1-14-4608/82 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

1.jaos sätestatud kuriteo) omandasid ühiselt ja kooskõlastatult ajavahemikul 2013.a suvest kuni 03.12.2013.a korduvalt täpselt tuvastamata kohas ja isikult ebaseaduslikult suures koguses, s.o. koguses, millest piisab joobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele, narkootilist ainet amfetamiini sisaldavat pulbrit, omandatud narkootilist ainet amfetamiini pakendasid ja hoidsid nad enda ühises elukohas xxx, osa omandatud amfetamiinist kandis Ilja Lušin endaga kaasas ning osa andsid Ilja Lušin ja Galina Kapaljova ebaseaduslikult edasi tuvastatud ja tuvastamata isikutele nii käest-kätte üle andes kui ka enda ühisest elukohast xxx asuva korteri aknast välja visates järgnevalt: 2013.a suvel müüs Galina Kapaljova Narvas Võidu 7 maja juures ühe grammi narkootilist ainet amfetamiini Xxxle hinnaga 10 eurot grammi eest. 2013.a septembris edastas Galina Kapaljova Xxxile narkootiliste ainete ostmiseks Ilja Lušini telefoninumbri ning seejärel ostis Xxx Narvas ajavahemikul 2013.a septembrist kuni 03.12.2013.a Ilja Lušinilt kolmel korral narkootilist ainet amfetamiini korraga ühe grammi kaupa hinnaga 10 eurot grammi eest. Ilja Lušin müüs 2013.a oktoobris Narvas Võidu 15 maja juures kahel korral narkootilist ainet amfetamiini korraga ühe grammi kaupa 10 euro eest Xxxile. 02.10.2013.a andis Ilja Lušin Narvas Võidu 9 asuva maja ees kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikule üle narkootilist ainet amfetamiini sisaldava pakendi. 02.10.2013.a ajavahemikul kell 23.00-23.05 visati Ilja Lušini ja Galina Kapaljova ühisest elukohast xxx asuva korteri aknast välja õues oodanud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikule narkootilist ainet amfetamiini sisaldanud pakend. 03.10.2013.a kella 19.59 paiku visati Ilja Lušini ja Galina Kapaljova ühisest elukohast xxx asuva korteri aknast välja õues oodanud kriminaalmenetluse käigus tuvastamata isikule narkootilist ainet amfetamiini sisaldanud pakend. Osa omandatud narkootilisest ainest, so 3 minigrip kilekotti narkootilist ainet amfetamiini sisaldava pulbriga kogukaaluga 29,35 g (puhtal kujul 2,58 g amfetamiini), kandis Ilja Lušin endaga kaasas, kuni see temalt 03.12.2013.a kella 14.00 paiku Narvas aadressil Võidu tn 9 asuva maja juures kinnipidamisel leiti ja ära võeti. Suures koguses narkootilise aine isikute grupis ebaseadusliku omandamise, valdamise ja narkootilise aine edasiandmisega isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12 peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, panid nad toime KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.Maakohtu arvamus süüdistuse osas Süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemise ajal kehtinud KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt oli karistatav narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedamine või muu ebaseaduslik käitlemine, kui see on toimepandud grupis ning isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. Vastav tegu oli karistatav kolme- kuni viieteistaastase vangistusega. 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku redaktsioonis on kõnealuse sätte sõnastust muudetud, kuid uus sõnastus hõlmab kõiki seni kehtinud koosseisulisi tunnuseid. Kehtiv KarS § 184 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Varasemas sõnastuses oli antud näitlik loetelu aine erinevatest käitlemisviisidest. Kõik loetelus sisalduvad tegevused on hõlmatud täna kehtiva koosseisulise tunnusega – käitlemine. Vastava kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sanktsiooni määr jäi samaks. Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et varasemalt KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteod on sama sätte kohaselt jätkuvalt karistatavad. 2.1 Kohtuvaidlustes loobus prokurör mõlema süüdistatava süüdistusest osas, mis puudutab narkootilise aine müümist Xxxile. KrMS §-st 301 lähtuvalt mõistab kohus Ilja Lušini ja Galina Kapaljova selles episoodis õigeks. Mis puutub tunnistaja xxx poolt kohtus antud ütluseid, tuleb märkida, et need on olulises osas vastuolus tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlustega. Tunnistaja ise põhjendas seda asjaoluga, et uurija pani protokolli kirja asju, mida tema pole rääkinud. Tema lihtsalt kirjutas alla. Eelnevast lähtuvalt ei saa kohus xxxütluseid usaldusväärse tõendina arvestada ka muude episoodide asjaolude tuvastamisel, kuivõrd kohtul puudub veendumus, et tunnistaja rääkis kohtus tõtt ega andnud valeütluseid, mis on kellegi teise jaoks „sobivad“.

1-14-4608 Amfetamiin on sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 kohaselt narkootiline aine. Arstliku kohtutoksikoloogi eksperdi arvamus (ekspertiisiakt nr 33) kinnitab, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks on keskmisel vajalik 1,3 g amfetamiini. Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et Ilja Lušinil kaasas olnud valge aine sisaldas 2,58 g narkoorilist ainet amfetamiini ning taolisest kogusest piisab kahekümnele isikule narkojoobe tekitamiseks (1,3/10=0,13; 2,58/0,13=19,8~20). Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Arvestades, et antud juhul leiti Ilja Lušini juurest narkootilist ainet koguses, mis võimaldab narkojoobe tekitamist ligikaudu kahekümnele isikule, siis on tuvastatud, et ta hoidis enda juures narkootilist ainet suures koguses KarS § 184 tähenduses. 2.5 Süüdistuse kohaselt müüs Ilja Lušin 2013.a oktoobris Võidu 15 maja juures kahel korral amfetamiini Xxxile. xxx poolt kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et ta pöördus kahel korral Ilja Lušini poole sooviga osta amfetamiini. Mõlemal korral ostis ta enda arvates 1 grammi amfetamiini makstes ühe doosi eest 10 eurot. Kuid teisel korral anti talle ilmselt mingit muud ainet, kuna tavapärast narkojoovet see aine ei tekitanud. Amfetamiini müümist xxxei ole ka Ilja Lušin ise eitanud. Tunnistaja ütlustest ega ka muudest tõenditest ei nähtu, et aine üleandmine toimus just süüdistuses nimetatud Võidu tänav nr 15 maja juures. Küll aga kinnitavad tunnistaja xxx ütlused, et aine üleandmine toimus mõlemal korral Võidu tänaval. Erinevalt süüdistusest on tunnistaja öelnud, et ta pöördus Ilja Lušini poole 2013.a septembris. Kuigi Ilja Lušini ütlused on mh ka narkootikumide käitlemise alguse aja osas vastuolulised võib nende pinnalt siiski järeldada, et ta alustas taolise tegevusega kas septembris või oktoobris 2013. Sealjuures on ta öelnud, et Xxxile narkootilise aine müümine võis toimuda Xxxi nimetatud asjaoludel. Eelnevst lähtuvalt on tuvastatud, et Ilja Lušin müüs Xxxile kas septembris või oktoobris 2013.a Narvas, Võidu tänaval vähemalt ühel korral ühe doosi narkootilist ainet amfetamiin. Teise müügi fakti osas puuduvad tõendid, mis kinnitaks, et Xxxile antud aine oli narkootiline aine, kuigi tunnistaja ütlustest järeldub, et müügi hetkel jättis Ilja Lušin talle mulje, et müüb talle amfetamiini. 2.6 Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt teostati Ilja Lušini kinnipidamise päeval läbiotsimine tema ja Galina Kapaljova elukohas. Läbiotsimisprotokolli kohaselt leiti ja võeti süüdistatavate elukohast muu hulgas ära: vannitoas naiste hommikumantli taskus olnud digitaalkaal ja minigripp kilekott; esikus olnud meeste jope taskust leitud teelusikas; vannitoa radiaatori tagant leitud kott, milles oli mingirip kilekott valge ainega. Kõnealuste esemete vaatlus on fikseeritud asitõendi vaatlusprotokollis. Ekspertarvamusega (ekspertiisiakt nr 13EAN1517) on tuvastatud, et digitaalkaalul oli amfetamiini jälgi. Vannitoast leitud valge aine oli aga glükoos. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõenditega tuvastatud, et süüdistatavate elukohas käideldi narkootilist ainet amfetamiin. Eelkõige kinnitab seda vannitoast leitud digitaalkaal, millel olid amfetamiini jäljed. Seega on kõnealust kaalu kasutatud narkootilise aine kaalumiseks. Tõik, et kaal leiti vannitoast naiste hommikumantli taskust näitab, et seda püüti kellegi eest varjata. Taoline asjaolu kinnitab omakorda, et kaalu ei kasutatud nt köögikaaluna, vaid ebaseadusliku tegevuse raames, kuivõrd vastasel juhul puudunuks vajadus selle peitmiseks. Kui aga Ilja Lušin soovinuks seda kaalu varjata Galina Kapaljova eest, poleks ta seda kindlasti peitnud Galina Kapaljova enda hommikumantli taskuse. Teiseks kinnitab korteris narkootilise aine käitlemist ka vannitoast leitud glükoos. Ka see oli vannituppa radiaatori taha peidetud, mis kinnitab, et ainet kasutati ebaseaduslikus tegevuses, mitte aga tavapärases toiduvalmistamises vms. Viimasel juhul oleks seda hoitud pigem köögis, mitte aga vannituppa peidetuna. Asjaolule, et seda glükoosi kasutati narkootilise aine amfetamiini segamiseks, viitab

1-14-4608 ekspertarvamus, millest nähtub, et Ilja Lušini juurest leitud pakid valge pulbriga sisaldasid lisaks amfetamiinile ka glükoosi. Seega on põhjust arvata, et Ilja Lušin kasutas amfetamiini segamiseks glükoosi ning süüdistatavate kasutuses olnud korteri vannitoas tegeleti narkootikumide kaalumise ja glükoosiga segamisega. Viimast tõendab ka tõik, et Ilja Lušin peeti koos suures koguses narkootilise ainega kinni oma elukoha vahetus läheduses, mis viitab, et ta oli kõnealusega ainega kas teel koju või siis kodust väljumas. Narkootikumide hoidmist süüdistatavate elukohas kinnitavad ka tunnistaja Xxx ütlused, millest nähtub, et 2013 suvel, möödudes ühel päeval korteri nr 56 uksest, mis oli avatud, nägi ta elutoa laual väikseid pakikesi, milles oli valge aine. Millega täpselt tegemist oli ta ei tea, kuid oletas, et need on narkootikumid. Laua juures olnud diivanil istus Ilja Lušin. Eelnevalt on tuvastatud, et Ilja Lušin tegeles amfetamiini käitlemisega ning tema valduses olnud ainet (mis oli samuti valge) hoiti just väikestes minigrip pakkides. Asjaolu, et doosideks jaotatud narkootilisi aineid tavapäraselt just taolisel viisil pakendatakse on üldteada ning eelnevast lähtuvalt on kohtu hinnangul tõendatud, et pakendid, mida tunnistaja süüdistatavate korteris nägi, sisaldasid narkootilist ainet. Kohtul puudub siinkohal igasugune põhjus kahelda tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Kohtumenetluses ei ole tuvastatud, et tunnistaja ütlustes oleks mingeid sisemisi vastuolusid või elulisi ebausutavusi vms, mis annaks alust kahelda tema sõnade tõepärasuses. Ka ei ole kohtule teada, et tunnistajal oleks põhjust anda süüdistavate suhtes valeütluseid. 2.7 Tunnistaja Xxx ütlustest nähtub, et süüdistatavate korteris käis märkimisväärselt palju külalisi. Sama kinnitab ka süüdistatavate naaberkorteris elav tunnistaja Xxx. Kusjuures viimase ütlustest nähtub, et need külastused olid pigem lühiajalised. Tihti juhtus ka seda, et korteri 56 külalised helistasid ekslikult tunnistaja Xxx korteri (nr 54) kella ning domofoni kaudu küsiti Galjat. Mõlemad tunnistajad väidavad, et külalised olid aegajalt ebaadvekvaatses seisundis, ilmselt narkojoobes. Lisaks sellele on tunnistaja Xxx ühel korral näinud trepikoja aknast, kuidas süüdistatavate korteri aknast visati mingi pakk välja maja ees viibivatele isikutele. Kõik nimetatud asjaolud, arvestades sealjuures ka punktis 2.6 tuvastatut, et süüdistatavate korteris hoiti ja pakendati narkootilisi aineid, viitavad sellele, et eelnevalt sobivateks doositeks pakendatud narkootilisi aineid anti korteris edasi ka teistele isikutele. Korterist leitud narkootikumide doosideks pakendamiseks vajalikud esemed (digitaalkaal, glükoos, jope taskus olev lusikas) ning paljude isikute külaskäigud on iseloomulikud just narkootikumide edasiandmisele lõpptarbijale. Need asjaolud kinnitavad omakorda, et Ilja Lušini juurest leitud amfetamiini näol oli tegemist just edasiandmiseks mõeldud ainega, kuivõrd enda tarbeks kasutatavat ainet polnuks vaja digitaalkaaluga kaaluda ning glükoosiga segada. 2.7 Ilja Lušinile ja Galina Kapaljovale heidetakse ette, et 02.10.2013 ja 03.10.2013 visati maja ees oodanud tundmatutele isikutele xxx korteri aknast välja amfetamiini sisaldav pakend. Ja 02.10.2013 andis Ilja Lušin sama maja ees tundmatule isikule üle paki amfetamiini. Mõlemad süüdistatavad on vastavate tegude toimepanemist eitanud. Tunnistajate Xxx ja Xxx ütlustest nähtuvalt asub kõnealune korter neljandal korrusel ning aknad on tänava st trepikoja ukse poole. Samuti on tunnistaja Xxx öelnud, et Võidu 9 majal on turvakaamerad ning selle trepikoja, kus elavad nii tema kui süüdistatavad, salvestused andis ta üle uurimisasutusele. Tunnistaja Xxx on muu hulgas öelnud, et ta nägi ühel korral trepikoja aknast, et korter 56 aknast visati midagi välja all ootavale kahele isikule. See oli suve lõpus või sügise alguses ning kella 11 ajal. Tunnistaja Xxx üleantud salvestisi on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis. 2.8 Vaadeldud salvestiselt on näha, et 02.10.2013 kella 18.47 paiku saavad trepikoja ees kokku kaks meesterahvast (ühel neist on peas müts ja teisel mitte). Nad tervitavad teineteist

1-14-4608 kättpidi ning on näha, et selle käigus antakse midagi üle. Sealjuures kukub mütsiga mehel midagi paremast käest maha, so samast käest, millega ta teist meest just tervitas. Ilja Lušin on tunnistanud, et kõnealuselt videosalvestiselt näha olev ilma mütsita meesterahvas on tema, kuid narkootilise aine üleandmist ei toimunud. Viimati nimetatud väide ei ole kohtu hinnangul usutav. Punktides 2.4-2.6 toodud asjaoludel on tuvastatud, et Ilja Lušin tegeles narkootikumide edasiandmisega nö lõpptarbijale. Sealjuures tegeles ta narkootikumide käitlemisega nii kodus kui ka kodu vahetus läheduses. Salvestisel fikseeritud tegevus toimub samuti Ilja Lušini maja ees ning on näha, et kohtumise käigus toimub mingi eseme üleandmine ning seda püütakse teha varjatult. Kasutades selleks üldteada võttena kätlemist. Kui tegemist ei oleks ebaseadusliku käitumisega, puuduks vajadus taolisel viisil eseme üleandmist varjata. Kuivõrd on tuvastatud, et samal ajaperioodil tegeles Ilja Lušin narkootilise aine amfetamiini levitamisega, on kohtu hinnangul ilmne, et ka kõnealusel salvestisel fikseeritud sündmuse käigus toimus amfetamiini üleandmine. 2.9 Turvakaamera salvestistelt on näha, et samal päeval mõned tunnid hiljem, kella 23 ajal kõnnib Ilja Lušini ja Galina Kapaljova trepikoja ees meesterahvas 4-5 minuti vältel edasitagasi, otsib midagi maast, vaatab üles akende poole ning räägib vahepeal ka telefoniga. Arvestades meesterahva pea hoiakut on näha, et ta ei vaata mitte esimese või teise korruse akendesse, vaid kõrgemale. Seejärel väljub trepikojast meesterahvas. Kui ta on kapuutsi peast võtnud, on aru saada, et selleks isikuks on Ilja Lušin. Nad räägivad midagi omavahel ning seejärel trepikoja ees kõndinud mees lahkub ning Ilja Lušin läheb tagasi trepikotta. Neil asjaoludel on kohtu hinnangul tuvastatud, et meesterahvas ootas trepikoja ees just Ilja Lušinit ning vaatas eelnevalt korduvalt süüdistatavate korteri aknaid, mis asuvad neljandal korrusel. Mehe käitumine viitab, et temale teada olevalt peaks olema kuskil trepikoja vahetus läheduses maas mingi ese, mille järgi ta on sinna tulnud. Ta kõnnib ringi ja intensiivselt otsib midagi maast, valgustades selleks oma telefoniga maapinda. Kuivõrd samal ajal vaatab ta korduvalt süüdistatavate akendesse, võib arvata, et otsitav ese peaks just sealt pärit olema. Järgmise päeva, so 03.10.2013 salvestiselt on näha, et kella 19.59 paiku visatakse sama trepikoja aknast midagi välja maja ees ootavale mehele. Eelnevalt oli meesterahvas oodanud mitu minutit ja vaadanud samuti üles akende poole, mis on kindlasti kõrgemal kui esimesel või teisel korrusel. Temaga kaasas olnud teine meesterahvas sisenes eelnevalt trepikotta. Kui ese oli alla visatud, võtab mees selle üles ning lahkub. Ei ole just tavapärane, et keegi viskab kahel järjestikusel päeval taolisel viisil oma korteri aknast mingeid esemeid välja. See viitab, et tegemist on süstemaatilise tegevusega. Arvestades siinkohal punktides 2.4-2.8 märgitut ning punktis 2.10 toodut, et Galina Kapaljova on varasemalt kasutanud narkootilise aine levitamiseks sarnast meetodit, st visanud ainet aknast välja akna all ootavatele inimestele ning asjaolu, et ka antud juhul visati mingeid esemeid välja akende all ootavatele inimestele just selle trepikoja akendest, kus elavad süüdistatavad, siis on piisavalt põhjust arvata, et süüdistatavate korteri akendest visati välja amfetamiini andmaks aine üle akna all ootavatele isikutele. Taolist asjade käiku kinnitavad ka tunnistaja Xxx ütlused, et ta on samal ajaperioodil näinud ühel korral trepikoja aknast, kuidas korter 56 aknast visati midagi välja trepikoja ees ootavatele inimestele. Eelnevalt toodud põhjendustel loeb kohus tõendatuks, et süüdistuses nimetatud aegadel visati süüdistavate korteri aknast välja õues oodanud tuvastamata isikutele amfetamiini. Antud juhul ei ole täpselt tuvastatud kumb süüdistatavatest ainet alla viskas, kuid järgnevates punktides toodud põhjendustel loeb kohus tuvastatuks, et tegemist oli süüdistatavate ühise ja kooskõlastatud tegevusega ning antud juhul ei oma määravat tähtsust kumb nendest füüsiliselt kõnealused amfetamiini pakid aknast välja viskas. 2.10 Süüdistuse kohaselt tegelesid kõnealuses korteris narkootikumide käitlemisega sh edasiandmisega nii Ilja Lušin kui ka Galina Kapaljova. Ilja Lušin on ise kohtus tunnistanud, et

1-14-4608 tegeles narkootikumide levitamisega, kuid algselt eitas selle teostamist kodus. Punktides 2.62.9 märgituga on kohtu hinnangul aga üheselt tuvastatud, et Ilja Lušin käitles narkootilisi aineid ka kodus. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et Ilja Lušini ütlused amfetamiini doosideks jaotamise ja pakendamise osas on vastuolulised. Kohtueelses menetluses on ta öelnud, et vastav tegevus toimus vannitoas, kuid kohtus väitis algul, et erinevates trepikodades ning kodus käitlemist ei toimunud. Hiljem lisas, et üks kord siiski toimus ka kodus, kuid oli selle unustanud. Kohtu hinnangul on tegemist vastuoludega oluliste tõendamiseseme asjaolude suhtes ning Ilja Lušini põhjendus, et ta unustas, ei ole veenev. Mõistetav oleks kui isik ei suudaks täpselt meenutada aega, millal mingi sündmus toimus või korduva tegevuse puhul täpset kordade arvu. Kuid asjaolu, kas isik tegeles narkootiliste ainete käitlemisega oma kodus või kuskil mujal, ei tohiks väga kergesti ununeda. Sel põhjusel ei saa kohus pidada Ilja Lušini ütluseid usaldusväärseks tõendiks ega tugineda mingite asjaolude tuvastamisel üksnes tema ütlustele. Kohtu hinnangul ei saanud Galina Kapaljovale jääda kuidagi märkamatuks, et Ilja Lušin tegeleb nende kodus narkootikumide käitlemisega. Tegemist on väikse korteriga, mistõttu on ebatõenäoline, et korteris sai pikema perioodi vältel olla esemeid ilma, et Galina Kapaljova neid märganud oleks. Seda enam, et Galina Kapaljova oma sõnul tööl ei käi ning peaks seega tavapärasest rohkem aega kodus viibima. Varasemalt narkootikume tarvitanud ning levitanud isikuna, pidi ta olema ka keskmisest informeeritum selles osas, milliseid vahendeid on narkootikumide tarbimiseks ja levitamiseks vaja ning kuidas toimub lõpptarbijatega suhtlemine. Seetõttu on kohtu arvates ebareaalne, et Galina Kapaljova ei saanud aru millega Ilja Lušini tegeles. Galina Kapaljova enda varasem käitumine ning tunnistaja Xxx ütlused osutavad pigem sellele, et Galina Kapaljova oli teadlik Ilja Lušini poolt narkootiliste ainete käitlemisest ning süüdistuses kirjeldatud narkootikumide omandamine, hoidmine ja levitamine toimus tema initsiatiivil. Nimelt on Xxx andnud ütluseid, et 2013.a suvel pöördus ta ühel korral Galina Kapaljova poole selleks, et osta amfetamiini. Tunnistaja ütlustest tuleneb, et ta helistas Galina Kapaljovale ja küsis, kas viimane saab teda amfetamiiniga aidata. Telefoni teel leppisid aine üleandmise kokku. Üleandmine toimus tunnistaja maja juures aadressil Võidu 7, st süüdistatavate naabermaja juures. Tunnistaja maksis saadud aine eest Galina Kapaljovale 10 eurot. Asjaolu, et tunnistaja pöördus Galina Kapaljova poole konkreetse küsimusega amfetamiini hankimiseks, kinnitab, et talle pidi olema eelnevalt teada, et Galina Kapaljova käest võib narkootilist ainet osta. Ei ole usutav, et tunnistaja helistas valimatult kõikidele oma tuttavatele küsimusega, kas nad saaks talle narkootikume müüa. Arvestades, et narkootikumide müümisel järgitakse tavapäraselt teatud konspiratiivsusmeetmeid, on kohtu arvates välistatud, et keegi lõpptarbijatest niivõrd avalikult tegutseks. Neil asjaoludel on kohus seisukohal, et Galina Kapaljova poolt tunnistajale narkootikumide müümine ei saanud olla juhuslik ühekordne akt, vaid järjepidev tegevus. Vastasel juhul puudunuks tunnistajal eelinfo, et taolise sooviga võiks Galina Kapaljova poole pöörduda. Tunnistaja Xxx ütluste tõepärasuses puudub kohtul alus kahelda. Kohtumenetluses ei ole kohtule esitatud ühtki argumenti, mis annaks alust arvata, et tegemist ei ole usaldusväärse tunnistajaga ning tunnistaja võiks omada mingit motiivi anda Galina Kapaljova suhtes valeütlusi. Siinjuures on tähelepanuväärne, et Galina Kapaljova poolt Xxxle amfetamiini müümine toimus suvel 2013, kuid episoodid, milles on tuvastatud ka Ilja Lušini osalus, leidsid aset 2013 sügisel. Ka Ilja Lušin ise on öelnud, et alustas narkootiliste ainete käitlmist sügisel. Need asjaolud kinnitavad, et Galina Kapaljova tegeles narkootiliste ainete käitlemisega juba varem ning tema initsiatiivil hakkas sellega tegelema ka Ilja Lušin. Kriminaalasjas nr 1-09-11551 26.05.2011 kuulutatud Viru Maakohtu kohtuotsusest ning Galina Kapaljovale 20.07.2009 esitatud süüdistusest nähtuvalt mõisteti Galina Kapaljova nimetatud kriminaalasjas süüdi ajavahemikul 2006.a suvi kuni 17.02.2009 suures koguses narkootilise aine amfetamiini käitlemises, teo tehiolude kohaselt oli tegu pandud toime koos

1-14-4608 tollase elukaaslasega ning amfetamiini käideldi nii nende ühises elukohas kui ka kodust väljaspool ainet lõpptarbijatele erinevates kohtades üleandes. Kusjuures aktiivsemaks narkootikumide levitajaks oli just Galina Kapaljova. Kohtu arvates tuleb siinkohal arvestada Galina Kapaljova rolli tuvastamisel kaudse tõendina ka tema varasemat käitumist (modus operandi). Galina Kapaljova on varasemalt täpselt samasugust käitumismustrit kasutades tegelenud narkootikumide käitlemisega, seal hulgas levitamisega – st tegutseb koos elukaaslasega, hoiab ja levitab amfetamiini ning teeb seda nii kodus (sealjuures andnud ainet üle korteri aknast) kui ka väljaspool. Samas Ilja Lušinit on küll varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid seda eelkõige varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Seega näitab tema varasem käitumine, et rahaliste ressursside puudumisel oli tema jaoks tavapärane hankida rahalisi vahendeid varguste või röövimiste toimepanemisega, mitte aga narkootikumide käitlemisega. Ka Ilja Lušini enda ütlustest nähtub, et ta hakkas narkootikumide käitlemisega tegelema just Kapaljovaga kooselamise ajal. Narkootikumide omandamiseks ja levitamiseks on vajalik teada nende isikute kontakte, kellelt on võimalik suures koguses narkootilist ainet osta ning kes oleks potentsiaalsed tarbijad. Arvestades siinkohal asjaolusid, et Ilja Lušin ise ei olnud varasemalt narkootiliste ainete käitlemisega tegelenud ega neid ka ise tarbinud, samas toimus kogu protsess Galina Kapaljova poolt varem toimepandud narkokuritegudega sarnastel tehioludel ning seega on ilmne, et Kapaljova omas varasemast ka narkootikumide ostmiseks ja edasimüümiseks vajalikke kontaktandmeid, on kohtu hinnangul ilmne, et antud juhul toimusid kõik eelnevalt kirjeldatud narkootikumide käitlemise osateod süüdistatavate poolt grupis ning see toimus Galina Kapaljova initsiatiivil ja juhendamisel. Olles jälginud süüdistatavate käitumist kohtuistungil, oli üheselt arusaadav, et Ilja Lušin üritas iga hinna eest anda ütluseid, mis välistaksid Galina Kapaljova seotuse kõnealuste kuritegudega. Samas tekkisid aga tema ütlustes kõige olulisemad ja ilmsemad vastuolud just nendes aspektides, mis olid seotud Galina Kapaljova võimaliku osalusega. Eriti ilmekalt oli see näha pärast täiendatud süüdistuse esitamist toimunud süüdistavate korduval ülekuulamisel. Esimesena ülekuulatud Galina Kapaljova üritas algselt oma ütlustes luua alibit 02 ja 03.10.2013 õhtute osas (vt p 2.8 ja 2.9 kirjeldatud episoode). Nimelt väitis ta, et ei saanud süüdistuses nimetatud aegadel olla kodus, kuna oli sel ajal ema juures oma nooremate õdede sünnipäeval. Hetk hiljem meenus talle, et ta õdede sünnipäev on siiski 02.09, mitte 02.10 ning seejärel Galina Kapaljova loobus sellest alibi versioonist. Järgmisena ülekuulatud Ilja Lušin hakkas kõnealuste kuupäevade kohta selgitusi andes rääkima, et .. Galinat vist kodus ei olnud, sest tema õdedel oli sünnipäev ja tundub, et teda kodus vist ei olnud. Ma