Liiklussüüteod

T.U on Tartu Maakohtu 15.07.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-6046 süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust T.U-le Tartu Maakohtu 31.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-930 mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 11 kuud vangistust, võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti T.U-le 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 2 alusel jäeti 31.01.2014. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-930 KarS § 64 lg 1 alusel T.U-le liitkaristuseks mõistetud rahaline karistus 350 päevamäära, s.o 1120 eurot, täitmisele iseseisvalt 31.01.2014. a otsuses määratud tingimustel. Kohtuotsus jõustus 31.07.2014. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 13.08.2014. a ja lõpeb 13.01.2016. a. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 28.04.2015. a. 28.04.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid T.U ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava T.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab T.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et kui kohus otsustab T.U ennetähtaegselt vabastada, tuleb KarS § 76 lg 4 järgi määrata tema katseaeg ja käitumiskontroll tähtajaga kuni 13.01.2016. a. Lisaks KarS § 75 lg 1 loetletud kontrollnõuetele tuleks prokuröri arvates täiendavalt määrata katseajaks kohustused mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle kahe nädala jooksul arvates vabanemisest või võtta end töötuna arvele töötukassas. T.U avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on saanud aru, et probleemide põhjuseks on alkoholi kuritarvitamine ja soovib vabanemise järel teha läbi ravi. Vabanedes on tal kindel elukoht ja töötamise võimalus nii Eestis kui ka välisriigis. Teda toetaks vabanemisel elukaaslane. Kaitsja leiab, et esinevad vabastamiseks nii formaalsed kui ka materiaalsed alused. T.U on aru saanud enda probleemidest, tal on elukoht ja vajalikud oskused töö leidmiseks. Täiendava kohustusena võiks süüdimõistetule panna pöördumise spetsialisti poole ühe nädala jooksul pärast vabanemist.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on T.U temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused T.U tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

2 (4)

T.U karistusandmetest nähtub, et teda on eelnevalt kriminaalkorras korduvalt karistatud, ta on varasemalt toime pannud eriliigilisi süütegusid, viimasel kolmel korral on teda karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest, mis on vägagi taunitav käitumine. Oluline on kohtu hinnangul seegi, et käesoleva karistuse kandmiseks T.U kohtu määratud tähtajaks ei ilmunud. Kinnipeetav tunnistas, et oli alkoholijoobes. T.U ei ole siiani pidanud vajalikuks oma elustiili ümber kujundada, käitumist korrigeerida ja alkoholi tarvitamise harjumusi muuta. Seega püsib jätkuvalt oht uute kuritegude toimepanemiseks vabaduses. Isiku suhtumist ning käitumist kehtivatesse reeglitesse ei ole muutnud ka käesolev reaalne vangistus. Vangla esitatud materjalide kohaselt on T.U läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid motivatsioon oma alkoholi tarvitamise harjumusi muuta on madal. Sellises olukorras on raske asuda seisukohale, et T.U oleks vajalikud positiivsed muutused toimunud, kuriteoriskid oleksid maandatud ning teda oleks võimalik vabastada. T.U on varasemalt korduvalt andnud lubadusi alkoholisõltuvust ravida, kuid need on olnud paljasõnalised. Kohtuistungil avaldas T.U taas soovi minna vabanemise korral alkoholiravile. Kohus tunnustab T.U sellist soovi ning leiab, et see on kahtlemata vajalik, kuid ei anna alust isiku vabastamiseks talle mõistetud karistuse kandmiselt enne tähtaega. Lisaks eelnevale on T.U karistuse kandmise ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras tubakatoodetega seotud rikkumiste eest. Viimati määrati karistuseks 5 päeva kartserit 18.03.2015. a. Kuivõrd kartser on rangeim karistus, mida on võimalik määrata, näitab see selgelt rikkumise tõsidust. Isik, kes soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, peaks endale teadvustama, milline on korrapärane käitumine ning millised tagajärjed kaasnevad kui sellest kinni ei pea. Kinnipeetav peaks oma positiivse käitumisega vangistuse jooksul kinnitama, et ta on valmis seadusekuulekalt elama, kuid T.U seda ei ole teinud. Seetõttu puudub kohtul veendumus, et tema suhtumist vaid kriminaalhoolduslike vahenditega saaks parandada. Kohtu hinnangul on karistuse eesmärki T.U puhul võimalik saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Kohus on seisukohal, et T.U vabastamine tingimisi enne tähtaega ei ole põhjendatud. Menetluskulud T.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 28.05.2015. a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde. Kaitsja esitas 28.05.2015. a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 133,44 eurot. Kohus leiab, et tasutaotluses märgitud summat tuleb vähendada. Kaitsja on tasutaotluses märkinud, et kohtuistung toimus kell 15.00-16.00 ning taotlenud tasu 2 pooltunni eest. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung kestis kell 15.10-15.30, mistõttu on põhjendatud määrata riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 109,44 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb T.U-lt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/

3 (4)

Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.