lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-14763/21

Muud

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 09.01.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-24-14763/21
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
09.01.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2692
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Pärnu Pinker Albert10356838

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Raina Pärn

Määruse tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2025 kell 15.05, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-14763

Tsiviilasi

M. M. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

Menetlustoiming

Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Võlgnik: M. M. (isikukood XXX, registrijärgne elukoht: XXX, viibimiskoht: XXX) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada M. M. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja M. M. pankrot 9. jaanuaril 2025 kell 15.05 ja algatada M. M. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada M. M. pankrotihalduriks Andrus Õnnik. Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 07.02.2025 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata M. M. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.02.2025 kell 10.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2). Enne võlausaldajate üldkoosolekut võtab kohus M. M.-ilt võlgniku vande ning M. M. on kohustatud isiklikult võlausaldajate üldkoosolekule ilmuma veebi vahendusel. Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab M. M. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 9. jaanuariks, esimene aruanne esitada 9. jaanuaril 2026.
6.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.M. M. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta. Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
9.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
10.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
11.Jätta menetluskulud võlgniku M. M. kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
12.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1683,52 eurot, millele lisandub käibemaks 370,38 eurot, s.o kokku 2053,90 eurot, millest 1053,50 eurot hüvitada pankrotivara arvelt ning 1000,40 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Pärnu Pinker Albert (arvelduskonto XXX AS-is SEB Pank).
13.Võlgnik M. M. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2).
14.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
15.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.M. M. (avaldaja, võlgnik) esitas 30.09.2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub enda pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt on M. M. abielus, 1 ülalpeetav. Avaldaja kannab vanglakaristust XXXs, mistõttu sissetulek puudub. Avaldajal on võlgnevusi kuue võlausaldaja ees, kokku 22 556,19 eurot, peamiselt menetluskulude, rahatrahvi, elatisenõue ja Julianus Inkasso OÜ nõue (Go3 teenus). Esitatud varanimekirja kohaselt kuulub võlgnikule 1969.a mootorratas ja televiisor Ledstar 24“. Kinnisvara, digitaalset vara ega äriühingute osalusi võlgnik ei oma.
2.Kohus võttis 24.10.2024 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ning nimetas usaldusisikuks pankrotihalduri Andrus Õnniku.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 30.12.2024 kohtule võlgade ja varade nimekirja koos lisadega ning usaldusisiku tasu taotluse. Kokkuvõtlikult leidis usaldusisik, et võlgnik M. M. suhtes tuleks välja kuulutada pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise Seda järgmistel põhjendustel. Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused kuue võlausaldaja ees kokku 23 992,72 eurot, millest on sissenõutavaks muutunud 10 057,72 eurot ja tasumisgraafikus on kriminaalasjas XXX väljamõistetud 13 935,00 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad võimalused graafikus olevate summade tasumiseks, siis on kogu nõue muutumas sissenõutavaks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise tõttu kasvab elatisvõlg igakuiselt 250,22 euro võrra. Võlgnikul ei ole laenulepingutest tulenevaid kohustusi, samuti tahtlikult õigusvastase teoga tekitatud kahju hüvitamise nõudeid. Tema kohustustest 90,59 % moodustavad kriminaalasjades tekkinud menetluskulude nõuded. Võlgnikule kuulub järgmine vara: -

-

-

1/6 kaasomandiosa kinnisasjast, registriosa 2094136 ( korter XXX), omandatud pärimise teel 30.12.2008. Kaasomanikud on vend B.. 1/6 osas ja ema C. 4/6 osas. Turuväärtust on käesolevalt pankrotihalduril keeruline hinnata, kuna tegemist 1/6 kaasomandiosaga, mille müük üldreeglina ei tarvitse olla perspektiivne. Mootorratas Pannonia L4e T5, registrimärk XXX, 1969vl, registrikanne peatatud 01.10.2014. Pole selge, kas sõiduk on praeguseks säilinud. Pankrotihalduri hinnangul taolistel sõidukitel turuväärtus puudub. OÜ XXX osa, nimiväärtusega 2500 eurot (asutatud sissemakset tegemata), ei ole tuvastatud, et ühing tegutseks, majandusaasta aruanded esitamata alates 2017-st aastast, vara ei ole tuvastatud, tehtud korduvad trahvihoiatusmäärused ja trahvimäärused, on maksuvõlg ca 2900 eurot. Pankrotihalduri hinnangul sellisel ühingu osalustel turuväärtus puudub. Raha võlgniku kontol LHV Pank AS-is 1053,67 eurot. Summa on kogunenud võlgniku kinnipidamisel 19.02.2024 kontol olnud jäägist 667,51 eurot ja selle järgselt kontole laekunud vahenditest, peamiselt igakuised sotsiaaltoetused umbes 37,84 eurot kuus. 2024