olin üksi korteris ja ootasin kuni Galina koju tuleb. Selle kohta, et eelmisel ülekuulamisel oli Ilja Lušin öelnud, et Galina Kapaljova oli ilmselt õhtul kodus, kuid nüüd väidab, et ei olnud, ütles Lušin ... tol ülekuulamisel ma arvasin, et see oli tavaline tööpäev, aga läks meelest ära, et G.Kapaljova õdedel oli tol päeval sünnipäev. Sest et tööpäevadel ja nädalavahetustel sel ajal Galina Kapaljova kodus ja tavaliselt sel ajal ta magab. Seega on Ilja Lušini poolt kohtumenetluses erinevatel aegadel antud ütlused omavahel vastuolus ja nende vastuolude põhjendusi ei saa samuti lugeda asjakohasteks, kuivõrd Galina Kapaljova ütlustest nähtub, et tegelikkuses on tema õdede sünnipäevad 02.09. Ilmselt jäi Ilja Lušinil kohtuistungil märkamata, et Galina Kapaljova ise loobus algselt püstitatud alibi versioonist ning soovist välistada Galina Kapaljova süüd, hakkas ta andma ütluseid, mis tema hinnangul pidid kinnitama Galina Kapaljova alibit. Samuti püüdis Galina Kapaljova Ilja Lušini ülekuulamiste ajal korduvalt sekkuda ning anda miimika ja kätega märku, milliseid ütluseid peaks Ilja Lušin andma. Kohtu arvates ei saa neil asjaoludel lugeda Ilja Lušini ütluseid usaldusväärseks tõendiks, kuivõrd on tuvastatud, et tema ütlused (eelkõige Galina Kapaljova seotuse osas) on äärmiselt vastuolulised ja ebausutavad. Tema käitumisest kumas läbi meeleheitlik soov välistada Galina Kapaljova süüd, mis omakorda kinnitab pigem just seda, et tegelikkuses oli Galina Kapaljova

1-14-4608 süüdistuses kirjeldatud sündmustega seotud. Kui Galina Kapaljova ei oleks tõepoolest olnud teadlik Ilja Lušini poolt narkootiliste ainete käitlemisest, puudunuks ka vajadus anda nii ilmseid valeütluseid. Tõepäraste ütluste andmisel selliseid vastuolusid poleks tekkinud. Ka Galina Kapaljova ütluseid narkootilise aine amfetamiini käitlemise eitamise osas ei saa kohus pidada usaldusväärseteks, kuivõrd ülalkirjeldatud asjaoludel on kohtu hinnangul üheselt tuvastatud tema osalus kõnealuste kuritegude toimepanemises. 2.11 Eelnevast lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistatavate poolt narkootilise aine käitlemine oli teadlik ja omavahel kooskõlastatud tegevus. Nad omandasid tuvastamata isikult suures koguses narkootilist ainet amfetamiin (Ilja Lušini sõnul 30 grammi kaupa), hoidsid seda enda valduses, pakendasid ümber väiksematesse pakendidesse nö ühekordseks doosiks sobivas suuruses ning müüsid seda teistele isikutele edasi. Tunnistajate ütlustest tulenevalt oli ühe ühe doosi hinnaks 10 eurot. Mõlemad süüdistatavad said väga hästi aru, et tegemist on ebaseaduslikult narkootilise aine amfetamiini omandamise, valdamise ja edasiandmisega. Ei ole tuvastatud, et kummalgi süüdistataval olnuks mõni seadusest tulenev õigustus narkootiliste ainete käitlemiseks. 2.12 Kuigi antud juhul ei ole tuvastatud konkreetne amfetamiini kogus, mida Ilja Lušin ja Galina Kapaljova käitlesid, on siiski tuvastatud, et tegemist oli suure kogusega. Ainuüksi Ilja Lušini valdusest ära võetud amfetamiini kogus ületas suure koguse piirmäära (so aine oli piisav ligikaudu 20 isikule joobe tekitamiseks). Lisaks on tunnistajate ütlustest nähtuvalt saanud nad Ilja Lušinilt ja Galina Kapaljovalt joobe tekitamiseks piisavat narkootilist ainet kokku vähemalt kahel korral. Süüdistatavate elukohaks olnud maja turvakaamerate salvestiste pinnalt on tuvastatud veel kolmel korral amfetamiini edasiandmist. Arvestades, et süüdistatavad tegelesid narkootikumide levitamisega just nn lõpptarbijale, võib arvata, et ka neil kolmel juhul oli üleantud kogus piisav üheks korraks joobe tekitamiseks. Lõppkokkuvõttes on otseselt tuvastatud vähemalt 25-le isikule joobe tekitamiseks vajalikus koguses narkootilise aine käitlemine. Lisaks nähtub Ilja Lušini enda ütlustest, et ta on mitmel korral ostnud 30 grammi kaupa amfetamiini edasiandmise eesmärgil. Seega tegelikkuses oli käideldud narkootilise aine kogus mitu korda suurem. 