiõiguse kinnistusraamatusse sissekandmist sõlmivad pooled isikliku kasutusõiguse seadmise notariaalse asjaõiguslepingu ja esitavad kinnistamisavalduse ühe kuu jooksul. Notari tasu ja riigilõivu kannab kasutaja.
7.2.Kui omanik ei ilmu kasutaja poolt omanikule vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saadetud ajal notari juurde isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks kahel järjestikusel korral ja tingimusel, et notaritehingu toimumise ajast oli kasutaja sellest omanikule vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt telefoninumbrile XXXXXXXXXXXXX sõnum) vähemalt 7 päeva ette teatanud, siis on kasutajal õigus nõuda omanikult leppetrahvi 50 eurot iga notari juurde ilmumata jätmisega viivitatud päeva eest. Viivitatud päevi arvestatakse teisele ärajäänud notariajale järgnevast päevast kuni päevani, mil asjaõigusleping sõlmitakse.
7.3.Kui omanik võõrandab kinnistu enne kasutaja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmist, siis ei vabasta see omanikku punktis 7.2 nimetatud leppetrahvi tasumise kohustusest.
8.Kinnistu plaan, millel on sinise joonega piiritletud kasutaja ainukasutusala (kasutusese) ja oranži värviga tähistatud poolte ühiskasutusala, on käesoleva kompromissi lahutamatu osa ning aluseks isikliku kasutusõiguse ulatuse määramisel. 5
Nimetatud aladest väljapoole jääv kinnistu osa on omaniku ainuomandis ja ainukasutuses. Kinnistu plaan (katastritunnus XXXXXXXXXXXXXX)
Sinise joonega on piiritletud kasutaja ainukasutusala (kasutusese), suurusega ligikaudu 1437,56 m2. Oranži värviga (viirutusega) on tähistatud poolte ühiskasutusala, suurusega ligikaudu 237,22 m2. Nimetatud aladest väljapoole jääv kinnistu osa on omaniku (G.W) ainuomandis ja ainukasutuses ning kasutajal ei ole õigust seda kasutada. III.
Tühistada Tartu Maakohtu 22. novembri 2024 määrus hagi tagamiseks, millega keelati Tartu notar Tiina Tombergil väljastada K.P. (isikukood XXXXXXXXXXXX, surnud XXXX. a) pärimisasjas pärimistunnistust G.W-le
19.aprillil 2024. a koostatud K.P. testamendi alusel.
IV.
Tagastada pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust ja kanda 700 eurot O.M-i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX.
V.
Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule kahe päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED
1.Tartu Ringkonnakohtu menetluses on O.M-i (hageja, apellant) apellatsioonkaebus ja G.W (kostja, vastustaja) vastuapellatsioonkaebus Tartu Maakohtu 28. novembri 2025 otsuse peale, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu.
2.Pooled esitasid 15. juunil 2026 ringkonnakohtule kinnitamiseks kompromissi tingimused. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kohtuasjas kompromissi kinnitamise ning menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega.
3.Pooled taotlevad lühendada kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani määruse kättetoimetamisest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega 6
ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
5.Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada. TsMS § 4 lg 4 esimese lause kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Ringkonnakohus leiab, et hageja eestkostja ei vaja käesoleva kokkuleppe sõlmimiseks ega selle alusel asjaõiguslepingu sõlmimiseks kohtu nõusolekut PKS § 187 ja § 188 järgi.
6.Menetlus tsiviilasjas tuleb lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 4) ja maakohtu otsus tühistada (TsMS § 431 lg 2 esimene lause). Poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita (TsMS § 430 lg 3). Pooled kinnitasid, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu 22. novembri 2024 määruse hagi tagamiseks, millega keelati Tartu notar Tiina Tombergil väljastada kostjale pärimistunnistust K.P. pärimisasjas.
8.Pooled on kompromissis kokku leppinud, et menetluskulud ringkonnakohtus jäävad poolte endi kanda.
9.Ringkonnakohus tagastab TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel hagejale pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.
10.Ringkonnakohus lühendab poolte taotlusel TsMS §-s 698 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega kahele päevale (TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.