aasta oktoobris-novembris on võlgniku kontol olevate vahendite arvelt Google Payment IE LTD kaudu tasunus summasid ligikaudu 0,79–5,99 euro ulatuses. Kokkuvõtlikult pankrotihalduri hinnangul võlgnikule mingit olulist turuväärtust omavat vara käesoleval ajal ei kuulu. Tagasivõitmise võimalusi ei ole praeguseks tuvastatud. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses, hetkel sissetulek puudub ja mõistlikus suuruses tasu teenimise võimalus puudub ka järgneva ca 6 aasta jooksul. Võlgnik omab arvelduskontot LHV Pank AS-is, kontojääk 1053,67 eurot. Summa on kogunenud võlgniku kinnipidamisel 19.02.2024 kontol olnud jäägist 667,51 eurot ja selle järgselt kontole laekunud vahenditest, peamiselt igakuised sotsiaaltoetused umbes 37,84 eurot kuus. Võlgnikul on pensioni II samba osakuid kokku umbes 908 euro väärtuses, kuid neile ei ole pankrotimenetluses lubatud pöörata sissenõue. M. M. suhtes on käesoleval ajal avatud 3 täitetoimikut järgmiselt: 1) 22.08.2018 avatud toimik PPA rahatrahvi nõudes, jäägiga 140,37 €, kohtutäitur Heimo Vilpuu, toimiku number 039/2018/783; 2) 04.10.2018 avatud toimik RTK menetluskulude nõudes krim.asjas XXX, jäägiga 1 914,48€, kohtutäitur Rannar Liitmaa, toimiku number 175/2018/1420; 3) 10.06.2020 avatud toimik MTA menetluskulude nõudes krim.asjas XXX, jäägiga 4 316,18€, kohtutäitur Heimo Vilpuu, toimiku number 039/2020/341. Maksu-ja Tolliameti andmetel 2021–2022 tuludeklaratsioone esitanud ei ole. 2023.aastal oli sissetulek 7720 eurot (brutotulu, sh netotulu 6854 eurot, kuu keskmine sissetulek 571 eurot. Ajavahemikul september 2023 – märts 2024 sai võlgnik töövõimetoetust 116–323,60 eurot kuus. Alates septembrist 2023 – septembrini 2024 sai võlgnik Sotsiaalkindlustusametist sotsiaaltoetust 37,84 eurot kuus. Käesoleval ajal on ta XXXs määratud majandustöödel abitööliseks tasuga 0,74 eurot tund, kuid seisuga 10.12.2024 ei ole veel tööd teinud. M. M. on märkinud, et on sattunud lõpmatusse keerisesse, kust enam välja ei saa. Viibib XXXs väga pikka aega ja ei suuda selle elu jooksul PPA sihti, et kõik võimalikult vaeseks menetleda täita. Samuti toob välja, et kui võlgnevusi kustutada ei saa, siis jääbki kinnipidamisasutustesse käima. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma praegu sissenõutavaks muutunud vastutusotsusest tuleneva nõude tasumiseks. M. M. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kuritegude toimepanemine, mille tõttu tekkisid Eesti Vabariigi ees menetluskulude tasumise kohustused ning seoses vanglakaristuse kandmisega puuduvad võimalused teenida vahendeid kohustuste tasumiseks. M. M. muutus maksejõuetuks hiljemalt veebruaris 2024, kui ta peeti tingimisi karistusest vabastamise perioodil kuriteo toimepanemise tõttu uuesti kinni ning lisandusid menetluskulud ligikaudu 17 000 euro ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et võlgniku M. M. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

6.M. M. on seisukohal, et ta on maksejõuetu. Samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Kohus, hinnates asjas kogutud teavet, on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 23 992,72 eurot, millest on sissenõutavaks muutunud 10 057,72 eurot. Kriminaalasjas nr XXX välja mõistetud menetluskulude summas 13 935 euro ulatuses on hetkel vabatahtlik tasumistähtaeg. Arvestades, et võlgnik viibib kinnipidamisasutuses ja tal puudub sissetulek, on ilmne, et tal puuduvad piisavad vahendid igapäevaste kulutuste ja kohustuste tasumiseks. Seega on võlgnik maksejõuetu ja seda püsivalt (vähemalt 2024 aasta veebruarist alates). Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et M. M. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on kuritegude toimepanemine. Kuritegeliku tegevuse tulemusena on tekkinud Eesti Vabariigi ees menetluskulude tasumise kohustused.
7.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks M. M. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab võlgniku M. M. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus on võlausaldajate esimese koosoleku toimumise aja halduri ja võlgnikuga kooskõlastanud.
10.Kohtu hinnangul ei esine FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks. FiMS § 46 lg 1 kohaselt täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur Andrus Õnnik. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku (FiMS § 46 lg 1).
11.FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, aga hiljemalt 08.01.2025.
12.Kohus selgitab võlgnikule järgmist:

-

-

Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Menetluskulud

13.FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lg 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär 164 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Usaldusisik on välja toonud, et ülesannete täitmiseks on kulunud 14 tundi, mis arvestusega 130 eurot tund teeb koos käibemaksuga tasu suuruseks 2220,40 eurot. Kuna võlgnikul puuduvad menetluses vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut, taotleb usaldusisiku tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Usaldusisik palub tasuks määrata 1683,52 eurot, millele lisandub käibemaks 370,38 eurot, millest 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot hüvitada riigi vahendites ja 863,52 eurot, millele lisandub käibemaks 189,98 eurot, kokku 1053,50 eurot mõista välja võlgnikult.

Kohus leiab, et usaldusisiku poolt välja toodud toimingud ja nendele kulunud aeg on vajalik ning põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on OÜ Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838) käibemaksukohustuslane (number EE100096914). Kuna tasu määratakse büroole ning OÜ Pärnu Pinker Albert on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 22 protsenti (KMS § 15 lg 1). Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku poolt taotletavat tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse osaliselt usaldusisikule tasu summas 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1000,40 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 863,52 eurot (lisandub käibemaks 189,98 eurot) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, s.o OÜ-le Pärnu Pinker Albert. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja