Liiklussüüteod

ilma

Määrata K.Z katseajaks Viru Vangla Jõhvi kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada K.Z vangistusest peale käesoleva määruse jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 11.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. K.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.01.2015 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8; § 424; 213 lg 1 järgi ja karistatud KarS § 65 lg 1,2 § 64 lg 1, 68 alusel karistusega 1 aasta 2 kuud 19 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 16.09.2014 ja lõpp 05.12.2015. K.Z andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 23). Kinnipidamisasutusest K.Z-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama vanemate juurde aadressile xxx. Vanemad andsid nõusoeku elektroonilise valve seadme

2(4)

paigaldamiseks. Isikul on xxx. 2013.a. läbis täienduskoolituse keevituse erialal. Läbis sotasiaalprobrammi xxx. Vabduses on töötanud keevitajana erinevates ettevõtetes. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx, kus töötas ka enne vangistust. Vabaduses tarvitas narkootikume. On kriminaalkorras karistatud 6 korda. On teadlikult rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja karistus pöörati täitmisele. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 29%. Vangla toetab K.Z-i ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama vanemate juurde aadressile xxx. Elukaaslane koos lapsega elab aadressil xxx. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx. K.Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud. K.Z on varem olnud kriminaalhooldusel, pani katseajal toime uue kuriteo ning rikkus käitumiskontrolli nõudeid. Karistus pöörati täitmisele. K.Z taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri arvamusega ja ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja selgitused, leiab, et K.Z tuleb elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastada. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 6 korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Distsiplinaakaristused puuduvad. Kriminaalhoolduste ajal pani toime uued kuriteod. Eelmine karistus pöörati täitmisele käitumiskontrolli nõuete rikkumise tõttu. Varasemalt oli kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine. Seega tuleb järeldada, et varasemad kuriteod ja nende eest mõistetud karistused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud. K.Z päritoluperekonda kuuluvad ema, isa, elukaaslane ja poeg. Peresuhted on head ja toetavad, lähedased on valmis kinnipeetavat vabanemisjärgselt igati toetama. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht. Kohus leiab, et süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist toetavad ka tema vabastamisjärgsed elutingimused. Samuti on K.Z seadnud endale tulevikuks reaalsed ja positiivsed eesmärgid, mis aitavad tal keskenduda edasisele seadusekuulekusele.

3(4)

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et K.Z distsiplinaarkaristused puuduvad. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning ta määrati tööle majandustööliseks. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma eluviisi parandamiseks ja sõltuvusprobleemidega tegelemiseks ning ta on asunud vangistuses reaalselt sellega ka tegelema. Samuti ei ole ta vanglas pannud toime ühtegi distsiplinaarrikkumist, mistõttu võib tema vangistusaegset käitumist ja kuriteoriskidega tegelemist lugeda üldiselt ennetähtaegset vabastamist toetavaks. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohus leiab, et K.Z enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. Arvestades K.Z-i lähedaste toetust, tema enda seisukohta, on alust arvata, et vangistuse kandmine on tema puhul juba oma eesmärgi täitnud ja ta omab piisavaid tagatisi, et asuda vabaduses elama seaduskuulekat elu. Samuti leiab kohus, et süüdimõistetu praegune ennetähtaegne vabastamine ja seega pikemaaegsem kriminaalhooldusele allutamine koos elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse edasikandmine kinnipidamiskohas. Süüdimõistetu puhul on oluline, et vabanemisel oleks tal olemas teiste isikute toetus ning järelevalve, mida võimaldab kriminaalhooldus koos elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale vajalike lisakohustuste määramine. Elektroonilise valve tähtaja määramisel võtab kohus arvesse kuriteo raskust, kandmata karistusaja pikkust ja kriminaalhooldusametniku soovitust ning peab otstarbekaks kohaldada see pikkusega 6 kuud. Kuna varasemalt oli kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine, siis peab kohus vajalikuks süüdimõistetule kriminaalhoolduse ajaks ka narkootikumide mittetarvitamise ja sotsiaalabiprogrammis osalemise kohustuste panemist. Lisaks leiab kohus, et süüdimõistetu kuriteoriskide maandamiseks on vajalik määrata talle lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldaja eelneva loata. Kuigi süüdimõistetul on vabanemisel olemas garanteeritud töökoht, peab kohus tema reaalse tööleasumise kindlustamiseks siiski vajalikuks määrata talle katseajaks ka lisakohutus tööle asumiseks või töötuna arvele võtmiseks, et kindlustada seega tema majanduslikku stabiilsust ja mõtestatud tegevusega hõivatust. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 751, KrMS § 426, 432, vabastab kohus süüdimõistetu K.Z temale Viru Maakohtu 05.01.2015 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.