2.13 Mõlemad süüdistatavad, olles ka ise tarbinud narkootilist ainet amfetamiin (mida kinnitavad mõlemad süüdistatavad oma ütlustes), said väga hästi aru, et aine, mida nad käitlevad (st soetavad, valdavad, pakendavad ja edasi annavad) on narkootikum ning nende tegevus oli teadlikult ja planeeritult suunatud just narkootilise aine käitlemisele ning sellelt tulu teenimisele. Narkootiliste ainete tarvitajatena olid nad samuti teadlikud, kui suure koguse narkootilise ainega on tegemist ja kui palju amfetamiini on joobe tekitamiseks vaja. Seega on tuvastatud, et süüdistatavad osalesid planeeritult koos narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, valdamises, pakendamises ja edasiandmises st panid kavatsetult grupis toime KarS § 184 lg 2 p 1 tähenduses suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise. 2.14 Karistusregistri andmetel karistati Galina Kapaljovat Viru Maakohtu 26.05.2011 otsusega nr. 1-09-11551 muu hulgas KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest. Seega on Galina Kapaljova näol tegemist isikuga, keda on varem narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest karistatud. Samuti on antud asjas tuvastatud mõlema süüdistatava tegevuses narkootilise aine korduv käitlemine. Seega tuleb nii Ilja Lušini kui ka Galina Kapaljova tegevus kvalifitseerida täiendavalt ka KarS § 184 lg 2 p 2 järgi korduva narkootilise aine käitlemise toimepanemisena.

3.Karistus 3.1 Karistusseadustik näeb § 184 lg 1,2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatavate isikuid. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus Galina Kapaljova puhul arvesse, et teda on varasemalt ühel korral kriminaalkorras karistatud ning sealjuures nii suures koguses narkootilise aine käitlemise kui ka varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Galina Kapaljovale mõisteti karistuseks vangistus, mis jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata. Katseajaks määrati kolm aastat, so kuni 25.05.2014. Käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad teod pani Galina Kapaljova toime katseajal. Ilja Lušini puhul tuleb arvestada, et tal on neli kehtivat kriminaalkaristust, mis on valdavalt seotud varavastaste süütegude toimepanemisega. Karistuseks on talle mõistetud vangistus. Kuivõrd KarS § 184 näeb ainsa karistusliigina ette vangistust, siis puudub kohtul antud juhul karistuse liigi valikul kaalutlusvõimalus ning mõlemale süüdistatavale tuleb mõista karistuseks vangistus. 3.2 Võttes arvesse süüdistatavate poolt toimepandud narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis (eelkõige vähem kui poole aasta jooksul narkootilise aine edasiandmine vähemalt viiele isikule, käitlemine koguses, mis ei ületa suure koguse piirmäära olulises ulatuses), on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on alla keskmise. Galina Kapaljova osas ei ole tuvastatud ühtki kergendavat asjaolu. Tähelepanuta ei saa jätta ka seda, et tegu oli pandud toime sarnase süüteo toimepanemise eest määratud katseajal. See näitab, et eelnev karistus ning tingimuslikult mõistetud karistuse täitmisele pööramise ähvardus ega ka alaealiste laste olemasolu ei ole mõjutanud Galina Kapaljovat hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Ilja Lušini puhul tuleb kergendava asjaoluna võtta arvesse süü osalist tunnistamist, mistõttu tuleb talle mõista karistus minimaalsele lähedases määras. 3.3 Ilja Lušini toimepandud tegu, tema isikut ja kergendava asjaolu esinemist arvestades peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks kolm aastat ja kuus kuud vangistust. Kuna Ilja Lušini suhtes on alates 03.12.2013 kohaldatud tõkendina vahistamist, tuleb karistuse alguseks lugeda 03.12.2013. Ilja Lušinile valitud tõkend, vahistamine, tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta muutmata. 3.4 Galina Kapaljova toimepandud tegu, tema isikut ja kergendavate asjaolude puudumist arvestades peab kohus põhjendatuks ja karistuse eesmärke kandvaks karistuseks viis aastat vangistust. Kuna teod olid pandud toime katseajal, tuleb KarS § 65 lg-st 2 lähtuvalt suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 26.05.2011 kohtuotsuse järgi